Tähtsamad ained Oksiidid: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi: valge tsement, pahtlis Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4. Aine valemi tegemine nimetuse andmine 5. Reaktsioonid a) Põlemine (+O2) Lihtaine + O2 OKSIID b) Oksiidi reageerimine veega Aluseline oksiid + vesi ALUS Happeline oksiid + vesi HAPE
Ainete triviaalnimetused. CO2 süsinikdioksiid ehk süsihappegaas CO- süsinikmonooksiid ehk vingugaas NH3 ammoniaak, mille vesilahus NH3·H2O (ammoniaakhüdraat- ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarveso...
Igapäevaelus kasutatav nimetus-naerugaas SO2-oksiid Vääveldioksiid Vihmades esinev ühend tänu õhusaastusele SiO2-oksiid Ränidioksiid Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineral kvartsina NaOH-alus Naatriumhüdrooksiid Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi H2SO4-hape Väävelhape Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel Igapäevaelus kasutatav nimetus-Lõngaõli või akuhape NaCl-sool Naatriumkloriid Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena Igapäevelus kasutatav nimetus-söögisool KCl-hape Kaaliumkloriid Na2CO3-hape Etaanhape Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool
Kõrgpingepõletused on need , kus pinge on üle 1 kV. Sellisel puhul on ülekaalus ulatuslikud koekahjustused ning tekib palju tüsistusi. Kaarleek on sama mis leekpõletus(vt. lk 5). 6 Jaanika Priimägi Referaat KEEMILINE PÕLETUS Keemiliste põletuste puhul toimub söövitus. Keemilist põletust põhjustavad kontsentreeritud leelised (seebikivi, värskebetoon), kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas), kaaliumpermaganaat ja taimsed mahlad (ülased ja Sonsovõi karuputked). ESMAABI KEEMILISE PÕLETUSE PUHUL 1) Eemaldada kemikaal nahalt võimalikult kiiresti, viies kontsentratsiooni miinimumini. 2) Alustada koheselt haava loputamist voolava veega vähemalt 15-30 minuti jooksul. 3) Jätkata haavade loputamist happe söövituse korral kuni 2 tundi, aluse söövituse korral kuni 12 tundi peale traumat.
Nimetatud hapetest on kergesti lagunevad happed: H2SO3, H2CO3 Nimetatud hapetest on kõik vedelikud, välja arvatud tahke H3PO4 Nimetatud hapetest ei esine puhtal kujul iseseisva ainena, vaid ainult vesilahusena süsihape H2CO3 Nimetatud ainetest on HF, HCl, HBr, HI, H2S gaasid, mis lahustuvad hästi vees, moodustades happe. Nimetatud hapetest puutub inimene tavaelus kokku järgmiselt: · vesinikkloriidhape ehk soolhape on maohape HCl · autodes akuhape (umbes 30% vesilahus) on väävelhape H2SO4 · toidu marineerimisel, konserveerimisel, maitsestamisel on äädikhappe 3%-line või 30%-line vesilahus äädikas CH3COOH · kõikides gaseeritud jookides on süsihape H2CO3 · Coca-colas on happe regulaatoriks ortofosforhape ehk fosforhape H3PO4 · kui kanalisatsiooni torudesse valatakse ummistuse eemaldamiseks/puhastamiseks või rooste
· Kasuistilised juhud atmosfärielektriga (äike) 2.Elektripõletuste klassifikatsioon 2.1.Madalpingekahjustused (pinge alla 1 kV). Prevaleeruvakson organismi üldseiundihäired, koe kahjustus on tagasihoidlik. 2.2.Kõrgepingepõletused (pinge üle 1k V) Prevaleeruvadulatuslikud koekahjustused, annavad hulgaliselt tüsistusi. 2.3.Kaarleek = leegipõletus 3.Keemilised põletused (söövitused) · Kontsentreeritud leelised (seebikivi, värske betoon) · Kontsentreeritud happed (akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas) · Kaaliumpermaganaat · Taimsed mahlad (ülased, Sosnovõi karuputk) 4.Kiirguspõletus · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Kokkupuude tuliste faktoritega põhjustab kudede ülekuumenemise. Koe kahjustus sõltub: · temperatuurist · Sügava põletuse teke tõenäoline kui kuumuse · ekspositsiooniajast toimeaeg ületab: · esmaabi kiirusest ja · 70 juures 1 sek.
