Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"babülonis" - 137 õppematerjali

thumbnail
7
doc

Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Kiilkiri Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat Arhitektu enne ja nüüd Babülonis ur Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuntstiajalugu mesopotaamia

Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid ­ nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vanaaja kunst

Hiljem võeti kasutusele savitellised. Majad olid kas 1-2 korruselised. Sest kõrgel katusel oleks olnud liiga palav, kuna päike paistab lagipähe. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on püramiidjas ehitusega astmeline torn Mesopotaamia templiarhitektuuris. Seda kasutasid preestrid ja linna ülikud. Tsikuraat oli pühendatud kaitsejumalale. Arvatavasti oli kõige suurem tsikuraat Babülonis asunud Etemenanki. Paabeli torni prototüüp. 5. Kirjeldage palun Nebukadnetsar II aegset Babüloni. Kus asus ja milline otstarve oli Ištari väraval, Semiramise rippaedadel? Nebukadnetsari ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Ištari värav oli Babüloni linnamüüri kaheksas värav(9), linna peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Ištarile

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiajalugu küsimused

Milline oli nende pärandus järelmaailmale? Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja!, toortellise, linna planeeringu koos kanalisatsiooniga. 12. Mesopotaamia ehituskunsti suurimad saavutused. Too näiteid. Tempel, tsikuraat, võlvid, kaared. 13. Kirjelda tsikuraati. Nimeta kuulsaim, kus asub? Tsikuraat on templitunnus, massiivne, astangutega ahanev torn, 50-60 meetrit kõrge. Kuulsaim on Paabeli torn, mis asub Babülonis. 14. Milliseid ehitustehnilised võtted leiutati seetõttu, et seal polnud looduslikku kivi ega kasvanud metsa? Millist materjali siis kasutati? Savi ja pilliroog. 15. Miks on kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid savikuhilad? Sest ehitati toortellistest, mis olid eelpõletamata. 16. Mis oli kujutava kunsti peateemaks? Kujutava kunsti peateemaks oli kuningate ülistamine, reljeefid, madalreljeefid, savikujutised. 17. Mis on keraamika?

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Jumalanna IÅ¡tar

· Õhtune täht- Veenus · Tema pühaks loomaks oli lõvi. · Reisis allilma Arallusse. · Pidi iga seitsme värava juudrde jätma midagi oma riietusest. · Andis ära oma jumaliku võimu. · Allilma jumalanna võimuses · Istar sai tänu armastuse jumalannale koju tagasi pöörduda. · Kõige tähtsam paljudest armastustest Dumuz (viljakus- ja taimekasvujumal) · Jumalanna Istaril on ka roll Gilgamesi eeposes. · VI tahvel · Istari viha Jumalanna Istari värav · Asub Babülonis. · Seal on kujutatud karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Babülon

Babülo n Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Babülon asus Mesopotaamias, mida tänapäeval tuntakse Iraagina. Babülonis oli ka üks seitsmest maailmaimedest ehk siis rippaiad. Need ehitas kuningas Nebukadnetsar II kuuendal sajandil e.Kr oma naisele Amytisele. Babüloni linn oli väga suur ja kaunis. Linna kaitsesid igast küljest paksud müürid, mis olid kaunistatud valvetornidega. Keset linna oli suur ja kaunis tsikuraat. Linna külje all voolas otse Eufrati jõgi, mis andis linnale hea asukoha kauplemiseks. Peavärav oli hiiglaslik ja sinine ning oli jumalanna Istarile pühendatud.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Voltaire "Zadig"

"Zadig" Voltaire Tegelased Zadig SemireZadig'i esimene armastatu AzoraZadig'i teine armastatu AstarteBabüloni kuninganna ja Zadig'i viimane armastatu OrcanZadig'i vaenlane CadorZadig'i truu sõber MoabdarBabüloni kuningas SetocZadig'i isand Jesradingel, kes tutvustas end algul üksiklase raugana Zadig oli Babülonis elav noormees. Tal oli palju vara, ta oli väga arukas ja siiras. Zadig pidi abielluma Semire'iga. Ühes võitluses sai ta haavata ja kuulutati, et Zadig jääb ühest silmast ilma. Zadig sai aga terveks, kuid vahepeal oli Semire ära sõitnud, sest talle on ühesilmalised vastikud. Semire abiellus Zadig'i vaenlase Orcaniga. Zadig otsustas abielluda Azora'ga. Mõne aja pärast aga oli ta sunnitud Azora ära saatma, sest elu temaga oli muutunud võimatuks.

