Sõdivad pooled: Keskriigid Antant · Saksamaa · Inglismaa · Austria-Ungari keisririik · Prantsusmaa · Türgi · Venemaa · Bulgaaria · USA · Itaalia jt vt kaart õpikus lk 44 II Sõjaplaanid Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid. Kõige paremini oli valmistunud Saksamaa. Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel! Venemaa astus sõtta halvasti ettevalmistunult. III Sõja ajend
Sõja algus ja käik Maris Susi 8.klass Sisukord Sarajevo atentaat ja sõja algus Sõjaplaanid Positsioonisõda läänerindel Idarinna(19141917) Teised sõjatandrid Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni ...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus _______________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _______________________________________ lk 4 Tähtsamad lahingud _________________________________________ lk 5 Eesti Esimeses maailmasõjas __________________________________ lk 6 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid _________________________________ lk 7 Tagajärjed _________________________________________________ lk 8 Kasutatud kirjandus __________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914.aastal.Atentaadi sooritas Serbia kolitusega terrorit.Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve
28.jun.1914 Ettekääne:Franz-Ferdinandi tapmine (A.U troonipärija) Põhjused:suurriikidekonkureerimine, Balkani pässirohukelder, Maroko kriisid. Sõjaplaanid Saksamaa-välksõda Venemaa-Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal Prantsusmaa-Piiri kindlustamine Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid.
Konstatin Päts Konstatin Päts sündis 23-ndal veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena . Ta ema oli Olga Tumanova . Tal oli neli venda ja üks õde . Ta ei olnud eriti hea inimene , sest müüs Venemaale Eesti sõjaplaanid maha . Tema valitsemis aeg oli (24.april 1938 – 21.juuli 1940) . Ta suri 18.jaanuar 1956 . Lennart Georg Meri Lennart sündis 29.märts 1929 Tallinas . Ta isa oli diplomaat nii, et Lennart pidi reisima üle maailma . Ta oli hääli teinud filmides ja aastal 1998 valiti ta aasta Eurooplaseks . Ta presidendi aeg oli 1992 – 2001 . Ta suri aastal 2006 Arnold Rüütel Ta sündis 10.mai 1928 Saaremaal . Ta aitas
3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid : Maailmas ei eksisteerinud organisatsioone,mis suutnuks kiirelt korraldada kas või suurriikide liidrite kohtumisi. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia : Riikide valitsused ei märganud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat ning tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane.Samas sõjaplaanid olid muutunud ajajooksul keeruliseks,täpseks ja jäigaks.Tähtsamaks oli kujunenud aga see,kes suudaks kõige kiiremini on väed mobiliseerida ja rindele paigutada.See aga tähendas,et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult vara,ja kui see oli tehtud,ei saanud ega tohtinud enam anda mingisugust tagasikäiku.Tulemuseks olid valitsused muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide vangiks. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid
Esimene maailmasõda (1914-1918) Põhjused: a) Teravnevad vastuolud suurvõimude vahel: a. Ülemvõimu pärast võitlesid Inglismaa ja Prantsusmaa vs Saksamaa b. Balkanil ristusid Venemaa ja Austria-Ungari taotlused b) Alahinnati ohtu- ei usutud suure sõja võimalikkusesse c) Sõda romantiseeriti ja peeti seda ülevaks ning hiilgavaks d) Puudus kriisi lahendamise rahvusvaheline keskus e) Sõjaline mõtlemine oli kaalukam kui diplomaatia; sõjatehnika tormiline areng jäi tahaplaanile Süja ajend ja algus a) Ajendiks Sarajevo kus 28.juunil Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand tapeti Serbia terroristi poolt. b) Sõda algas 28.juulil kui Austria-Ungari kuulutas Saksamaa õhutusel Serbiale sõja c) Järgnes Saksamaa sõjakuulutus Venemaale ja Prantsusmaale (ajendiks mobilisatsioonikäsu mittetühistamine) ning kallaletung Belgiale d) Belgia neutraliteedi rikkumine ajenda...
