Kodanikuks olemise võlu ja vaev (4)

Kodanikuks olemise võlu ja vaev
Riigi põhitunnusteks peetakse territooriumi, rahvast ehk elanikkonda ning suveräänset riigivõimu. Seega on riigi oluline tunnus elanikkond, kes asub selle riigi maa-alal ning allub sealsetele seadustele . Elanikkonna suurem osa on tavaliselt selle riigi kodanikud, kuid lisaks neile võib riigis asuda ka välismaalasi, kelle riigis viibimise alused reguleeritakse vastavate seadustega.
Eesti tähistab iga-aastaselt kodanikupäeva. Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tema õigustele ja kohustustele. Eesmärgiks on teadvustada kodanikustaatust ja ühtlasi tõsta kodanikuuhkust. See aitab ühes iseseisvuspäeva ja võidupühaga kaasa isamaalisuse ja riikluse hoidmisele Eesti elanikkonna hulgas. Seda päeva tähistatakse 26. novembril.
Ka see aasta pole erandiks ning tähtpäevani on jäänud vähe aega. Nagu ka varasematel aastatel, on nüüdki kuultuuriminister Laine Jänes välja kuulutanud konkursi kandidaatide leidmiseks aasta kodaniku aunimetusele. Aasta kodaniku kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 19. november ning võitja kuulutatakse välja ametlikul kodanikupäeval. Selle aasta kodanikupäeva motoks on “Loovad inimesed – edukas riik”. Kodanikupäev on orienteeritud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijaile sõltumata rahvusest. Ma arvan, et kodanikupäeva idee on väga hea. See kutsub rahvast vaatama enda ümber – mida teevad teised kodanikud, mida võiksid ka nemad teha. Tahes- tahtmata loodame olla teistest paremad ning teiste teod motiveerivad meid. Aasta kodaniku tunnustus avab inimeste silmad. Märkame inimesi ja nende tegusid enda ümber, mis annavad meile positiivse suhtumise meie riiki ja kaaskodanikesse.See motiveerib ka teisi oma riigi ning kaaslaste heaks midagi tegema.
Kodanikuks saamine ei kaasne sünniga. Me areneme oma vanemate õpetussõnade ja keskkonnast tulenevate mõjudega. Omandame teemakohast informatsiooni nii kodust, sõpradelt kui ka koolist. Noor inimene, et pea ühte arvamust kuuldes sellega kohe nõustuma. Tal on õigus kuulata teiste arvamusi, mõelda ja valida seda, mida tema õigeks peab. Tähtis on, et inimene mõistaks, kui tähtis on riigile kodanik. Sellest tuleneb ka kodanikukohustus ja -õigus valida alles 18. eluaastast saadik. Kodanikuks olemist peab õppima, seedima ja alles seejärel tegudele asuma. Kuigi saame kodakondsuse oma passi kirja juba sündides, oleme tõelised kodanikud alles siis, kui tunneme endi kohustusi ja õigusi põhjalikult. Täisväärtuslik kodanik toimib kodanikuühiskonnas – osaleb valimistel, ühisettevõtmistel, rahvuslikel üritustel ja aitab parandada ühiskonda.
Eesti kodakondsus on Eesti kodaniku ja Eesti Vabariigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Inimese ja riigi vahel on side ning mõlemal on kohustusi üksteise suhtes. Riiki ja inimest võib võrrelda kahe organismiga, kes elavad omavahel sümbioosis – üks ei saa elada teiseta. Riik pakub kodanikule mitmeid eluks vajalikke teenuseid, milledeks on transport, haridus ja ka kultuur. Sealjuures , kuigi inimene on väike riigi kõrval, siis peab tõdema, et riiki poleks ilma tema kodaniketa. Riigis elavad peale kodanike tihtipeale ka välismaalased. Kodanikuõigused kehtivad üldiselt ainult kodanike, mitte välismaalaste ja kodakondsuseta isikute suhtes. Kodanikuõigused on eeskätt poliitilised. Nagu näiteks: ainult kodanikel on õigus kuuluda erakonda; kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel; teatud vanuses võib kodanik kandideerida Riigikokku või isegi Vabariigi Presidendiks; kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; jne. See kõik näitab kodaniku eeliseid riigis.
Kuigi kodanikel on suuremad õigused, kui välismaalastel, on neil ka suuremad kohustused. Tugeva ja elujõulise demokraatia aluseks on aktiivne kodanik, kes osaleb oma kogukonnas . "Kodanike osaluse" kontseptsiooni tuumaks on vabatahtlikkus ja kogukondlik töö, mis aitavad tulla toime sotsiaalse tõrjutusega, toetavad elukestvat õpet ja tervislike eluviiside propageerimist ning aktiivset vananemist.
Vaatamata sellele, et kodanikul on rohkem kohustusi, on tal ka suuremad õigused. Ma arvan, et riigikodanik olla on suur au. Riik, kus elad sina ja elab su perekond, ei arene ilma oma inimeste toetuseta. Täitmata kodanikukohustusi, peaksime tundma häbi. Kodanikuks kasvatamine on pikaajaline protsess. Etappidena saab loetleda enesele teadvustamist enda õigustest ja kohustustest, seejärel nende analüüsimine ning lõpuks ka praktiseerimine.
Täisväärtuslikuks kodanikuks saame endid nimetada kui täidame kodanikukohustusi toetades nõrgemaid, austades riiki, tähtpäevi ja astudes välja ebaõigluse vastu.