Kirjandus → Kirjandus
327 allalaadimist
thumbnail
1
odt

7 Vanaaja maailmaimet

vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).

Kirjandus → Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Egiptuse kunst, Mesopotaamia kunst, Ãœrgaja kunst.

Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid tsikuraadid ­ nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Mõnes mõttes ennetasid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Aleksander Suure sekretärid

kirjavahetuse eest. Seega osutasid ka sekretäriteenust. Ei peetud halvaks tooniks, kui sekretär oli teisest rahvusest ori. Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr. Makedoonia kuningas (336-323 eKr), antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Kuningas Philippos II ja Olympiase poeg. 12- aastaselt sai temast filosoof Aristotelese kasvandik. Sai troonile 20-aastaselt. Vallutas peaaegu kogu tuntud maailma, välja arvatud India. Aleksander Suur suri Babülonis juunis 323 eKr. Erasekretär Eumenes Philippos II erasekretär. Avaldas muljet maadlustrennis, kus valitseja Philippos II nägi temas jõulist ja usaldusväärset alamat. Oluliseks osutus tema haritus. Pärast Philippos II surma sai Aleksander Suure kantseleiülemaks. Töökohustuseks oli sisse seada haaremeid, ette lugeda efemeriide. Samuti neid kokku panna ja paljundada. Eumenese töö nõudis väga head füüsist, haigustetalumist, äärmist süvenemist, kalligraafilist

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Arhitektuuriajaloo lühikursus

Arhitektuuriajaloo lühikursus Õppejõud: XXX NIMI KURSUS 2014 Sügis Esiaja arhitektuur: Newgrange´i käikhaud Iirimaal (4. at eKr) Stonehenge´i kromlehh Suurbritannias (2. at eKr) Mesopotaamia arhitektuur: Ištari värav Babülonis 6. saj eKr Egiptuse arhitektuur: Giza püramiidid (3. at eKr) Abu-Simbeli kaljutempel (2. at eKr) Kreeta-Mükeene ehk egeuse arhitektuur: Mükeene lõviväravad (2. at eKr) Knossose palee (2. at eKr) Vana-Kreeka arhitektuur: Ateena Akropol (V saj eKr) Pergamoni altar (IV saj eKr) Vana-Rooma arhitektuur: Colosseum (1.saj) Akvedukt Pont du Gard (1.saj eKr) Varakristlik arhitektuur: Sta Constanza mausoleum (4.saj) Püha Domitilla katakomb (2.saj)

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Assüüria ja Babüloonia imperium

ees. Vana-Babüloonia ja Hammurapi Riikide vahelises mõjuvõimu võistluses osales ka Babülon, mille troonile tõusis umbes 1810. eKr andekas valitseja ja väejuht Hammurapi, kes paarikümne aastaga saavutas kontrolli terve Mesopotaamia üle. Seadused on raiutud üle 2m kõrgusesse basaltsambasse, mille üleosas on kujutatud kuningat õiguse-ja päikesejumal Samsilt seadusi vastu võtmas. Kassiidid Kassiidid olid tõenäoliselt Zargose mägedest pärit hõim, kes haaras Babülonis võimu peale selle rüüstamist hetiidide poolt. Uus-Babüloonia Uus-Babüloonia imperiumi hiilgus jäi siiski lühikeseks, sest juba 539 eKr vallutasid "vallutamata linna" pärslased. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Nebukadnestar II (605-539 eKr) liitis riigiga Assüüria endised provintsid ja teda tuntakse muu hulgas valitsejana, kes viis juudid "Paabeli vangipõlve". Pärast tema surma sattus Babüloonia pärilussõdadesse