Igasugustest riidudest püüdis ta alati eemale hoida, sest kui teda oleks palutud kohtumõistjaks, oleks üks pool ikka pahandatult lahkunud ja see pahameel oli alati suunatud kohtuniku vastu. Janos oli ka hea sõjaplaanide koostaja. Ta koostas neid nii osavalt, nagu tuleks neid plaane kasutada päris sõjas. Samuti andestas ta inimestele kergesti ja andis kõigil võimaluse oma tehtud vigu parandada. Punasärklaste juht oli Feri Ats. Ka tema oli taibukas ja osav juht. Kuigi tema sõjaplaanid alati just kõige paremini ei käivitunud, oli ta siiski aus ja õiglane teiste vastu. Ta karistas neid, kes julgesid endast väiksematele ja nõrgematele liiga teha. Ma arvan, et mõlema seltskonna juhid, nii Janos Boka kui ka Feri Ats olid väga head juhid. Nad oskasid väga hästi arvestada teiste kambaliikmetega!
Esimene maailmasõda Esimese maailmasõja ajendiks sai Sarajevo mõrva ettevalmistamine. Selles maailmasõjas olid kõikidel suurriikidel oma sõjaplaanid. Sõjaplaaniks oli enamasti sõja abil oma positsioonide kindlustamine ning püüe leida endale kohta nö "päikese alla". Maailmasõda ehk teisisõnu ilmasõda, algas 28.juulil 1914. aastal. Sündmusteks olid: Saksamaa ultimaatum Belgiale, Saksamaa kuulutas Venemaale sõja jne. Sõda toimus Austria- Ungari ja Serbia vahel. Mõned riigid pidid sõdima kahel rindel.Maailmasõja rindeid nimetatakse ida- ja läänerindeks. Miks ? Sellepärast, et idarindes olid ainult idapoolne
vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu. Järelikult kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks! III Sõjaplaanid Kõik suurriigid olid teinud sõjalisi ja poliitilisi ettevalmistusi, välja töötanud oma sõjaplaanid. Kõige paremini oli valmistunud Saksamaa. Tal oli nn. Schlieffeni /sliifeni/ plaan sisuliselt välksõja plaan, st. eesmärk oli minna kiiresti (1,5 kuud) läbi neutraalse Belgia ja Luksemburgi, vallutada Prantsusmaa, seejärel Venemaa. Põhieesmärk oli Saksamaal vältida sõda kahel rindel!
ESIMENE MAAILMASÕDA IRIS METSAAR 205 MRA TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Tallinn 2014 SISUKORD Table of Contents SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED.......................................................................................3 SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID...................................................................................4 SÕJAKÄIK.......................................................................................................................................5 SÕJA TAGAJÄRJED.......................................................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................
majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2
Austria troonipärija Franz Frendinardi tapmine, Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas rahaliselt liitlasi (Venemaa ja Prantsusmaa) kavatses sõtta saata vaid 70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised
Sisukord : Sisukord ...................................................................................................1 Sissejuhatus ..............................................................................................2 Sõja põhjused ............................................................................................3 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid .....................................................................4 Sõjakäik ...................................................................................................5 Kasutatud kirjandus ....................................................................................6 Sissejuhatus : Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene
1.Missugused rahv konf 20.saj algul näitavad suure sõja ohtu? 1) Maroko kriis, 2 kriisi võitlus koloniaal alade suurendamise nimel 2)Serbia ja Bulgaaria sõda Türgi vastu , hilisem sõda võitjariikide vahel territooriumite jagamise suhtes.2.Missugused olid sõjaplaanid 1 MS?Inglismaa- ei tahtnud sekkuda vaid soovid rahaliselt liitlasi toetada. Kui keegi okupeerib nt Belgia Luksenburg siis astub sõtta. Saksamaa- Schlieffenei plaan vastane hävitada nii kiiresti kui võimalik.3.Kuidas oli Sarajevo antentaat seotud I MS algusega? 1 )Liitlaslepingute olemas olu , Saksamaa astus kaitseks välja , Venemaa Serbia ja sõjategevus algas.2)Suur sõjakartus4.Millal toimus... Tannenbergi lahing- 1914 a Venemaa sai Serbia vägede käest lüüa
Põhjused: Vastuolud maailma suurvõimude vahel: Ohu alahindamine-lokaalsõdade ohutus: Sõja romantiseerimine: Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine: Sõjalise mõtlemise jäikus(keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend: France Ferdinandi(Austria-Ungari troonipärija) tapmine Sarajevos. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist. A-U esitas Serbiale omapoolsed 10 nõudmised, et tagada oma julgeolekut. Serbia otsustas selle tagasi lükata(sai teoks tänu Venemaa toetusele). A-U katkestas suhted ja kuulutas Serbiale 28.juulil 1914 sõja.(Saksamaa toetusel). Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni(29 juuli 1914, näidates toetust Serbiale). Saksamaa
ja teiste liitlasvägede maabumist Normadiasse. Saksamaa ei oodanud seda lahingut. Sinimägede lahing - Toimus 25.juulist 19. septembrini 1944. aastal Eestis. Toimus Natsi- Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. NL võitis. 2. Liitlaste konverentsid Teherani konverents : Toimus 28. november - 1. detsember 1943 Teheranis (Iraani pealinn). Suurbritanniat esindas Churchill, USA-d Roosvelt ja NSVL-i Stalin. Nõudsid kapitulatsiooni Saksamaalt, arutasid ning leppisid teised sõjaplaanid kokku. Jalta konverents : Toimus 4.-11. veebruar 1945 NSV Liidus Krimmis Livaadia palees. Osalesid NL, USA ja Suurbritannia. Nende eesmärk oli ära jagada II maailmasõjajärgne Euroopa ja Aasia. Otsustati ka Baltiriikide saatus. Potsdamikonverents : Toimus 1945. Aasta 17. Juulist 2. Augustini Potsdamis. Kolm võitja riiki otsustasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.
sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917
laevastikku. · Eesmärk purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võimu Euroopa mandril. · Saksamaa toetas Austria-Ungarit Antant: · Võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas. · Venamaa soovis purustada Türgi ja ka A-U, et kehtestada võim Balkanil. · Jaapan liitus nendega selleks, et saada tagasi oma kolooniad Aasias. 4) 1 Maailmasõja põhjused, ajend, sõjaplaanid, uuendused sõja pidamises, algus. Põhjused: · Alahinnati ohtu (ei usutud maailmasõja võimalikusesse ja ei pingutanud, et seda ära hoida). · Sõda romantiseeriti( 20saj. algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.(NATO-t ei olnud olemas) · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia.(riikide valitsustes nagu
Sissejuhatus Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-18 ja selles osalesid paljud riigid. Sõja põhjuseksoli 1871. Aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaSuurbritannia võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast. Sõja ajendiks sai Austria-ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. 1.Sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 mln. km²) ja sõdivateriikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailmarahvastikust). Esimene maailmasõda toimus aastail 1914-1918 ja selles osalesid paljud riigid. Sõjapõhjuseks oli 1871.aastal ühendatud Saksamaa soov jagada ümber asumaad, Saksamaa jaPrantsusmaa võistlemine maailmaturul ning Saksamaa ja Prantsusmaa võitlemine Mandri-Euroopas ülemvõimu saavutamise pärast Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tem...
38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi
I MS Põhjused Vastuolud maailma suurvõimude vahel Ohu alahindamine Sõjalise mõtlemise jäikus Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Ajend Hertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Algus Algas 28.07.1914, Austria- Ungari kuulutas Serbiale sõja Sõjaplaanid Saksamaa nn Schliffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel väed Venemaa vastu. Koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu. Prantsusmaa Vältida hävitavalt lüüa saamist. Prantsusmaa-Saksa piirile tugev kindluste süsteem. Nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaa Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna...
I MS Põhjused: *teravnenud vastuolud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kuna GER soovis juhtpositsiooni *ohu alahindamine *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine diplomaatiast kaalukam * suurriikide võidurelvastumine *imperialism *kolooniate ümberjagamine. Ajend: 28.juuni 1914- Sarajevo atentaat: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine. Osapooled: Keskriigid->Saksamaa, Austria-Ungari<->Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia. Lokaalsest sõjast sai 35 riigiga sõda. Sõjaplaanid:1)Saksamaa- Schlieffeni plaan. Anda põhilöök läänerindel, purustada Prantsusmaa ühe suure pealöögiga, pidada idas kaitsesõda, kasutades peamiselt Austria-Ungari sõdureid. 2)Venemaa- pealetung austerlaste vastu Galiitsias, kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. Pidi lööma "aururullina" e. massina, kuna oli kehv sõjatehnika. 3)Prantsusmaa- Plaa...
