Tööohutus ja töötervisehoid (0)

t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid . suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.--- kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.--- bakterid ,seened, hallitus ,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad( latex , mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb silma(toidu pritsmete eest,pestes kemikaalidega) suu-ja ninamaskid,resperaatorid.---takistavad suu ja nina limaskesta saamist toidu sisse kaitsep�lled. k�sivarrekaitsed. ahjud pajalapid ja ahjukindad. k�rvaklapid ja tropid . K��gi t��turvalisus. Suurk��gid liigutatakse selliste t��kohtade hulka,kus oht on t�en�oline.Suurk��kides puututakse iga pe�v kokku kuumade ainetega ja esemetega,seal on teravad noad ,erinevad seadmed ja v�ikevahendid.t�� eeldab palju liikumist,esemete ja kauba t�stmist ning teisaldamist.kiire tempo jaebaratsionaalne t��korraldus suurendavad �nnetuste v�imalikust.ehkki kaasaegsete seadmete ja v�i kehavahendite turvamehhanismid on piisavad ,leidub k��kides palju t��turvalisust ohustavaid tegureid. N�iteks: rohke vee kasutamine t�� liikuvate ja teravate osadega seadmetega kuumade vedelike ja n�ude �mberk�imine raskete esemete t�stmine tempokast t��st tulenev ps�hholoogiline surve ja stress seet�ttu muutuvad inmesed hooletumaks ning �nnetuste t�en�e�sus kasvab. t��pilised k��gis juhtuvad �nnetused on j�rgmised. kukkumised libastumised . kuumade pindade,vedelike ja auru p�hjustatud p�letushaavad. noaga v�i seadmete teravate detailidega tekitatud l�ikehaavad. liiga suurte raskuste t�stmist p�hjustatud v�simusvigastus. kukkuvate esemete tekitatud vigastused. sisseseade vastu �ral��mine(muljumisvigastused). kemikaalidest p�hjustatud nahakahjustused(s��vitused). elektritraumad. Majutus ja toitlustusvaldkonnas t��tavate inimeste ametialast tulenevad kutsehaigused v�ivad olla: luu-jalihaskonnahaigused(k��luste,lihaste,l�lisambahaigused f�sioloogilise �mberkoormuse tagaj�rjed naha�rritused ja ekstreemid kuulmiskahjustused alergiad(jahutolmuakergia) ps�hhilised haigused toidum�rgitused T���nnetuste v�ltimiseks ja vahendamiseks tuleb t�ita j�rgmisi n�uded: k��k peab olema piisavalt avar,et seal t��tada ja liikuda turvaliselt. t��vahendid ja seadmed peavad asuma omal kohal ja olema kasutuskorras. seadmed peavad olema paigutatud �igesti,et nende ees oleks vaba ruumi t��s vajalike k�rude,avanevate uste ja seadmete kallutamise jaoks. p�randalt peab kohe puhastama sinna sattunud vesi,rasv v�i muu aine,mis p�hjustab libastumist.p�rand poleks libe,sobiks k�rudega t��tamiseks ja oleks kergesti puhastav . liikumis-ja evakuatiooniteid ei tohi kasutada tooraine,pr�gi ja muude esemete ladustamiseks t��koht tuleb hoida puhtana ning koristada iga p�ev nii t��etappide ja �lesannete bahel kui vahetuse l�pedes hoiduda liigsest j��tmete tekitamisest(s��stlik t��tamine),sorteerida j��tmed ja viia need �igesse kogumisn�udesse kemikaale ei tohi valada kanalisatsiooni. Tuleohutus. lisaks muudele tekke p�hjustele v�ib tulekahjude p�hjuseks olla N.pliitidele �lekeenud rasv,�lekuumenenud grillahjud ja frit��rid ning katkised elektriseadmed ja v�ikevahendid. tuleohutuse tagamiseks. j�lgida �ldiseid tuleohutusn �udeid. ei tohi sissel�litatud pliite,ahjusid ja frit��re j�tta kunagi t�helepanuta ei tohi panna pliidile v�i sellevahetusse l�hedusse k�ter�tte,pajalappe ja muid s�ttivaid esemed. tuleb �igel ajal vahetada v�i puhasada t�mbeluukide m��rdunud filtreid ei tohi hetkekski lahkuda,kui pannil v�i frit��ris on kuumenemas rasvane v�ib kasutada ainult t��kohas elektriseadmeid ja v�ikevahendid,j�rgides nende kasutamisjuhendeid ei tohi midagi ladustada evakuatsioonideteede ja vastavate m�rgiste ette peavad t��kohal olema esmased tulekustutusvahendid. tulekahju v�ltimiseks tuleb �lekuumenemise tunnusega elektriseadmed ja v�ikevahendid kohe v�lja l�litata.