toiduainete seedimisest. Liigne maomahla happelisus häirib organismi elutegevust ja tekitab kõrvetisi. Seevastu alahappelisus raskendab seedimisprotsessi. Vesinikkloriidhapet kasutatakse liimide, lakkide, ravimite, reaktiivide, plast- ja kummimaterjalide valmistamisel, metallide söövitamisel, roostepuhastus- ja muude pindadepuhastusvahendite (näiteks katlakivi eemaldusvahend) valmistamisel. 2) H2SO4 – väävelhape (ehk akuhape ehk lõngaõli) See on väga tugev, raske õlitaoline vedelik, mis on väga sööbiv hape. Selle vees lahustumisel eraldub palju soojust. Kontsentreeritud väävelhape söestab paljusid orgaanilisi aineid (näiteks suhkrut). Väävelhapet kasutatakse gaaside kuivatamiseks (ehk niiskuse eemaldamiseks), väetiste, värvide, kemikaalide, lõhkeainete, plastmasside, ravimite, puhastusvahendite tootmisel, kangaste ja vedelkütuste töötlemisel, akudes kasutatakse seda elektrivoolu juhtiva lahusena
75) vee karedus-on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees 76) allotroop-sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena 77) isotoop-Mingi keemilise elemendi aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu poolest 78) sublimeerumine-tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta 79) happevihm-vihm, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 80) seebikivi-keemiline ühend valemiga NaOH. 81) Akuhape- H2SO4, kasutatakse igasugustes akudes 82) kustutamata lubi-keemiline sööbiv aine valemiga CaO 83) kustutatud lubi-keemiline ühend valemiga Ca(OH)2, värvitu kristall või valge pulber 84) keedusool-eluks vajalik aine, NaCl 85) sooda-NaHCO3, karastusjookides 86) pesusooda-Na2CO3, kasutatakse laialdaselt, klaasi valmistamisel 87) soolhape-HCl, maohape 88) paekivi-karbonaatkivimi rahvapärane nimetus
OKSIID- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend 1A, 2A ja 3A rühmas nimetuses metalli nimi+oksiid B rühmas või teistes A rühmades nimetuses metalli nimi (rooma nr metalli o-a) +oksiid Mittemetallioksiid nimetuses eesliited 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7- hepta 8-okta 9-nona 10- deka Happelised oksiidid (mittemetallioksiid)- SO2-vääveldioksiid CO2- süsinikdioksiid Aluselised oksiidid (enamasti metalloksiidid) Tugevalt aluselised (IA;Ca, Sr, Ba, Ra) Reageeriva veega ja tekib vastav alus - K2O-kaaliumoksiid Nõrgalt aluselised (enamik ülejäänud metallidega) Veega ei reageeri, vastavad alused lagunevad kuumutamisel oksiidideks – Fe(OH)3=Fe2+H2O Amfoteersed oksiidid (osa metallioksiide) – ZnO-tsinkoksiid ja Al2O3- alumiiniumoksiid Ei reageeri veega, vaid hapete ja alustega Inertsed ehk neutraalsed oksiidid (osa mittemetallioksiide) NO-lämmastikoksiid CO-süsinikoksiid-vingu...
1. Tulised vedelikud(vesi, kohv, supp, aur, inhalatsioonivedelikud) 2. Leek (tulekahju, lõke, grill, süttivate vedelike plahvatus) 3. Kontaktpõletus(triikraud, tuline ahjuuks, saunakeris, sumbuti) Madalpingekahjustus: organismi üldseisundi häired, väiksemad koekahjustused Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Esmaabi termiliste põletuste korral: · Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed, peatada koekahjustuste süvenemine. · Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele. · Siduda haav puhtalt. Sidemeks võib olla ka pesupuhas lina.