Tagajärjed, tugevdasid Serbia positsioone, suhete pingestumine Austria-Ungariga, toetas Saksamaad. I maailmasõda 1914-1918 lõppes 11. novembril vaherahu Compilgne'i. Austria kuulutab sõja Serbiale- 1914. seejärel kuulutas Saksamaa Venemaale ja Prantsusmaale sõja. Sõjaks olid valmisutnud kõik suurriigid, peamine poliitiline eesmärk oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Loodeti oma territooriume suurendada ning uusi koloniaalvaldusi haarata. Koostati sõjaplaanid. 1918- Antandi rünnak, sisepoliitiline kriis, kasvas revolutsiooniks, väljusid sõjas Saksamaa liitlased, varises kokku. Läänerinne- lahing 1914- positsioonisõda, Saksamaa sissetung Luksemburgi ja Belgiasse. Piirilahing. 1915- sakslased kasutasid gaasi. 1916- Verduni lahing veebruaris kestis 10 kuud. Sommei lahing, Prantsuse- Inglise väed, lennuvägi ja tank. 1917- tankrünnak Cambrais. Idarinne- operatsioon 1914- Austria väed Kampaatias, eesmärgiks vallutada Ida- Preismaa.
· Alahinnati sõja ohtu. · Balkanil põrkusid Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. · Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus Austria-Ungarile kuuluvas Bosnias. Sõdivate osapoolte sõjaplaanid: · Saksamaa tahtis teha nn välksõja, et purustada kiirelt Prantsusmaa ja peale seda rünnata Venemaad. Sõda pidi kestma 3-4 kuud ja Prantsusmaa vallutamiseks oli sellest planeeritud 39 päeva. Saksamaa plaani nimetati Schliffeni plaaniks. · Prantslaste plaani nimetati ,,Plaan 17" mis nägi ette piiri pealsete kindluste hõivamise ja peale seda kiire rünnaku Saksamaale.
alla. Lahing Inglismaa pärast- Saksa õhuvägi soovis purustada Inglismaa oma. Saksa käsutuses oli rohkem lennukeid ja kogenumad piloodid, kuid inglismaa suutis lahingus peale jääda. Saksamaa ja NSV Liidu vastastikused ründeplaanid: Hitler koostas sõjaplaani NSV Liidu vastu ,milles pidid saksa väed esimese asjana Punaarmee väed sisse piirama. NSV Liit oli läänerindele kogunud suured väed, mis pidid saksa väed sõja algul sisse piirama. Nende sõjaplaanid olid ühesugused. Atlandi harta- sõlmiti 14. aug 1941 sõjalaevapardal USA presidendi Roosevelti ja SB peaministri Churchilli vahel, selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Põhimõte:Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tulemus: NSV Liit suutis välja pressida, et see põhimõte ei kehtiks talle, Balti riigid jäid seetõttu
domineerivaks jõuks. (Egiptus Inglismaale, Maroko Prantsusmaale) Venemaa- suurearvuline armee, kohustuslik sõjaväeteenistus. Inglismaa-mereväe moderniseerimine, allveelaevad. 2. Miks nimetati Balkani poolsaart Euroopa püssirohutünniks, millised konfliktid eelnesid I maailmasõjale, miks põhjustas Sarajevo atentaat I maailmasõja alguse. Millised olid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? 1908 Serbia ja Austria-Ungari tüli Balkanil. 1912- Itaalia okupeeris Liibüa. 1912-1913 Balkani sõda Türgi vastu(Kreeka ja Serbia tugevnesid).Atentaat põhjustas sõja, sest tapeti Austria-Ungari prints ning Austria-Ungari kuulutas seetõttu Serbiale sõja. Sõjaplaanid: Saksamaa sõjaplaan: Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva.
Suurriikide sõjaplaanid: saksamaa- pr purustada ja paisata väed itta venemaa vastu; pr- lotringi ja elsassi hõivamine, sissetung saksamaale; ingl- iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis pr toetama; vene- plaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, ida-preisimaa ning austria-ungari vahel; austria-ungari- pidid võitlema mitmel rindel, lõunas serbia ning idas venemaa vastu Miks saksamaa sai lüüa- kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest), asumaad ja suurriigiseisundi. I ms tulemused- rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Ungari lagunes, Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid E...
Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari. 3)Balkan - Austria-Ungari <---> Serbia.
I MAAILMASÕDA 1914 – 1918 1917. AASTA REVOLUTSIOONID VENEMAAL - Venemaa nõrk ettevalmistus, kaotused sõjas - 1917 veebruarirevolutsioon - 1917 kaksikvõim – Ajutine Valitsus / PTSSN (Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu) - Poliitilised parteid - kadetid - - esseerid – sotsialistliku suunitlusega partei - VSDTP(venemaa sotsiaaldemokraatlik töölisparteri) vähemlased (menševikud)- toetasid sotsiaaldemokraatiat - VSDTP enamlased (bolševikud) – toetasid diktatuurilist riiki - 1917 oktoobripööre Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre sarnasused: - võimu vahetus - samal aastal - mõlemad tsaari vastu - sooviti sõja lõpetamist - sotsialistid õhutasid Veebruarirevolutsiooni ja oktoobripööre erinevused: - veebruarirevolutsioonil lahkus troonist Nikolai II, töölised streikisid, moodustati venemaa ajutine valitsus, vabastati polii...
Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhjused. -Territooriumi laiendamine. -positsioonide kindlustamine. -asumaade laiendamine. 3)Ajend - Franz Ferdinandi tapmine 1914 a. 4)Lõpp - 11.november 1918 a. - Compeigne'i rahuleping. 5. Erinevate suurriikide sõjaplaanid. 1)Saksamaa - Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale, purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu. 2)Venemaa - Sõjategevus kahel rindel. 3)Prantsusmaa - Prantsuse-Saksa piirile ehitati kindlustused. 4)Inglismaa - Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga. 6. Nimeta suuremad rinded ja sõdivad pooled. 1)Läänerinne - Saksamaa <---> Prantsusmaa + Inglismaa. 2)Idarinne - Venemaa <---> Serbia-Montenegro + Austria-Ungari. 3)Balkan - Austria-Ungari <---> Serbia.
Tallinn 2012 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3 Sõjapõhjused................................................................................................................4 Riikide sõjaplaanid........................................................................................................6 Sõjakäik........................................................................................................................8 Tagajärjed ja tulemused.............................................................................................10 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 Sissejuhatus
aastal. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Igal riigil olid omad kindlad eesmärgid. Näiteks Saksamaa soovis rohkem asumaid ja vallutada Euroopat.Vene soovis võimu Balkani poolsaarel. Kõik suurriigid oli huvitatud sõjategevuses. Nad lootsid sõja käigus oma riigi positsiooni kindlustada ja rohkem maid juurde saada. Kuid sõjaplaanid ja strateegiad olid mõnel korral mõtlemata ning naiivsed. Saksamaa lootis jõuda Venemaale mõne kuuga.Keegi ei mõelnud korralikult läbi sõjatagajärge ega suutnud kujutleda, et sellest kasvab niivõrd suur ja õudne sõda.Võib olla kui oleksid kõik suurriigid hoolikalt läbimõelnud oma sõjategevust ja kahjumit, siis oleks teine lõpp. Need on alles mõned põhjused, mis soodustasid pingelist olukorda. Imperialistlikud riigid
Koostaja: Argo Pihtjõe VLE- 3 1917.-1921.a. Venemaa kodusõda. Kodusõjas saavutasid võidu punased. Kodusõjas hukkus umbes 13 miljonit inimest. Nende hulgas suri 1921.a. umbes 4 miljonit inimest nälga. Välismaised heategevusorganisioonid aitasit toita umbes 10 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad. 1918.-1921.a. kasutasid enamlsaed sõjakommunismi poliitika. Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine. Hakati looma ühismajandeid. Natsonaliseeriti tööstusettevõtted. Jätkus majanduse langus ja näljahäda. Talurahvamässud Tambovis ja Voronezis. Justiitsreformiga ühtlustati kohtusüsteem ja korraldati ümber julgeolekuorganid. Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (Ühendatud Riiklik Poliitvalitsus) Laiendati koonduslaagrite süsteemi (GULAG) Sõjaväereformiga vähendati Punaarmee 5,5 miljonilt 600000 meheni ja l...
Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, s...
hoidmiseks piisavalt * Sõja romantiseerimine (romantiline, ülem, hiilgav) * Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan, ei uuendatud julgeoleku poliitikat, sõjaplaanid olid muutunud keeruliseks, täpseks ja jäigaks) * kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada * Prantsusmaa soov saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass- Lotringi alad * Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel SIIA ALLA KÄIVAD KA LIITUDE ÜLEJÄÄNUD EESMÄRGID 4. Eluolu suure sõja ajal. Sotsiaalsed muudatused sõjas. Esimese maailmasõja tagajärjed.
sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja
kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
J. Stalin NSVL partei- ja riigijuht Hitler Saksamaa füürer Chamberlain Briti poliitik Franco Hispaania diktaator Mussolini Itaalia diktaator Churchill Briti riigitegelane Gaulle Vabadusliikumise juht Pr, hiljem president Molotov NSVL välisminister Roosvelt USA president Ribbentrop Natsi-Saksamaa välisminister. KONVERENTSID TEHERAN 28.11-1.12 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimus, kohtusid Sm vastu võitlevate riikide juhid ja leppisid kokku edasised sõjaplaanid. JALTA 4.-11-02 1945 Jalta linnas toimus, võtsid osa Stalin, Churchill ja Roosvelt kõlastati Sm lõpliku purustamise ja sõjajärgne maailmakorraldus. POTSDAM 17. juuli-2.aug 1945 USA, SB, NSVL juhid arutasid SM sõjajärgset korraldust, kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. MRP 23.aug 1939 leping NSVL ja Vm vahel, mille järgi ei tungi nad üksteisele kallale ja jagasid Euroopa omavahel (Sm- L-Poola, Leedu, Vm Soome, Eesti, Läti, I-Poola).
I MAAILMASÕDA (1914 - 1918) 1. Sõja puhkemise põhjused: • Alahinnati ohtu • Sõda romantiseeriti & lihtrahvas pidas seda põnevaks • Organisatsioonide puudumine, mis kriise reguleeriks • Diplomaatja oli vigane ning korrast ära 2. Maailmasõja ajendiks oli Austria-Ungari ertshertsog F. Fredinandi tapmine (1914), mis tekitas paljudes pahameelt. 3. Sõdivate poolte sõjaplaanid: Saksamaa (Kolmikliit) • Schlieffeni plaan • Prantsusmaa kiire purustamine • Seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu • Sõda tuli võita 3-4 kuuga Austria-Ungari (Kolmikliit) • Sõdis mitmel rindel • Väiksem väeosa Serbiasse Prantsusmaa (Antant) • Plaan 17 • Üritas vältida sõja puhkemist • Piirile rajati tugev kindlustuste süsteem • Kandvaks ideeks oli hoogne pealetung Saksale Inglismaa (Antant) • Sõjaplaan puudus • Koostöö Prantsusmaaga
- Rahvusvaheliste kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi. - Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Riikide valitsuses justkui ei märgatud sõjatehnika kiiret arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat, tihti ei tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Kuid sõjaplaanid muutusid väga keerukaks, täpseks ja jäigaks. Võtmeküsimuseks oli muutunud see, kui kiirelt suudab keegi oma väed mobiliseerida ja rindele paigutada. See tähendas, et mobilisatsioon tuli välja kuulutada võimalikult varakult, ja kui see tehtud, ei saanud ega tohtinud enam anda mingit tagasikäiku. Valitsused olid muutunud varem välja töötatud sõjaplaanide pantvangiks. 3 2. Esimese Maailmasõja ajend
Selle liidu loomine tekitas teistes riikides rahutust. Saksamaa ei tahtnud pidada Venemaa lubadust, et ta ei ründa Prantsusmaad. ANTANT- 1904. a liiduleping Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus abistas Prantsusmaad. Antant planeeris ühist sõjategevust Saksamaa vastu. Väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, tegelikkuses oli see I MS eelduseks. 6. I maailmasõja põhjused, sõjaplaanid, ajend ja tagajärjed. Põhjused: * ohu alahindamine (suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse) * sõda romantiseeriti * puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid * sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia * imperialistlike suurriikide vastuolud Sõjaplaanid: * Saksa välksõjaplaan (Schlieffen)- nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. * Prantsusmaa sõjaplaan (nim
ultimaatumi -> võeti vastu -> 28.07 kuulutas Austria-Ungari Ungarile sõja. · 30.07 algab Venemaal üldmobilisatsioon -> 1.08 Saksamaa kuulutab Venemaale sõja · Saksamaa nüuab Prantsusmaa erapooletust ja Toule ja Verduni kindlusi -> Prantsusmaa keeldub -> 3.08 Saksamaa kuulutab Prantsusmaale sõja. · 2.08 Saksamaa esitab Belgiale ultimaatumi-> Belgia palub Inglismaa abi -> 4.08 Inglismaa kuulutab Saksamaale sõja. · Suurriikide sõjaplaanid o Saksamaa: A. Schlieffeni plaan rünnata läbi Belgia Pariisi-> väed idarindele. o Prantsusmaal kindral J.J.Joffre kaitsestrateegia otsesuunal, eesmärk kurnata Saksamaad kahel rindel o Inglismaal finantsabi + 70 000 mandrile o Venemaal nn aururulli roll, otselöök Ida-Preisimaalt Berliini · Septembri alguses Saksa väed lähenevad Pariisile -> 5.09 algab Marne'i lahing. ->
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa...
Ajaloo kontroltöö konspekt Üldiselt Esimeseses maailmasõjas oli kaks suuremat sõdivat osapoolt- Kolmikliit (Saksamaa, Austria- Ungari, Itaalia) ja Antant (Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, USA). Blokid olid peamiselt loodud sõja ärahoidmiseks. Austria-Ungari tihe koostöö patrner- Türgi (Venemaa ja Itaalia kasvav surve). Sõja põhjused: Saksamaa ei pidanud kinni Venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, kus seisis, et Saksamaa ei tohi rünnata Prantsusmaad ning Venemaa Austria-Ungarit. Alahinnati ohtu (ei usutud, et sõda juhtub) Sõda romantiseeriti Rahvusvahelied kriisi reguleerivad institutsioonid puudusid Diplomaatia väiksem osakaal sõjalise mõtlemise kõrval Lisaks õhutasid sõda sõjatehnika areng ning võidurelvastumine Sõja ajend Franz Ferdinandi atentaat Sarajevos 28.06.1914 Serbia toetamine Venemaa poolt, mis ajas sakslased vihale ning õhutasi...
KORDAMISKÜSIMUSED I MAAILMASÕDA; VENE REVOLUTSIOONID; EESTI VABARIIGI SÜND § 40-44 1. MÕISTED ANTANT ING, PR ja VM liit 1907-1917, moodustati vastukaaluks Kolmikliidule/Keskriikidele KESKRIIGID SM, A-U, IT liit 1882-1915. Itaalia väljus liidust 1915, asus sõtta Antandi poolel ,,BALKANI PÜSSIROHUKELDER" - Balkani ps-l põrkusid suurriikide vastandlikud huvid, toimusid sõjad ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused SCHLIEFFENI PLAAN SM I MS plaan. Oli välja töötatud kindralstaabi ülema von Schlieffeni eestvedamisel. Tuli tungida läbi neutraalse Belgia PR-le ja purustada PR 39 päevaga, seejärel 3-4 kuuga VM. POSITSIOONISÕDA kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel; vastandiks on manööversõda YPRES' LAHING 1915 Ypresi lähedal Läänerindel toimunud lahing SM ja ING va...
Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa läänepiirkonnad ning saavutada see 39 päeva jooksul. · Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale.
Peamiselt võideldi mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Võideldi turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi pärast. · Sõja ajendiks oli 28. Juunil 1914 aastal korraldatud atendaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt. Troonipärija ning tema abikaasa surid ja see sündmis vallandaski Esimese maailmasõja. 2. Osapooled, tähtsaimad sõjatandrid, suurriikide sõjaplaanid. · Osalejateks oli Kolmikliit: Austria-Ungari, Saksmaa, Bulgaaria, Türgi ning Antant: Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia. · Saksamaa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: alistada Prantsusmaa ja Venemaa läänepiirkonnad ning saavutada see 39 päeva jooksul. · Prantsusmaa sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning sissetung Saksamaale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