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Aleksander Suur

331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks. Pealinn Babülonis. Oma elu jooksul ei kaotanud Aleksander Suur ühtki lahingut, kuigi võitles üheteistkümne aasta jooksul vastastega, kes teda tavaliselt arvulises koosseisus märkimisväärselt ületasid. SURM 33aastaselt jäi Aleksander Suur Babülooniasse (praeguse Iraagi territooriumil), kus ta suri palavikku 323 eKr. Hiljem maeti ümber Aleksandriasse. Aleksander Suure kohta on läbi aegade esitatud vastandlikke otsuseid...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Aleksander suure elulugu

uuele ajajärgule ­ hellenismiperioodile. Aleksandri varajasele surmale järgnesid aga tülid tema tähtsamate väepealikute vahel. Ligi pool sajandit kestnud lakkamatute sõdade tagajärjel lagunes tema hiigelriik kolmeks väiksemaks, kuid siiski igati arvestatava suurusega riigiks. Need riigid olid Egiptus, nn Seleukiidide riik ja Makedoonia. Makedoonia Aleksander III ehk Aleksander Suur sündis Pellas juulis 356 eKr ja suri Babülonis juunis 323 eKr. Aleksander oli Makedoonia kuninga Philippos II ja Epeirose vürsti Neoptolemose tütre, kuninganna Olympiase poeg. Väidetavalt oli tema ema Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Kui Aleksander oli kümne aastane, pakkus hobusekaupmees tema isale osta hobust. Philippos ei olnud nõus, kuna see hobune ei lasknud kellelgi enda selga istuda. Aleksander aga palus isa, et ta laseks tal ka proovida, kuna Aleksander sai aru, et

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Esiaja kunst

andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge ­ Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks. Savitahvel kiilkirjaga Uri linna tsikuraat Marduki tsikuraat enne ja nüüd Babülonis Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga. Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele. Templite juurde kuulusid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Maailmaimed

Maailmaimed Antiikmaailma imedeks peetakse Giza püramiide Egiptuses, Pharose tuletorni Aleksandrias, Semiramise rippaedu Babülonis, Zeuzi kuju Olümpias, Artemise templit Efesoses, Rhodose kolossi ja Halikaenassose mauseleumi. Kõik need ehitised ehitati väga palju aastaid tagasi ning tänapäevani on neist säilinud vaid Giza püramiidid.Aga mis tegi neid ehitisi nii eriliseks, et neid lausa imedeks kutsuma hakati? Ning kuidas need üleüldse ehitati? Kõik imed eeldasid korralikku planeerimist, teadmisi materjalidest ja nupukaid lahendusi ehitamisel. Kõik neist olid tohutult töömahukad ja aeganõudvad ning

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst

Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi ­ reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi.Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid ­ savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
2
docx

7 maailmaimet

7 maailmaimet 7 vanaaja maailmaimet olid antiikajal väljavalitud arhitektuuri ja ja ehituskunsti tippsaavutused maailmas. 7 vanaaja maailmaimet on Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Ainus säilinud maailmaime on Cheopsi püramiid Egiptuses. Cheopsi püramiid on nime saanud Egiptuse valitseja Cheopsi järgi. See ehitati aastail 2551-2471 eKr. See on maailma suurim püramiid siiani. Cheopsi püramiidi põhi on peaaegu ideaalne ruut ja püramiid on ehitatud põhiilmakaartega harmoonias. Cheopsi püramiini arhitektiks peetakse Hemonit

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Assüüria ja Uus-Babüloonia kunst

Müüris oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi või fantastilisi elukaid nagu ükssarvi, samuti ornamentikat Istari värav Marduki templi tsikuraat Babüloni jumala tsikuraat Nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk Tõusis seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele Üks tähtsamaid ehitisi Babülonis Tsikuraati on mainitud ka Piiblis Paabeli tornina Marduki templi tsikuraat 539. a. e.Kr. alistus Babülon pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis- Ida, sealhulgas tänapäeva Türgi territooriumi koos selle läänerannikul asunud kreeka kolooniatega Pärsia kunst ühendas seetõttu endas mesopotaamia ja varase kreeka kunsti traditsioonid Aitäh kuulamast!

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonid

Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele ...

