+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
Toth - tarkusejumal; iibisepäine (elab Niiluse deltas) või paavian; kirjutab Osirise kohtus kõik üles; Parasküüt - balsameerija Amon - Uue riigi peajumal; loomvorm - jäär; valitses Teebas; hanesuled peas; (kõik Egiptuse vaaraod olid tema pojad); Mut - sõjajumalanna; Amoni abikaasa; raisakotkas-jumalanna; Khensu - kuujumal; peas kuusirp ja kuuketas; Sfinks - lõvi inimese peaga Geb - hani; HANESULED - VILJAKUS Min viljakusejumal; Khepra - Skarabeus - päikesejumal; sõnnikumardikas; püha; (veeretab toidupalle (päikest); peeti isetekkinuiks- liiva alt munadepallist ilmusid ühel päeval pisikesed putukad Atum - Uue riigi päikesejumal; Ülem- ja Alam-Egiptuse kroon nn topeltkroon peas; prints; loomvorm puudub; Taurt e Thoris - sünniabi ja lihtrahva pidutsemise jumalanna; jõehobu, krokodilli & lõvi ristsugutis; Bes - lihtrahva pidutsemise jumal; lõvi kehaga; lakub kausist veini; päästab maohammustustest;
● Nendel kujutati inimesi ning nende kaugu räägiti lugusid ● Inimeste kujutamisel kasutati nn’’egiptuse poosi’’ Skulptuur ● Peamiselt kujutati vaaraosid ja tähtsamaid isikuid ● Inimesi kujutati tardunud poosides, vahel ka istudes ● Kujud mõjuvad üsna kohmakalt Ehted ● Egiptlased oskasid valmistada kullast ja hõbedast ehteid ● Ehetel olid tähendused, sageli tehti ehteid kaitseks ● Populaarsemad olid wedjat’i silm ja sõnnikumardikas Klaasikunst ● Põhiliselt tehti klaasist vaase ja muid tarbeesemeid AITÄH KUULAMAST
Vana, kesk, uus, lähiajalugu.Kiviaeg- tööriistad kivist, tegeleti koriluse, küttimisega, kalapüügiga, homo habilis võttis kasutusele kivi, tule tegeminePronksiaeg- tähtsaim tööriistamaterjal pronks, maaviljelus, muututi paiksemaks, rändkarjakasvatus, surnute matmise rituaalidRauaaeg- maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse areng, klassiühiskond.Inimese eellased: Astralopiteekused-5-2 mlj a.t. <1,5m, kahejalgsed, väike aju, tugevad käed, suur nägu, kühmus; ei kütitud, roniti puude otsas. Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluas...
Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid. Too iga jumala juures välja, mida kaitses või millega tegeles. Horos-taevajumal
Seepärast surnukehi palsameeriti ehk immutati roiskumisvastaste ainetega. Muumia ehk palsameeritud surnukeha asetati sarkofaagi ehk suurde kirstu. Puutumatuna on säilinud 100 a tagasi leitud Tutanhamani haud. Paljud jumalad valitsevad maailma. Mõned neist on inimese- mõned loomakujulised. Mõned inimese keha ja looma peaga. Ra oli päikesejumal. Horos oli kullipeaga. Kaitses vaaraode võimu. Osiris valitses surnuteriigis. Pühad loomad olid sõnnikumardikas ehk skarabeus ja härg Apis – must kuid valge laiguga. Templeid püstitati jumalate auks. Teadus, kirjandus. Kalendri koostamise tingis vajadus määrata täpselt üleujutuse ajad. Aasta jagunes 12-kuuks, igaühes 30 päeva, millele hiljem lisati veel 5 päeva. Aritmeetika ehk maamõõtmise ja geomeetria arengu tingis vajadus kanaleid rajada, losse ja püramiide ehitada. Loodi mitmeid kirjandusteoseid, hümne ehk ülistuslaule jumalatele, õpetussõnu, seikluslikke lugusid jm.
· N. mudaujur, kukrikud, ninasarvikpõrnikas ( suurim Eestis), selgsõudur · Jaanimardikas ainsad helendavad mardikad Eestis, emase tagakehas helenduselund, isaste ligi meelitamiseks. · Kahjurid osad elavad inimese juures, toituvad toiduainetest, karusnahkadest, riietest, mööbli puitosast. · N. nahanäkk, toonesepp, kartulimardikas, jahumardikas, leivamardikas, kiireim on liivikas, jooksik, siklane, pehmekoor, sõnnikumardikas, kuldpõrnikas, maipõrnikas, õnnetriinu. Kiilid · Sale keha ja pikk tagakeha · 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele. · Röövtoidulised söövad teisi putukaid ( püüavad lennates) · Kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik.
