Suur osa tänapäevani säilinud Assüüria kunstiteostest pärineb Uus-Assüüria ajajärgust. Haruldased on Balawatist leitud metallist väravakaunistused, mille originaalsuuruses koopiad on tänapäeval nähtavad Londonis Briti Muuseumis. (Vikipeedia) Raidkunst Uus-Assüüria perioodil jõudis kõrgpunkti ka raidkunst, milleväljapaistavaimaks näiteks on tiibade ja inimese peaga härja kujud ehk lamassi, mis valvasid kuninglike paleede sissepääse. Huvitav on assüürlaste komme teha lamassu viie jalaga, et nii eest kui ka kõrvalt vaadates oleks alati näha neli jalga. (Vikipeeida) Ehtekunst Tänu Nimrudist leitud kuninglikele hauapanustele on tänapäeva jõudnud ka mõned näited assüürlaste suurepärasest ehtekunstist. Näiteks Assüüria kuninganna kullast ja poolvääriskividest krooni kaunistasid peenelt töödeldud lilled, vääntaimed ja kaitsevaimud. ("Mesopotaamia ja piiblimaad" ning Vikipeedia) Mood ja stiil
● Taaveti kuningaks võidmine ● „Taaveti võidmine kuningaks“ 8. 1000 aastat eKr ● Taavet vallutas Jeruusalemma ja viis Kaanani alistamise lõpule. ● „Kuningas Saalomon ja Seeba kuninganna“ ● Konrad Witzi maal „Kuningas Saalomon ja Seeba kuninganna“ 9. 962 – 922 aastat eKr ● Iisraellaste riigi õitseng kuningas Saalomoni võimu all. ● „Assüüria vallutab Iisraeli“ ● „Lamassu“ 10. 10 sajandi lõpp ● Saalomoni surma järel lagunenud iisraellaste riigist tekkisid põhjapoolne Iisrael ja lõunapoolne Juuda. ● „Kolm meest tulises ahjus„ 11. 721 aastat eKr ● Assüürlased vallutasid Iisraeli riigi ● „Iiobi kannatused“ 12. 539 aastat eKr ● Pärslased vallutavad Uus-Babüloonia. ● „Juutide tagasitulek vangipõlvest“
· Püloon Templi värvavaehitis · Obelisk Sihvakas teravatipuline nelinurkne kivi plok. · Mastaba Koosnesid maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle koahel asuvast kastitaolisest kiviehitisest. · Egiptuse poos Jalad olid külje peal, keha oli otsevaates pea külje vaates ning silm otse vaates. · Hierogüüf Egiptuse kiri · Muumia Palsameeritud keha · Sarkofaag Vaarao kirst. · Lamassu Mosototaamia kaitsejumal, lõvi või pulli keha ja kotkatiibadega. Püramiidid Sfinks Giza püramiidideväljal. Uri Tsikuraat. Rekonstruktsioon Osa Tutanhamoni kullatu d
Lossi kompleksi kuulusid kolm templit koos tsikuraatidega. Suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod ja mitmesugused majapidamisruumid. Seinad ja müürid olid kaetud reljeeridega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Esinduslikud vastuvõturuumid olid eriti pidulikult kaunistatud. Suurejooneliselt oli kujundatud ka valvetorniga peasissekäik. Seda valvasid kaks kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat, nn. väravavalvurit ehk Lamassu. Väravavalvurid pidid kaitsma pahade vaimude eest ning peletama vaenlasi eemale. Lamassu ehk väravavalvur (allikas: http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_32.143.2.jpg ) Reljeefikunst oli Assüüria ajastul rakendatud arhitektuuri teenistusse. Losside seinu katsid reljeefkujutised kuninga sõja- ja jahiretkedest ning tema igapäevasest elust. Inimesi, eriti valitsejaid ning tähtsaid isikud, on reljeefidel kujutatud pidulikult ranges poosis ning stiliseeritult
Kõikidest tekstidest ei ole võimlik aru saada. · Sumerid tulid Mesopotaamia aladele, kusagilt põhjast mägedest. Nad hakkasid rajama kunstlikke kõrgendikke ja kõrgendike tippudesse ehitati templid. Neid templeid hakati nimetama Tsirkuraatideks nendelt aladelt on läbi käinud väga palju erinevaid rahvaid: Sumerid, Ankad, Assüüria ja Babüloonia rahvad umbes 3000 eKr - 6000 eKr. · Mesopotaamiale väga iseloomulik kuju on Lamassu. Need olid paigaldatud linnaväravatesse, eesmärgiks kaitsta riiki ja kuningat. · Enamus Babülooniast leitud esemetest on ära viidud. · Aakalased, Assüürlased kujutasid endast palju sõjakamaid rahvaid kui Sumerid ja Babüloonlased. · Surev emalõvi oli nende jaoks väga oluline sümbol. · Istrai värav oli algselt pärit Babülooniast aga sealt on see tükk tüki haaval minema viidud Saksamaale ja on säilinud tänapäevani muuseumis. 4. Egiptuse kunst
Third level Fourth level Fifth level "Napoleoni kroonimine" (Jacques-Louis David) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Lamassu" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Surev ori" (Michelangelo) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
võimalik kasutada materjalina rohkem kivi. - sealt ka kivisse raiutud reljeefid mis saavutasid ülima täiuslikkuse kuningas Assurbanipali Ninives asuvas palees. Kujutised reljeefidel mõjuvad loomulikult. Assüürlaste lossidest on leitud fantastiliste olendite kujusid (tiivulised lõvid, viiejalgsed härjad inimpeaga jt), mida kasutati lossiväravate sümboolsete valvuritena. Loengus vaatasime ka pilti : Tiivuline inimpeaga härg Korsabadis (u 720 e.m.a) Lamassu. NB! Rullitud habe ja lakk - Assüüria!!!) Neil tiivulistel härjakujudel on 4 jala asemel 5, selleks et kujud oleksid vaadeldavad nii otsevaates kui ka külje pealt. Pilt : Reljeef "Lõvi ründab kuningas Assurbanipali" (mõned näited) Lõvitapmine oli rituaal, mida võis sooritada ainult kuningas ning see oli tema võimu sümboolseks demonstratsiooniks. Inimesi on kujutatud külgvaates, kuigi vahetevahel on
eKr Assüüria reljeef Kuningas Assurbanipal u. 650 a. eKr stiliseeritud, ennekõike küljelt, üksteise taga kõndivad inimesed on kujutatud üksteise kohal, personaliseeritud inimesed(küigil oma nägu) Kuningas Assurbanipal banketil u. 650 a. eKr kuninga lihased täpselt välja joonistatud, jalapink, sandaled, lihaskond ülepingutatud, iga nädal toodi kuningale paar lõvi kelle kuningas pidi tapma Haavatud emalõvi u. 650 a. eKr Väravavalvur (Lamassu) u. 720 a. eKr (väravavalvurid iseloomulikud kuningate valvurid alates sumeritest) kuninga peaga, härja kehaga, kotka tiibadega Uus-Babüloonia kultuur u. 600-500 a. eKr Babüloni linn Negukadnezar II ajal u. 575 a. eKr linn on piiratud müüriga, ehitatud tellistest(igal tellisel kuninga temple), tsikuraat ja loss kõrvuti Babüloni Istari värava rekonstruktsioon u. 575 eKr stiliseeritud, loomad
Roosast ja valgest lihvitud marmorist trepid Skulptuur ja tarbekunst ✼ kasutati silinderpitsateid amuletina. need näitasid kuuluvust ja mõjuvõimu ✼ saviraamatud ✼ vabaplastilised skulptuurid, staatilistes poosides. figuuri silmi värviti glasuuriga ja kristallidega ✼ (kõrg)relieefne skulptuur- figuuri proportsioone moonutati ✼ lüüra, klaaspärlid Seadustetulp- e. steel, stseen kuninga elust, mille alla graveeritud seadus Lamassu- lõvi või härja kehaga, inimese pea ja sarvedega olend Assüüria ja Pärsia kunstis Greif- kotka pea ja lõvi kehaga, tiibadega olend Ükssarv- samuti Assüüria ja Pärsia kultuurist pärit olend Pillid: lüüra- keelpill Vanast Mesopotaamiast sai alguse linnakultuur. Lamassude kujud kaitsesid linnaväravaid; neil oli viis jalga ning eest vaadatuna tundusid nad seisvat, külje pealt liikuvalt, nende jalge vahele oli graveerituf valitsejat ülistav tekst
lõvisid ning mille algne pikkus oli 240 m, osa sellest asub Berliinis muuseumis. Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II (asub Horsabadis, ehit. 8. saj. e.Kr.). Loss väga kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile. Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku paiknesid 30 siseõue ümber. Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati. Lossiväravat valvasid inimese pea ja härja kehaga tiivulised jumalad, nn. väravavalvurid. Lamassu lõvi v. härja kehaga, sarvede ja habemega inimpäine olend assüüria ja pärsia kunstis (nn.väravavalvur). Lagasi linnriigi (Sumer) kuningas Urnanse oma perekonnaga (2400 e.Kr.). Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21. saj. e.Kr. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel (u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m). Steel on lapiksammas, mille peal on kujutatud ülistavat sündmust, et näidata valitsejate suursugusust. Steel - Babüloonia valitseja Hammurapi päikesejumala ees (u. 1760 e.Kr
Kultuses ei toimu olulisi muudatusi, säilib igapäevane ohverdamine, põhiline ohvriloom on lammas. Suurem osa süüakse ära, maksa järgi ennustatakse, inimohvri kohta andmed puuduvad. Preestrid teenisid meesjumalaid, naised jumalannasid. Istari templiprostituudis. Säilib ka usk inimese ja jumala vahepealsetesse olenditesse (deemonid), kes spetsialiseerusid erinevatele haigustele. Haigusi võisid saata ka nõiad või jumalad. On ka head vaimud: kaitsevaim Lamassu, lõvi peaga kotkas. Mesopotaamia usund püsis elava usundina III-IV sajandini pKr. Otsest tütarreligiooni pole, kuid mõjusid on Vanas Testamendis (veeuputus). Hellenismiajastul õppisid kreeklased tundma Mesopotaamias. Kreeklaste hulgas muutub väga oluliseks astraalreligioon. Eriti kuulsaks muutub päikesejumal. Selle kaasnähe on astroloogia, mille esimese kooli rajas Babüloni mees BEROSSOS. Ekstreemne pan-babülonismi teooria seletab, et Mesopotaamia on tsivilisatsiooni häll
annaabi.ee 