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte, tähtsamad punktid

Bulee -Vana-Kreeka poliste kõrgeim valitsusorgan, mis koosnes valitud kodanikest. Filosoof-võttis kasutusele Pythagoras Termopüülide lahing-480a eKr, ­ pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Maratoni lahing 490 e.Kr-kreeklased võidavad Chaironeia lahing- makedoonlased,kreeklased,338 eKr. Kreeklased lüüs, Demosthenes pagendati. Polykleitos- kreeka kujur.keha dünaamiline tugijalg. Doryphoros, Odakandja Imed:Cheopsi püramiid Egiptuses,Semiramise rippaiad Babülonis,Artemise tempel Ephesoses,Zeusi kuju Olümpias,Halikarnassose mausoleum,Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Knossose loss-punased sambad, seinamaalid Kükloopilised kivimüürid-Mükeene Lõvivärav Zeus-taevas,torm,äike Hera- zeusi õde/abikaasa. Abielukaitsja Aleks Suur-336-323, Egiptus(seleukiidide riik),väike-aasia, makedoonia

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunsti ajalugu - Mesopotaamia, Egiptus

ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel eKr. Aegade jooksul on Etemenankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud. 10. Pitsatsilindrid - sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. 11. Jumalanna Istarile pühendatud värav Babülonis. 12. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure. Nende hulgas korduvad karikakrataolised õied, härjad, lõvid ning igasugused fantastilised olendid kurjade vaimude peletamiseks. 13. Jah. 14. Mesopotaamia skulptuurid olid savist voolitud või kivist raiutud. Vana-Kreeka skulptuurid raiuti ainult kiviplokist.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
4
docx

7 maailmaimet

Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551–2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis – kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Babülonis Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Egiptuse ja Mesopotaamia Tsivilisatsioonid.

Jumalate osas on riikidel suhteliselt palju sarnasusi. Ausati jumalaid meeletult ning toimus mitme jumala kummardamine ehk poloütism. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal. Tänu sellele ehitati jumalatele templeid, et inimesed saaksid nende eest hoolt kanda. Egpitlaste suurimaks templiks võib kindlalt öelda Karnaki templi, mis oli pühendatud AmonRa'le. Mesopotaamialaste suurimaks saavutusteks templi ehitamise osas võib tuua templi Babülonis, mis on pühendatud Mardukile. Erinevusi on aga palju, näiteks Egptuse templitesse võisid siseneda ainult preestrid samas kui Mesopotaamias käis templites kõik inimesed. Egiptlased ehitasid sammastega templid aga Mesopotaamlased astmiktempleid e. tsikuraade. Tundub, et teaduses olid riikid nagu konkurendid. Mõlemad riigid olid sarnastel aladel väga edukad. Geomeetria on ju põhiliselt ikkagi matemaatika, kalendrid olid erinevad, kuid põhimõtted olid sarnased. Minule

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst?

Essee Millise kunstilise väärtuse on jätnud meile Mesopotaamia kunst? Kui tarvitada piltlikku väljendit, siis võib öelda, et euroopalik kultuur on tõusnud Vahemerest, samuti ka kunst, kui üks osa kultuurist. Just Vahemere-äärsetes maades tärganud kultuur sai kaugeks eellaseks tänapäevasele euroopa kultuurile. Mitu tuhat aastat tagasi alustas inimkond siin oma nn. ajaloolist aega - see toimus küll väljaspool Euroopat, praeguse Iraagi aladel asunud muistses Mesopotaamias. Tõlkes tähendab Mesopotaamia kahejõemaad, sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge - Tigris ja Eufrat. Seal elasid mitmeid eri rahvaid, kellest sumerid pärandasid järelmaailmale kiilkirja, mida võib pidada üheks meieaja tsivilisatsiooni nurgakiviks. Imetlusväärseid tulemusi saavutasid Mesopotaamlased ehituse alal. Ehituskunstis peamiseks materjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitel...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Seitse (7) Maailmaimet

plokke) · umbkaudne kaal 6,5-7 miljonit tonni · astmeid 203 4)Saatus = Ehitis püsib siiani, ainsast 7 maailmaimest. 5) huvitavat teavet = 2004. aasta augustis teatasid kaks prantuse amatöör-egüptoloogi, Gilles Dormion ja Jean-Yves Verd'hurt et analüüsi abiga on leidnud püramiidist senitundmatu koridori. 1 Semiramise rippaiad 1)Ehitamis aeg = umbes 600 eKr. 2)Asuoht = Babülonis (kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil.) 3)Kirjeldus = Pindala ligi 1200 ruutmeetrit. 4)Saatus = Rippaiad ei ole enam alles. 5)Huvitavat teavet = Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. 2 Zeusi kuju. 1)Ehitamis aeg = Kuju valmistati umbes 432 eKr Vana-Kreekas. 2)Asukoht = Vana-kreeka.

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Mesopotaamia

kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD ­ 2340-2160 eKr ­ valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos ­ Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA ­ 1792-1595 eKr ­ kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia ­ seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA ­ 934-609 eKr ­ pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki ­ Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA ­ 626-539 eKr ­ kuningas NebukanetsarII ­ Babülonis tehti suurejoonelisi ehitustöid. Paabeli torn, rippuvad aiad. Erinevad ühiskonnakihid Sumeri linnriikides: PREESTRID ­ suurmaavaldajad, prestiiz ühiskonnas kõrge. KODANIKUD ­ kodanikkond: sõltumatud talupojad ja käsitöölised, kellest koosnes sõjavägi; osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. RENTNIKUD ­ madalal positsioonil. ORJAD ­ ei olnud väga palju, kasutati teenijatene kodustes majapidamistes. Kirjelda linnriigi valitsemist: Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Aleksander Suur inimese, väejuhi ja valitsejana

Kui oli rahuaeg, siis valmistas sõjamehi lahinguteks ette, käis jahil loomi küttimas, luges igasuguseid raamatuid ning arutas kohtuasju. See mulle meeldib väga, et ei löönud niisama aega surnuks, sest see on praeguses ühiskonnas üks probleem. Talle ei meeldinud aristokraatide, vaid sõjameeste hulgas, sest just nemad pidid väejuhile kuulsust tooma. Aleksander on läinud ajalukku, kui antiikaja suurim vallutaja. Aleksander suri ootamatult Babülonis pärast mõne päeva pikkust palavikku, kui ta valmistus uueks sõjakäiguks. Andreas Preisfreund 10M

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mesopotaamia- Konspekt

Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitati ka Babülon, mis hiljem taastati. Uus- Babüloonia riik: Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babülooni Assüüriast lahku ning purustas liitlaste abiga. Valitses Nebukadnetsar 2. Korraldas Babülonis ehitustöid ja muutis selle suurimaks ja silmapaistvamaks linnaks. Linna rajati kuninga loss, rippuvad aiad, templid ja nn Paabeli torn. Riik ja ühiskond. Sumereid võib nimetada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule.(Ratta leiutajad). Linnriigi keskel Tsikuraat kaitsejumalale. Linnriikide vahelised sõjad ja lõpuks jõuti Akadi, Assüüria, Babüloonia suurriigini. Riigi eesotsas Kuningas. Võim piiramatu, kuid arvestas suurnike soove

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seitse maailma imet

Seitse maailma imet Seitse maailma imet: · Cheopsi püramiid Egiptuses · Semiramise rippaiad Babülonis · Artemise tempel Ephesoses · Zeusi kuju Olümpias · Halikarnassose mausoleum · Rhodose koloss · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Artemise tempel Ephesoses Antiikaja tähtsamaid kaubalinnu Efesos asus Kaaria rannikul Väike- Aasias. Linn asutasid 12 sajandi lõpus e. kr. joonialased, keda peetakse kreeka hõimudest vanimaks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemis oli Antiigi lemmikjumalanna

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo KT 2 - Mesopotaamia

Kordamine KT6/2 1.) Milliste tänapäeva riigi territooriumile jääb Mesopotaamia? Mesopotaamia jääb tänapäeva Iraagi, Süüria, Kuveidi ja Iraani aladele. 2.) Millega tegelesid sumeri linnriigis järgmised ühiskonnakihid: a) Kuningas ja ülikud- Juhtis sõjaväge ja mõistis kohut. Teda peeti jumala asemikuks maa peal ja ta valitses jumala nimel b) Preestrid- kandsid hoolt, et kõik kohustused jumalate vastu saaksid täidetud. Vastasel korral võis rahvast tabada põud või üleujutus. Preestrid juhtisid ka suurt templimajapidamist. c) Käsitöölised ja kaupmehed- Osa käsitöölisi ja kaupmehi tegutses omal käel, osa oli templi teenistuses. Kaupmehed hankisid kaugematest maadest metalli, puitu ja muud toorainet, mida Mesopotaamias ei leidunud. d) Talupojad- Vabad talupojad harisid oma põlde ise. Kuninga ...

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu.