�lekeenud v�i k�rbema l�inud rasv tuleb pliidi pinnalt viimitatult eemaldada v�i soolaga �le raputada. tulekahju tekkides. tuleb s�ttinud elektriseadmed ja v�ikevahendid kohe v�lja l�litada(v�imalusel pistik seinast v�lja) v�tta p�levad potid v pannid tulelt �ra ei tohi kunagi veega kustutada p�lema s�ttinud rasva. on �ige katta p�lev pott v�i pann kaanega v�i tulekustustutekiga. kasutada tulekustutusvahendeid,s�ltuvalt s�ttinud materjalist(co,ja pulbrikustutid) tulekahju korral teavitada tulekahjust otsest juhti,vajadusel ka p��steametisse 112 Esmasteks tulekustusvahenditeks on : tulekustuti v�ike tulet �rjekraan tulekustutusvaip anum veega kast liivaga . Lisaks neile kasutatakse ka k�ep�raseid vahendeid, millega saab inimene kaasa aidata tulekahju likvideerimisele. Esmaseks tulekustutusvahendiks, mida peab oskama kasutada iga suurk��gi t��taja, on kantavad tulekustutid . �ige kustuti valimiseks peab iga t��taja teadma nende etiketttidel olevaid m�rgistusi . Elektriohutus . Elektri kasutamisel on ohtlikud kohad niisked elektrit juhtivad t��keskkonnad: Keldrid, k��gid, pesuruumid. Elektril ��gid v�ib saada katkisest seadmest, vigastatud elektrijuhtmest v�i pistikust. Elektril��k- Keha l�biv elektrivool- v�ib p�hjustada hingamise lakkamise ja s�dametalituse seiskumist lihaskrampte ja nahap�letusi. -elektriohutuse tagamiseks tuleb: -Enne seadme kasutamist tutvuda selle kasutusjuhendiga. -seadme kasutusjuhendist t�pselt kinni pidada. vigade k�rvaldamisel, seadme kokkupanekul, puhastamisel ja terade vahetamisel seade alati elektriv�rgust eemaldada pidevalt j�lgida elektrijuhtmete ja -pistikute korrasolekut. Inimese sattumisel elektripinge alla �ra puuduta pinge all olevat kannatanut l�lita vool v�lja kui voolu pole v�imalik v�lja l�litada, pane enda jalgealla paks kiht paberit, kummimatt v�i mingi muu isoleeriv materjal ning eralda kannatanu seej�rel vooluv �rgust n. V�imalusel v�ta puust v�i plastikust kepp ning eemalda kannatanu vooluv�rgust, pane �mber kannatanu jalgade v�i k�te n��r, lina, s�rk, k�ter�tik vms ning eemalda kannatanu pinge alt. Selgita v�lja kannatanu seisund, vajadusel alusta elustamist ning kutsu kiirabi RISKIANAL��S Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisejahjustuse rasjusaste ja selle t�en�osus. T��keskkonna riskianal��s nn tegevus, mille abil t��taja selgitab v�lja, hindab ja kntrollib v�imalikke keskkonna ohutegureid, mis t��tajat ohustavad. Riskide hindamise eesm�rk on t��tajate ja tervise ohutuse kaitsmine. Riskide hindamine toimub etappidena. Esmalt kogutakse infot t��keskkonna, t��protsessi ja t��tajate kohta. Kogutud info p�hjal tutvustatakse t��keskkonnas olevaid ohutegureid. esmaabi suurk��gis. sagedamini esinevad vigastused ja esmaabi. haavad ja v�lised verejooksud p�letused liigeste ja pehmete kudede vigastused luumurrud lihashaavad,torkehaavad,p�letused, v�ivad n�iteks noa v seadmete teraate osade k�sitlemine- tegutsemine rohkesti verd jooksva servad siri l�ega kinni ja t�sta j�se �les.aseta haavale r�hksideme.toimeta kannatanu arstijuurde. v kutsu kiirabi.s�gaval asetavad v��rkehad j�ta puutumata,kata vigastus puhta sidemega,p��rdu arsti juurde v kutsu kiirabi.p�letushaavake aseta k�lma,puhasta kahjustatud koht desinfiseerida ainega immutatud tampooniga v�imalusel seo steriilselt kinni. L�mastus rebimishaavad-v�ivad tekkida t��tava seadme vahele j��misel �ldjuhul v�ga raske.