Osiris- muumia kuju, peas valitseja kroon, tegeles surnute riigiga. Isis- kaarjad lehmasarved, keskel päikeseketas; viljakusega, põlluharimine, käsitöö, kirjatarkus. Seth- iibise linnu peaga, viljatu kõrvetav läänetuul. Anubis- saakali/koera sarnane- teenäitaja surnute riiki. Thot-hingede kirja panija. Kiri- hieroglüüfid (pühad märgid) meenutavad piltkirja. Pühad loomad kehtestasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Mustusekuulikest veeretav sõnnikumardikas skarabeus kehastas Ra'd. Templid- maapealsed kohad, kus inimesed kandsid jumalate eest hoolt. Karnaki tempel, pühendatud Amon-rale, teebas. Kaugemal Luxori tempel. Templis olevale jumlakujule ohverdati loomi. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Surnu jätkas samasugust elu nagu elades. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände
Sarkofaag kirst, kuhu paigutati muumia (pildil Tutanhamoni sarkofaag). Hauatagune elu uskumus, et inimese elu jätkub pärast surma teispoolsuses, selleks pandi hauakambrisse kaasa kõik vajalik, hinge tagasipöördumise jaoks pidi ka surnukeha olema säilinud. Amon-Ra Egiptuse päikesejumal, oina peaga. Horos kullipeaga jumal, kes kaitses vaaraode maapealset võimu. Osiris surnuteriigi valitseja, jumal, kelleks vaarao muutus pärast surma. Skarabeus püha sõnnikumardikas. Apis püha loom, must valge lauguga härg, keda austati kui jumalat. Sinuhe jutustus Egiptuse kuulsaim kirjandusteos, mis räägib Egiptuse üliku seiklustest võõrsil ja tagasipöördumisest enne surma Egiptusesse, et saada nõuetekohaselt maetud (palsameerimine). Teeba Egiptuse uus pealinn Uue riigi perioodil. Menes vaarao, kes ühendas Egiptuse ja rajas u 3000. a eKr ühtse Egiptuse riigi.
· 200 000 aastat tagasi arenes Aafrikas välja Homo sapiens ehk nüüdisinimene. II rühm Mõisted 1. Hieroglüüf- Vana-Egiptuse kirja vorm. 2. Palsameerimine- Muumia valmistamine surnukehast. 3. Delta- Mitme haruline jõesuu. 4. Püramiid- Hiiglaslikud haudehitised vaaraodele. 5. Rosette'i kivi- kivi, kuhu oli rajutud hieroglüüfid koos kreeka tähtedega. Tänu sellele sai Prantsuse teadlane võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 6. Skarabeus- sõnnikumardikas 7. Sarkofaag- surnukirst 8. Muumia- spetsiaalselt töödeldud surnukeha 9. Desifreerima- märke lahti seletama 10. Etnoloogia e. rahvateadus- uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri 11. Papüürus põhiline kirjutusmaterjal, mis on pilliroost tehtud. 12. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga olend, sümboliseerib jõudu ja mõistust, püramiidide valvurid Oskused
laht, Ciza, Jeruusalemm, Teeba, Nuubia, Jeeriko, Süüria, Babülon, Mesopotaamia, Ur. Egiptus Papüürus- valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Kirjutusmaterjal. Sinna kirjutati hieroglüüfe. Rosette'i kivi- Egiptuse kuningale pühendatud tekst sisse raiutud. Selle järgi saadi hieroglüüfe desifreerida. Pühad loomad- kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Sõnnikumardikas, kass, härg. tähtsamad templid- Karnaki hiigeltempel, Luxori tempel palsameerimine- peale surma keha säilitamine, kus võetakse kogu sisikond välja jne.. Muumia valmistamine. Nofretete- vaarao Ehnatoni naine, Nofretete portreebüst on Egiptuse kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. tähtsamad teadusharud- Arstiteadus- osavad kirurgid, Päikesekalender, geomeetria- ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia.