Mesopotaamia riigid, ühiskond, ajalugu. Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linn...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Mesopotaamia/Egiptus kordamisküsimused ja pildid

jumalakujuga. Tee ei olnud sirge vaid käänuline, et iga aste oli torini erineval küljel. 3. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud puitu laetaladeks, ega kivi toetavateks sammasteks? Suurim ehitusmaterjal oli SAVITELLISED. Ruume kaeti enamasti kaetud puust. 4. Nimeta 3 kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühe kohta üks näide Templid - Valitsejate lossid - Linnakindlusetused - 5. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Marduki temple ja Paabeli tor on üks ja sama asi. 6. Mida kujutati mesopotaamia reljeefikunstis Asüüria ajal? Asüüria ajal kujutati valitseiat troonil istutes aupaklikke alamaid vastu võimas. Kõige sageli olid sõja ja vägivalla stseenid. 7. Nimeta 2 olulist leiutist, mida tegid sumerid Sumerid leiutasid ratta ja kirjutusteemi. 8. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Egiptuse kunstis usuti enamasti Jumalatesse. 9

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mesopotaamia kunst

Vana Mesopotaamia kunst Mesopotaamia on kahe jõe, Tigrise ja Eufrati maa. Esimesed valitsejad Mesopotaamias olid ülempreestrid. Esimeseks tsivilisatsiooniks ­ sumerid, kes ei suutnud küll luua ühtset riiki. Vana-Mesopotaamia 4 ajastut: 1. Sumeri-akaadi ajastu 4 at. eKr ­ 1800 eKr Legendi järgi pärinevad sumerid mägedest ning nad on sisserännanud rahvas. Sumerite leiutatu on kirjasüsteem ja ratas. Ratta leiutamisel rajaneb enamik hilisemate aegade tehnilisi leiutisi nagu vankrid hobukaarikud jms. Algselt kasutasid nad piltkirja, hiljem läksid nad üle mõistekirjale, algselt 2000 märki, hiljem 500 märki. Algselt raiuti märke kivisse ja need koosnesid joontest, hiljem hakati tekste kandma savitahvlitele, mille pehmel pinnal omandasid jooned pilliroost pulgaga vajutades kiilu kuju ­ tekkis kiilkiri. Tekstiga savitahvlitest on säilinud näiteks juriidilise või majandusliku sisuga dokumendid, kirjandusl...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mesopotaamia:Ajalugu ,Riigid ja ühiskond

Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks. Suur kuningatee- See viis Väike-Aasia lääneosast Susa linna Lõuna-Iraanis ja oli kindlate ahemaadejärelt varustatud postijaamadega. Dualistlik õpetus- õpetus heast ja kurjast Avesta- iraani pühade tekstide kogum Mazdaism- Zaratustra õpetusel põhinev usk

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka-Rooma kunst

Akropol tähndab kõrgeimat linna Ateena pühal kaljul 9.Mis on karüatiidid. Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6) Rhodose koloss- Kreekas Rhodose saarel 7) Artemise tempel Ephesoses 12.Kreeka vaasimaal. Mustafiguuriline ja punasefiguurilised vaasid ­mis on nende erinevus Mustafiguuriline- varasem vaas, kus figuur maaliti tumeda värviga punakale savipinnale Punasefiguuriline- hilisem vaas, kus figuur jäeti punaseks ja taust värviti tumedamaks 13

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Babüloonia

Uris katsub ülestõusu alustada keegi Naramsin, kellest me midagi ei tea. Babüloonia sõjavägi summutab ülestõusu vähimagi vaevata. Isinis valitseb oma uus dünastiaja. Põhjas ja kirdes ilmuvad uued vaenlased ­ kassiidid ­ mägisuguharud, kes elasid Eelamistpõhja pool, Zagrose mägedes (nagu lullubud, gutid). Esimene tõsine kassiitide sisseründamine oli aastal 1742 (varsti pärast Hammurapi surma). Nad olid isegi Babülonis, nende juht Gandas kuulutas end "sumeri, Akkadi ja Babüloni kuningaks", aga see ei olnud kauaks. Mesopotaamia loodeosas tekkibXVI sajandil uus iseseisev riik ­ Mitanni, mis lõikab ära turuteed (mere juurde, Väike-Aasiasse). Teine uus riik - Hati riik tekkis ~ 1700 (tegelikult Vana-Hati riik ~XVIII-XVI) Kesk-Anatoolias, hiljem hõimas selle territoorium peaaegu kogu Väike-Aasia ja Süüria. XVII sajandil hakkasid hetiidid (valitsejad

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Ürgajast tänapäevani

ÜRGAEG Koopad: Lascaux, Altamira Stonehenge Inglismaal 2000a eKr MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
135 allalaadimist
thumbnail
3
doc

7 maailmaimet

külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud · Cheopsi püramiid Egiptuses, · µµ Babülonis, · µ µ Ephesoses, · Olümpias, · µµ, · ja · (Aleksandria sadamas). Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 2551­2471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.