Kui palju vett aurus? 1100g 5. Happe lahuse neutraliseerimiseks on vaja 13 g naatriumhüdroksiidi. Mitu grammi 5 % lahust selleks kulub. Mitu grammi on selles lahuses vett? 260g ja 247g 6. Kui palju soola ja vett tuleb võtta 5 kg 8 % soolvee valmistamiseks? 0,4 kg ja 4,6kg 7. Autoakus kasutatav väävelhappe lahus saadi 1,65 kilogrammi puhta väävelhappe lahustamisel 2,90 kilogrammis vees. Mitme protsendiline on akuhape? 36,3% Keemilise sideme määramine ühendites. 8. Millistes järgmistes ühendites esinevad kovalentsed sidemed, millistes ioonilised sidemed? Cl2 Li2O KCl F2 H2S CaO O2 Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest 9. Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: N Li Al Se Ca Kas nende elementide aatomid püüavad elektrone eelkõige liita või loovutada
4.3 Kas lahuses on ülekaalus molekulid või ioonid (millised ioonid): a) H 2SO4, b) Na2SO4, c) H2S, d) NH3·H2O 4.4 Arvuta hüdroksiidioonide kontsentratsioon (mol/dm3) ammoniaakhüdraadi (NH3·H2O) lahuses, kui ammoniaakhüdraadi kontsentratsioon on 0,15 mol/dm3 ja dissotsiatsiooniaste on 1%. (Vastus: 0,0015 mol/dm3) 4.5 Argielus puutume kokku mitmete elektrolüütide lahustega: akuhape, lubjapiim, seebikivi lahus, äädikas, nuuskpiiritus. Kasutades õpikut või teatmeteoseid leia nende valemid ning milliseid ioone need lahused sisaldavad! 4.6 Ühes liitris vees lahustati ära 1mool vesinikkloriidi ja 1 mool kaltsiumkloriidi. Mitu mooli kloriidioone sisaldus saadud lahuses arvestusega, et dissotsiatsioon oli täielik? 5. pH pH iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Neutraalses lahuses (pH=7) on
Näiteks kuuma kohviga põletus on sügavam kui kuuma veega, sest kohvis sisalduv rasv jääb nahapinnale püsima. 68° C vesi tekitab lapsel sügava põletuse 1 sekundiga. • Leek, plahvatused – tulekahjud, lõkked, grilliplahvatused, plahvatavad vedelikud, pulbrid. • Kontaktpõletus – triikraud, kaminad, radiaatorid, pliidiuksed, mootorite osad, saunakeris. Keemiline põletus: • Kontsentreeritud happed – akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas. Tekib kuiv nekroos. • Kontsentreeritud alused ehk konts. leelised (seebikivi, värske betoon). Tekib märg nekroos. Aluselised ained reageerivad naharasvaga ning reaktsioon on kestev ja tekib söövitus. • Toksiliste taimede mahlad – ülane, karuputk. Keemilise põletuse korral tuleb aine kiiresti nahalt eemaldada, kasutades selleks ohtralt voolavat vett. Mitte otsida esmaabiks neutraliseerivaid aineid. Pind katta
Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus. Selle eraldumise kohta käib valem: C+CO2 -> 2CO Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu. 01.09.08 Happed HF vesinikfluoriidhape, ainus hape, mida ei saa hoida klaasanumates. 1. Näiteid tuntud hapetest. 2. Hapete üldised omadused. 3. Ohutusabinõud hapetega töötamisel. 1. Akuhape, äädikhape, sipelghape, süsihape, piimhape, bensoehape, väävelhape, sidrunhape 2. Happed on hapu maitsega ning tugevamad söövitava toimega. 3. Tuleb olla ettevaatlik ning mitte lasta happel sattuda, riidele, nahale, suhu ega hingamisteedesse. Happe lahjendamisel veega tuleb valada hapet vette, mitte vastupidi, kuna vastasel juhul tõuseb temperatuur ning hape võib anumast välja pritsida. Hapnikku sisaldavad happed: Lämmastikhape HNO3
Generaatorid . . . . . . . . * * i · * 72 Alalisvoolugeneraatorid (72). Generaatorkäiviti (75). Alalis- voolugeneraatorite relee-regulaatorid (77). Vahelduvvoolugene- raatorid (83). Vahelduvvoolugeneraatori töö iseärasusi (89). 347 Määrded . . . . . . . . . . . . . . . 178 Akuhape .............................................................. . . . . t 179 Värvkattematerjalid . . . . . . . . . * . , 179 Hooldamine ja rikked . . ................................................, , 181 Hoolduse ja remondi põhialused . . . . . . . . , 181 Hoolduse ja remondi liigid (181). Töökoht (184). Tööriistad
hoiab ära juhi kinnikiilumise traktori ja maapinna vahele. Turvakabiini puudumisel on juhil traktori küljelevajumise korral teatud tingimustel veel võimalus alla hüpata või paisatakse ta traktorist võimalikult kaugele. Kui aga traktor vajub taha, siis kiilutakse juht kinni traktori ja maapinna vahele. Tekkivad vigastused põhinevad keha või kehaosade muljumisel. Veel on võimalikud vigastused, mida on põhjustanud väljavoolanud kütus, õlid ja akuhape. Pilt 33.2. Päästetööd ümber läinud traktorist juhi vabastamiseks 468 3) Õnnetused mopeedide, mootorrataste, kolmerattaliste sõidukite ja mootorsaanidega Nimetatud sõidukite puhul ei paikne juht kaitstud kabiinis ega ole ka turvavööga kinnitatud. Õnnetuse korral kaitseb ainult kiiver ja kaitseriietus. Tüüpilised õnnetuse mehhanismid on laupkokkupõrge, külgkokkupõrge ja sõiduki väljapaiskumine sõiduteelt.
annaabi.ee 
