Oscar Wilde (0)

Meremäe Kool 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Oscar Wilde  
Referaat kirjanduses 
 
 
 
 
 
Jan-Erik Heering 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2016  
Oscar Wilde 
 
Elulugu 
 
Oscar Wilde O'Flahertie Wills Wilde sündis 16. oktoobril 1854 aastal Dublinis. 
Tema isa oli arst, ema luuletaja ja ajakirjanik. Pärast kooli lõpetamist õppis ta 
alates 1871. aastast Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas aastatel 1874 -1878 
õpinguid Oxfordis. Seal vormus tema kunstikäsitus, mille kandvaks põhimõtteks  
l'art pour l'art​
oli ​
. Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Alates 
1879 . aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Loenguturneed viisid ta 
aastatel 1881-1884 Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale . 1884. 
aastal abiellus ta Constance Lloydiga, neil oli kaks last. Algul kirjutas Wilde 
lüürikat ja tähtsusetuid melodramaatilisi tragöödiaid. Esimene edu tuli 
muinasjutuga "Õnnelik prints" (1888) ja jutustustega, nagu "Canterville' lossi 
vaim" (1987). Läbimurre õnnestus esimese ja ainukese romaaniga " Dorian Gray 
portree" ( 1891 ). Samal aastal kohtus ta 20-aastase lord Alfred Bruce  
Douglasega, kellega teda peagi sidus intiimne sõprus. Koos reisiti Euroopas. Lord 
Alfredilt pärineb 1894. aastast luuletus "Kaks armastajat", mille teemaks on 
omasooihalus. 1893. aastal kirjutas Wilde Sarah Bernard'ile prantsuskeelse 
tragöödia " Salome ". Järgmisel aastal tõlkis lord Alfred teose inglise keelde. 
Näidend keelati ära ja seda ei tohtinud Inglismaal kuni 1931 . aastani mängida. 
Suure menu saavutas Wilde vaimukate ja frivoolsete salongikomöödiatega, nagu 
"Leedi Windemere'i lehvik" (1893) ja "Kui tähtis on olla tõsine" ( 1895 ). Sõbra 
pealekäimisel kaebas kirjanik kohtusse tema isa markii Queensberry, kes oli 
Wilde'i avalikult homoseksualismis süüdistanud. 1895. aastal mõisteti kirjanik 
kaheks aastaks vangi, ta langes seltskonna põlu alla ja sattus rahalistesse 
raskustesse. Constance laskis Hollandis oma perekonnanime ära muuta ja läks 
koos lastega Šveitsi elama. Kirjutises "
Epistola in carcere et vinculis​
​
" (1949) 
selgitas Wilde oma kohtuprotsessi tõelisi tagamaid. Ta alustas selle kirjutamist 
vanglas , seal tegi ta algust ka "Readingi vangla ballaadiga" ( 1898 ), mis käsitles 
olukorda karistusasutuses. Pärast vangistusest vabanemist 1897 . aastal lahkus ta 
Inglismaalt ja elas Sebastian Melmothi nime all Dieppe' i ligidal, hiljem Pariisis. 
Sõbrad toetasid haiget ja viletsuses elavat kirjanikku. Veidi enne surma läks  ta 
katoliku usku. Oscar Wilde suri 30. novembril 1900 aastal Pariisis meningiiti. 
 
 
Looming 
 
Romaan 
● "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 
2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare ; 2007; tõlkija Krista Kaer ) 
Jutustused 
● "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) 
● "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart 
Helme ) 
● "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista 
Kaer) 
De profundis​
● "​
" (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) 
● "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve 
Peeterson) 
Muinasjutud  
● "Õnnelik prints" (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer) 
● "Ööbik ja roos" (1888) 
● "Granaatõuntest maja" (1891; eesti keeles 1935; tõlkija Oskar  
Truu) 
● "Ustav sõber" 
● "Isekas hiiglane " 
● "Kalur ja tema Hing" 
Samuti on eesti keeles ilmunud kogumik "Muinasjutte" (2000; tõlkija Valter  
Rummel) 
Näidendid  
● "Leedi Windermere'i lehvik" (1892) 
● "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu) 
● "Tähtsusetu naine" (1893) 
● "Ideaalne abikaasa" (1895) 
● "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) 
 
 
 
 
Wilde’i tsitaadid 
 
1) Ma pole kunagi tunnistanud end vanemaks kui kakskümmend üheksa, kõige 
rohkem kolmkümmend . Kakskümmend üheksa, kui akendel on roosad eesriided, ja 
kolmkümmend, kui need puuduvad. 
 
2) Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. 
 
3) Kolmkümmend viis on väga populaarne vanus. Londoni kõrgemas seltskonnas 
leidub terve hulk naisi, kes on vabatahtlikult juba mitu aastat 
kolmekümneviiesed. 
 
4) Minust sai omaenese geniaalsuse raiskaja ning igavese nooruse tuulde 
loopimine pakkus mulle veidrat naudingut. 
 
5) Lõpuks tuleb välja, et valetamine, ilusate valede esitamine tõe pähe ongi 
kunsti peamine eesmärk. 
 
6) Ilma stiilita pole kunsti, ilma üksmeeleta stiili, aga üksmeel saab alguse 
üksikust arvamusest. 
 
7) Parem on olla ilus kui hea. Aga... hea on  siiski parem olla kui inetu. 
 
 
 
 
Kasutatud allikad: 
 
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/oscar_wilde?page=1 
http://www.slideshare.net/opetajaelle/oscar-wilde-4573042 
https://et.wikipedia.org/wiki/Oscar_Wilde 
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/oscar_wilde_evelin1.htm