Ajalugu → Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiajalugu 10. klassile

1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise, teoste kirjeldamise, süstematiseerimise ning analüüsiga. 3.Stiil on ühiste joonte kogum kunstiteosel. Stiili mõistet on kasutatud kunstiteoste rühmitamiseks. Tuleneb sõnast ,,stilus". St...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka ajalugu

Sofistid- nimetatakse filosoofia ajaloos mõtlejaid Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud vaitseja valitsemine. Polis- tüüpiline kreeka linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga Faalanks-Kreeka jalavägi Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile Homeros- Vana-Kreeka pime laulik, Iliase ja odüsseiase autor Arichmedes-matemaatik, füüsik, leiutaja 7 maailmaime: Cheopsipüramiid Egiptuses Semiramise rippaiad Babülonis Artemise tempel Ephesoses Zeusi kuju Olümpias Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas)

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Voltaire ettekanne

levitajat. • Erinevalt Rousseau’st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. KIRJANDUSLIK LOOMING • sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. • Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. “Zadig ehk Saatus” • sündmused toimuvad(1747) muistses Babülonis, • seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. • Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui “üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel”. • Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. “Mikromegas” (1752)

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Mika Waltari "Sinuhe, egiptlane"

oli ainult teatud ajaks. Nende naabrid heetlased olid sõjakas rahvas, kes pakkus neile palju meelehärmi. Nad paigutasid piirikive ümber ja käitusid nende vastu vaenulikult. Raiusid käsi-jalgu ära, lõikasid lahti nende peanahad ja kiskusid need silmade peale, et mitanlased ei näeks, kuidas nad piirikive ümber paigutasid. Babüloonia Babülon oli viljarikas maa ja lagendikuline, kuid puid on seal nii vähe, et puu maha raiumise eest on seadusega kirja pandud karistus. Kuna puid oli Babülonis vähe, pärandati puust uks isalt pojale ja nii põlvest põlve. Linna ümbritsevad müürid olid väga suured ja kõrged. Babülonis elasid koos mitmed rahvad, tänu sellele võis tänaval kuulda läbisegi mitmeid keeli ­ sealt eedasid Babüloni elanikud, et Babülon on maailma keskpunkt, kus kõik teed kokku saavad. Babülon oli väga tähtis kaubalinn, ning ei armastanud sõdu, kuna see häiris kauandust.

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kaasaegne arhitektuur Klassitsism-Postmodernism

uuemast eeslinnast ning kogu seda ala ümbritsenud urbaniseerunud territooriumist. Uus-Babüloni plaan oli peaaegu korrapärane ristkülik, mille Eufrat poolitas vana- ja uuslinnaks. Linn oli ümbritsetud kahekordse ringmüüriga ja hüdroehitiste süsteemiga, mis vajaduse korral võimaldas linna ümbruse Eufrati veega üle ujutada. Arhitektuuriliselt olid kõige mõjukamad kaitseehitistena rajatud kahekordsed linnaväravad. Uus-Babüloni linna peapühamu oli Paabeli torn. Babülonis oli suurel hulgal mitmesugustele jumalatele pühendatud templeid. Ent kõige enam oli Babülon tuntud oma rippuvate aedade poolest. Antiik-Kreeka autorite kirjelduste järgi oli linn suurelt osalt hoonestatud 3-4 korruseliste elumajadega.