suundus. Tähtis jumalanna oli veel lehmakujuine Hathor, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust; saakalikujuline surnute jumal Anubis (kes abistas ka Isist ja Horost Osirise mumitsifeerimisel); iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi maailma loojaks. Egiptuses austati ka pühasid loomi, näiteks skarabeused (sõnnikumardikas), Apis-härg ja kassid. Kasse palsameeriti ning kassi tapjat karistati rängasti. Jumalatele rajati templeid. Seal paiknes jumalakuju kellele ohverdati loomi, teda toideti, pesti jne. Kõik need olid preestrite kombetalitused, lihtrahva ette ilmus jumal ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptlasetel oli suur uskumus surmajärgsesse ellu. Nad uskusid, et inimene jätkab elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Selleks said surnule osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema
arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema ● Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Valitses umbes 1336-1327 a ekr ● Nofretetel oli 3 last ● Tutanhamon oli 8 aastane, kui sai valitsejaks ● Nofretete, Ehnatoni abikaasa, u 1340 ekr. lubjakivist tehtud maailmakuulus büst. 47cm kõrge, krohvitud ja värvitud. ühe silmaga. Berliini muuseumis, eraldi ruumis Skarabeus- sõnnikumardikas. kummardati neid ja eeldati, et need tekkinud liivateradest. Egiptlased kartsid liivatorme Reljeef on enamasti madalreljeef ja värviline, seega reljeefi ja maali võib nimetada egiptuse reljeefikunstiks inimesed olid idealiseeritud. omane must marmor e basalt. ülikuid kujutati kaistuvalt. Monumentaalne vabaplastika. Egiptuse poos a) jalad on astuvas asendis ja profiilis b) õlad ja rindkere on eestvaates c) pea on profiilis d) keha on profiilis
Abielunaise õiguslik seisund oli mehega võrdne. Vaarao pidas aga haaremit. Üks tema naistest tõusis vaarao peanaiseks. 4. a) USK. Egiptlased austasid väga paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljud aga olid pühaks peetud loomad ja linnud. Jumalate seas oli tähtsaim päikesejumal Ra, kelle tähtsaimaks pühamuks oli Karnaki tempel. Olulist osa etendasid Egiptuse religioonis pühad loomad, kes sümboliseerisid erinevaid jumalaid. Näiteks härg, sõnnikumardikas skarabeus ja kass. Egiptlased uskusid, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Tuntud oli surnukeha mumifitseerimine ehk selle spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Muumia paigutati massiivsest kivist sarkofaagi. Vaaraode tunntuimateks hauakambriteks olid püramiidid. Hiljem asendusid need kaljusse raiutud hauakambritega, neist tuntuimaks on nn. Kuningate org. b) KIRI
Kokkuvõte Käsitledes Vana-Egiptuse kultuuri ja religiooni sain teada palju uusi ja põnevaid asju selle kultuuri kohta. Tean peamisi jumalaid, nagu päikesejumal Ra, taevajumal Horost, viljakuse jumalat ja surnute valitsejat Osirist, maajumalat Gebi, taevajumalannat Nuti jt. Jumalate auks ehitasid nad võimsaid templeid, mis on ka tänapäevani säilinud. Sain teada, et Egiptlaste jaoks olid loomad väga pühad, eriti kolm - sõnnikumardikas skarabeus, härg Apis ja püha Kass. Religiooni juures sain ka veel teada, et egiptlastel oli suur usk surmajärgsesse ellu. Tean nüüd, et religioon oli neile väga tähtis ning see oli ka minu jaoks väga huvitav. Nende kiri oli väga keerukas ja mina väga imetlen neid, kes tol ajal selle kirja õppimisega tegeleda suutsid ja selle endale ka selgeks said. Ka on teada, et nende saavutused teaduses olid märkimisväärsed.
Tegevus toimus losside lähedal, austasid jumalaid, piltkiri. 17. Muistse Egiptusega seotud mõisted: Osiris- surnute jumal Muumia- palsameeritud surnukeha Iibis – pika nokaga püha lind Vaarao – Egiptuse valitseja, peetakse jumala asemikuks maa peal. Sfinks – Püramiidi valvur, vaarao, kassi või lõvi näoga Šaduff – veetõstuk Niilus – kunagine maailma suurim jõgi. Egiptuse tähtsaim jõgi Sarkofaag - kirst Skarabeus – sõnnikumardikas, pühaloom Iisis – viljakuse-ja emaduse jumalanna Mastaba – algelised, esimesed püramiidi, kus hauakambrid asusid maa-all Hatšepsut – nais vaarao 18. Mesopotaamia rahvad ja riigid: Sumerid 4000 eKr Hakkasid kasutama kirja – kiilkirja Elasid templite ümber linnades Ratta kasutusele võtt Rajasid niisutuskanaleid Kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme Sulatasid vaske ja valmistasid sellest tööriistu Semiidid
aastat. Valmikute eluiga piirdub meie kliimas tõenäoliselt vaid ühe aastaga. (http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/mardikalised.htm) Ehitus: 1. Läikiv kitiinist keha. 2. Tiivad (katte- ja lennutiivad). 3. Tugevad lõuad. 4. Jalad vastavalt eluviisile (jooksu-, hüppe-, kaeve- või ujujalad). 5. Väike pea. 6. Rindmikukilp. Toitumine 1. Röövtoiduline (ujur). 2. Taimtoiduline (kuldpõrnikas). 3. Sõnniktoiduline (sõnnikumardikas). 4. Laibatoiduline (raisamatja). 5. Kõdutoiduline (ürask). Paljunemine 1. Lahksugulised. Kaitsekohastumused 2. Surnu teesklemine (teesklased). 3. Varjevärvus (rohelised poilased). 4. Hoiatusvärvus (eredavärviline lepatriinu). 5. Mürgine eritis (villimardikad). Areng 1. Täismoone. (Esper Karjus. Tallinna Järveotsa Gümnaasium) Kõik mardikalised on läikiva kehaga, sest nende eestiivad
Saakali kujuline või saakali peaga jumal Anubis oli matuserituaalide ja muumiate valmistamise eestseisja. Tema abistas ka Isist ja Horost Osirise mumifitseerimisel. Soolinnu iibise või paaviani kujuline kuujumal Thot aga oli hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse eestseisja. Paljud pidasid teda koguni maailma loojaks. Olulist osa egiptuse religioonis etendasid pühad loomad, kes kehastasid ühte või teist jumalat mõnes tema ilmingus. Nii kehastas mustusekuulikest veeretav sõnnikumardikas skarabeus tõusvat päikest. Must härg Apis valge laiguga otsa ees aga oli Memphise jumala Ptahi loomne kehastus. Apise tempel Memphises asus jumala templiga otse vastakuti. Preestrid hooldasid Apist nagu jumalat ennast. Surma järel Apis mumifitseeriti ja maeti spetsiaalsesse Apiste hauakambrisse. Tema koha täitis aga uus Apis-härg. Templid ja jumalateenistus Jumalad võisid egiptlaste meelest olla paljudes erinevates kohtades, olgu taevas või maa peal
Kirjutati papüürusele. Valmistati Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Jumalad- ellusuhtumine oli sügavalt religioosne, maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religioonide kaudu. Tähtsamad jumalad: Ra,Amon,Amon-Ra,Horos,Osiris,Isis,Seth. Jumalaid kokku oli umbes 740. Tihtipeale erinevate jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud mitte usu ükskikasjad, vaid see et jumalaid austati. Püha loomaks oli skarabeus-sõnnikumardikas. Templid ja jumalateenistus- jumalate jaoks loodi maapealseid kodasid, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nendeks nimetati templeid. Tüüpiline tempel oli nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Templis paiknev jumalakuju oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Seda toideti, pesti, riietati. See toimus kõik templi sügavustes. Jumal näitas end lihtrahvale mõne suure pidustuse
On ka selliseid selgrootuid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Nemad on olulised orgaanilise aine ümbertöötlejad. Selle tulemusel moodustuvaid anorgaanilisi aineid saavad taimed uuesti kasutada. Sedasi toituvad paljud ussid (nt vihmauss), vähikesed, ämblikulaadsed (nt lestad), putukad ja nende vastsed. Suur osa neist loomadest elab mullas või veekogu põhjamudas. Pilt ja alltekst: Vahemere maades ja Põhja-Aafrikas elav püha-sõnnikumardikas veeretab toiduvaruks sõnnikust kerakesi. Nendesse munevad nad ka munad, et kooruvatel vastsetel oleks toidulaud kohe kaetud. Vana-Egiptuses peeti seda putukat pühaks loomaks. * Mis tähtsus on ökosüsteemis sõnnikutoidulistel mardikatel? Teadlastelt Paljud sellised putukad ja nende vastsed, kes toituvad kultuurtaimedest, toovad inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja
See on tõend inimese püsivast vajadusest eitada, et ka tema on loom, mille teadvustamine oleks andnud tema eneseteadvusele ja egole raske hoobi. Juudid ja egiptlased põlgasid sigu. Siga sümboliseeris jumalaid freya, Osiris, Adonis, Persephone, Attis ja Demeter ning neid ohverdati Osirisele ja Kuule. Hiljem hakati siga võrdlema Kuradiga. Foiniiklased kummardasid kärbesjumalat Baali, kellest hiljem sai kurat nimega Beelzebub. Nii Baali kui ka Beelzebubi sümboliseerib sõnnikumardikas ehk skarabeus, mis Egiptuses tähistab taassündi, nagu ka müütiline lind Fööniks, kes tõusis iseenda tuhast. Tänu kontaktidele pärslastega, uskusid iidsed juudid, et kaks suurt jõudu, mis maailma juhivad, on Ahura-Mazda tule, valguse, elu ja headuse jumal ning Ahriman madu, pimeduse, hävingu, surma ja kurjuse jumal. Need ja paljud teised näited ei näita ainult inimkonna kuradeid loomadena, vaid ka vajadust ohverdada jumalate algupäraloomi ning
annaabi.ee 
