Luulekogu analüüs · Marie Underi ,,Eelõitseng" ilmus aastal 1987 kirjastuse ,,Eesti Raamat" poolt. · Marie Under oli Eesti luuletaja, kes sündis Tallinnas aastal 1883 ja suri Stockholmis aastal 1980. · Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Tema tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ning neid kogusi on tõlgitud paljudesse keeltesse. · Kogus esineb peamiselt loodusluulet. · Luulekogu meeleolu on rõõmsameelne, sest autor räägib ainult rõõmust ja sellest, kuidas
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks, kutsu
Marie Underi loomingu analüüs Marie Underi looming jaguneb luulekogude alusel neljateistkümnesse perioodi: 1) 1918 - EELÕITSENG Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid tema saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Under oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest. Tema esimesed luuletused olid innustatud
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või
Ballaadid 1. ,,Koterman" Marie Under on valinud oma esimese ballaadi tegelaseks Kotermani laevahaldja, kes kehastab ühiskonnas õiglust/õiglast inimest ning kelle ülesandeks on karistada ja kutsuda korrale õigluse ja eetilise käitumise vastu eksinuid. Ballaad ,,Koterman" kehastab ühiskonnas ahnuse, saamahimu ja liigse riskimise probleemi, kus peamiseks eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2
Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas. Luuletustest ,,Lõoke" ning ,,Lind poegadega" on juba pealkirju vaadates aru saada, et
teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus" Marie Under kasutas eesti ja baltisaksa rahvaluule ainestikku ning piiblilegende. "Lapsehukkaja", "Nahakaupleja", "Pontus", "Merilehmad", "Rändav järv", "Taevaminek" IV loominguperiood 1935-1980 "Mureliku suuga" (1942), "Sädemed tuhas" (1954), "Ääremaal" (1963) Raskemeelsed luuletused, keskendub oma elu sündmustele ja väljendab traagilisi tundmusi ja sündmusi. "Põgenik" LUULETUSTE ANALÜÜS "Maardurand" Luuletus pärineb I loominguperioodist, mil Under kirjutas hetkemeeleoludest ja tunnetest.
Kõik kommentaarid