Arhitektuur → Arhitektuuri ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptuse kunst

Kirjelda seda. Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. 5. Millist ehitusmaterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Peamiseks ehitusmaterjaliks oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mistõttu lagunesid majad kiiresti. 6. Kuidas on omavahel seotud Marduki templi tsikuraat Babülonis ja Paabeli torn? Paabeli torni tipus asus Marduki tempel. Mõlemast räägiti ka piiblis. 7. Kuidas kaeti Mesopotaamias ruume, kui polnud ei puitu pikkadeks laetaladeks ega kivi lage toetavaks sammasteks? 8. Mesopotaamia reljeefkunst saavutas tipu assüüria kunstis. Mida nendel reljeefidel kujutati? Paljud reljeefid röökisid kindluste piiramistest, lahingutest, vangide võtmisest ja ka valitseja tegevustest. Egiptuse kunst 1. Kui kaua püsis egiptuse kunst peaaegu muutumatuna?

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vanaaeg

polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-eest koste all. Ka avalikus elus osalesid nad vähe,käies vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus, mida vähem väljas käisid seda parem. Abielu eesmäk oli soetada seaduslikke järglasi. Tunded abielus ei mänginud mingit rolli.Mehed võisid luua suhteid väljaspool abielu ja pidasid tihti üleval hetääre,kellega tavaliselt kujunesid lähedasemad suhted kui abikaasaga 5.7maailmaimet-Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 6.Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus-Sparta hõlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda,keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4kindlustamata küla. Ühiskonnakorralsud põhines Lykurgose seadustel,mis pärnesid 8.saj ja olid tuntud oma karmuse poolest. Kihid-Sartiaadid-Vabad kodanikud Perioigid-vabad,kuid ei omanud

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
11
doc

AJAJOON

Ehituskunst: · Ehituskunsti peamiseks saavustusteks olid valitsejate lossid, templid ja lossid. · Kõike iseloomulikumaks ehitisteks olid astmelised torntemplid e. tsikuraadid. Tänaseni kõige paremini saäilinud tsikuraat Uri. Asus sumerite linnas Uris (3600-2370 a. e.Kr.) Suurim tsikuraat, Marduki temple (Paabeli torn). Asus Babülonis. Sumerite leiutised: · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja. Kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga. · Leiutasid esimese tehnilis e leiutise- ratta. Arhitektuur: · Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav- jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73m) · Kujutatud oli kahte liiki pühasid loomi: jumal Rammani sõnne ja peajumala Marduki sirruseid (babüloonia lohesid).

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Voltaire

vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Erinevalt Rousseau'st ei uskunud ta inimese sünnipärast headust. Voltaire kui kirjanik Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme, ajastu suurimat ja tohutu kultuuriloolise väärtusega kirjavahetust. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) ­ sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust ning et inimesed ise pole muud kui "üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Täiuslik kord valitseb ehk kusagil kõrgemate olendite seas, kuid siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis inimesest endast sõltub vähe. "Mikromegas" (1752) ­ lugu kahest n-ö tulnukast, kes satuvad vaimustusse nende jaoks

Filosoofia → Filosoofia
104 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Vana-mesopotaamia

le protsessioonide-alleele, mis viis Nebukadnetsari lossini Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad on üks antiikmailma maailmaimedest. Valitseja Nebudkadnetsar II lasi aiad ehitada u.487.a.e. Kr. oma naisele, Pärsia pritsessile, et korvata oma sagedast eemal- olekut ja luua kõledal Eufrati madalikul muljet Pärsia metsaga kaetud mägedest. Babüloni linn Babüloni kutsuti oma toretsevate pidustuste pärast "Patuseks Paabeliks". Ühe säilinud kiilkirja kohaselt oli Babülonis 53 suurt jumalate templit, 55 väiksemat Marduki templit, 300 maajumalatele ja 600 taevajumalatele pühendatud väiksemat templirajatist ning 180 Istarile ja 200 muudele jumalatele pühendatud altarit. Paabeli torn Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki templi tsikuraat , mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja kõrgus 90 m. Paabeli torn Kasutatud kirjandus · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/index

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vanimad kõrgkultuurid

Leiutati kaared ja võlvid. Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Paabeli torn oli kõige suurem tsikuraat ning teda on vanal ajal peetud üheks maailmaimedest. Paabeli torn asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusejumal Madrukile. Skulptuur Skulptuur oli kujutavas kunstis juhtivaks alaks. Loodi reljeefe ja kujusid, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Skulptuuri arengut pidurdas kivi puudumine, kasutati savi. Kunstis kujutati jumalaid inimtaolistena. Kivist figuurid olid lihtsustatud, kuid kindla monumentaalse ilmega. Suur rõhku asetati silmadele, need tehti vääriskividest

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun