Facebook Like
Hotjar Feedback

Otsingule "nöörkeraamika" leiti 216 faili

nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes, üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel
1
doc

Kiviaja kultuurid - kirjeldus

1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad ­ Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad ­ Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad...

Ajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
1
doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg

Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 ­ 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 ­ 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 ­ u 500 eK...

Ajalugu - Keskkool
42 allalaadimist
1
docx

Kiviaeg - keraamika areng ja perioodid

Mesoliitikumi asulapaigad. 1967. Aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. See on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lammasmäge, mis oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeld...

Ajalugu - Keskkool
34 allalaadimist
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimise...

Ajalugu - Keskkool
66 allalaadimist
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX...

Ajalugu - Keskkool
246 allalaadimist
3
doc

Kivi-ja metalliaeg eestis

EESTI KIVIAJA KULTUURID KUNDA KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA AEG u. 9000a eKr u. 5000 a. eKr-1800 a. eKr u. 3000a. eKr PÄRITOLU Pärnu ligidalt, Sindi-Lodja Ida-euroopa kaguosast, asulast, Pulli Asulast...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
2
doc

Muinasaeg, esiaeg

esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Ku...

Ajalugu - Keskkool
66 allalaadimist
6
docx

Eesti muinasaeg

Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg ­ periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga...

Ajalugu - Keskkool
92 allalaadimist
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
1
doc

Eesti Muinasaeg

e.Kr) · Kultuurid o Kunda kultuur Pulli asula, Reiu jõgi Keskmine kiviaeg e.mesoliitikum. 5.at. e.Kr Tööriistad:kivist,luust,sarvest,puust Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
2
docx

Muinasaeg

arheoloogiline kultuur ­ sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak ­ pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine ­ alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus ­ põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem ­ põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajan...

Ajalugu - Keskkool
87 allalaadimist
3
doc

Muinasaeg Eestis ( tabelid )

Muinasaeg Periood Aeg Tööriistad Oskused Eluviis Muu Keskmine 9000 ­ * kivist, luust ja sarvest * kalastamine (ahingud, * asulad veekogude * IX aastatuhande algusest eKr kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev P...

Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
2
docx

Ajalugu - jääaeg kuni muinasaja inimese maailmapilt

Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng,...

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
2
doc

Eesti ajaloo kokkuvõttev skeem

saj alguses 8 maakonda ja Kesk-Eestis Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kiviaeg ­ Kunda, Narva, kammkeraamika ja 9000 eKr - väikesed maakonnad, 45 kihelkonda nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg 1227 Keskaeg Feodaalriigid, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne 1238 Stensby leping -...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
4
docx

Eesti ajalugu

Eesti ajaloo periodiseerimine (§1) 1198-1290 Pulli Kroonika Pronks Raud Liivimaa 9000 1800 500 ristisõda 8700 5000...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
1
docx

Noorem kiviaeg ehk neoliitikum

Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valm...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
3
doc

"Eesti esiaeg" - arutlus

10.2012 Eesti esiaeg, muutused ja areng Esiaeg sai alguse esimeste inimeste tekkega ja kestis kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni. Muinasaeg ehk esiaeg, koosneb 3-mest suurest perioodist: kivi,- pronksi,- ja rauaajast. Kiviaeg omakorda jaguneb 3-meks perioodiks: paleoliitikumiks(vanem kiviajaks), mesoliit...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
24
ppt

Pulli ja Kunda muinasasulad

Pulli ja Kunda muinasasulad Kunda kultuur  Mesoliitikumi kultuur VIII – V aastatuhandel eKr Läänemere idaranniku aladel.  Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer.  Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni.  Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. ...

Eesti kultuuriajalugu - Tartu Ülikool
10 allalaadimist
6
docx

Ajaloo kt muinasaeg

Palju kütiti kopraid ja hülgeid, peamiseks lihaloomaks oli põder.  Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma).  Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuu...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge