Eesti rühmitused (0)

noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas , villem grünthal- ridala , johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916.
uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis „jumala saar“ on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi. Taotlesid laiemaid kultuurilisi eesmärke ning koondas teiste kunstialade noori tegijaid. Johannes Aaviku algatusel tõusis keeleuuendus oluliseks.
Siuru-(marie under, henrik visnapuu, johannes semper , artur adson , friedebert tuglas, august gailit ) , reg ametlikult 1917 juulis. Oma kirjastuse rajamiseks ja raamatute reklaami reenisid Siuru avalikud kirjandusõhtud. järgiti estetismi põhimõtteid(taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust). Individualism (enesekesksus ja subjektiivsus ). Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest mitte väljaspoolt saadud kaalutluse tulemusel. Isiklikud tunded ja elamused . Pöördumine inimese tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole. Armastus. Henrik visnapuu(annab edasi kuulmisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme)
Tarapita - (johannes barbarus , johannes semper, august alle, friedebert tuglas, marie under,artur adson,albert kivikas ,jaan kärner,gustav suits,aleksander tassa ) . 1921 tekiinud rühmitus, mis sai nimemuistsete eestlaste sõjahüüdest.
kirjanduspoliitiline rühmitus, teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Kõne all oli noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid. Seotud eesti probleemidega. Ekspressionistlik vool. Tagaplaanid tundeelamused ning asusid analüüsima ja üldistama.
Ajaluule - väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega 1920 paiku, järgis kindlat voolu ja stiili.Johannes Semper kirjutas aja verisest näost/jalgadest, mis inimest tallavad. Jaan Kärner ajast-süüfilisest, mis uuristab aju. August Alle luule realistlik, maalähedane, robustne , koomiline, eesti olud satiiriliselt. Üldistavpilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust ja globaalse katastroofi teema. Maailma parandamise püüe. Ajaluule väljendus ja õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule. Kunstiline liialdus. Rütmiline vaheldusrikkus, luuletused vabama rütmiga ja pikemate värsiridadega, raske sõnastus.
Kahekümnendad- eesti kirjanikkude liit(1922, koondas kirjanikutööga seotud inimesi vaadetest ja vooludest sõltumata. Kõik sätestati põhikirjas nt tegevus, õigused, ülesanded.. sihiks edendada eesti kirjandust ja kultuuri, seisis kirjarahva loometingimuste eest. I esimees Friedebert Tuglas. Ajakiri Looming(1923) oli nende väljaanne) akadeemiline kirjandusühing(juhtis Gustav Suits, korraldas ettekandekoosolekuid ning andis välja oma toimetiste sarja) populaarsemaid kirjandusvõistluseid oli kirjastuse Loodus romaanivõistlus, mis I korda toimus 1927
Kolmekümnendad-kirjanduslik Orbiit (1929- 1931 rühmitusse koondus arvukalt kirjanikke ja kirjandusuurijaid-kriitikuid, juhtiv osa Juhan Sütiste, Erni Hiir ja August Jakobson. Keskne programmiline märksõna on elulähedus. Sellelt oodati lihtsamat tüüpu realismi, astus teravalt nooreestliku uusromantismi vastu, ründas Noor-Eesti, Siuru ja Tarapitaga seotud kirjandust.
Vaikiv olek-ajajärk 1934-1940, selle aja kirjanduses on tuntav selge opositsioon ametliku positiivsusega(A.H. Tammsaare „põrgupõhja uus vanapagan “). Rahvuslikule positiivsusele vastanduvad psühholoogilised romaanid, milles tõuseb esile inimese isiklik sisemaailm. Traditsioonilisem ja rahvuskesksem.
Arbujad -Heiti talvik ,paul viiding , uku masing , bernard kangro , betti alver , august sang , kersti merilaas . Nooreestliku sümbolismi taaselustamine ja edasiarendamine. Klassikalise, kindla ja lõpetatud ülesehitusega luulevormi eelistamine, maailmakirjanduse autorite mõju. Huvi vaimsete, elufilosoofiliste küsimuste vastu. Ajakriitiline hoiak. Luule ja kunsti tõeväärtuse rõhutamine