kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse), Efektorid (organ, mis erutusele reageerib)Refleksid tingimatud -Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks(pupillide ahenemine) tingitud -Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Seotud suure aju koore tegevuseta kuna madal närvitaliutus. Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
Nende muutuste tulemusena on hingamine sügavam ja kiirem. pH tase näitab organismi happeliseuse sisaldust Viikmaa, M./ Tartes, U. Bioloogia Gümnaasiumile II osa 3. kursus. Eesti loodusfoto, 2008 Südametöö ja hingamine Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad südame löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · Adrealiin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. See on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks, ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · Jäsemete liigutamine arvatakse, et lihastes ja kõõlustesasuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 sisaldus tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust.
liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks Kasutatud materjal: http://www.morphonix.com/software/education/science/brain/game/specimens http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisystee m/9kll4ltssisu.htm http://commons.wikimedia
-:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt,gaasivahetussüstem peab suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus->väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Südametööd mõjutavad veel: *adrenaliin,mis eritub verre vastuseks stressile,erutusele või teistele emotsioonidele.*jäsemete liigutamine-arvatakse,et lihastes ja kõõlustes asuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskesk teada,et vere hapnikusisaldus hakkab langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma.*vererõhk-kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks,pidurdatakse südame löögisagedust,et vältida ringeelundknna kahjustumist.
T.Schwann -Kõik loomad on rakulise ehitusega. 7. Nimeta loomorganismide koetüübid ja too välja nende ülesanded: EPITEELKUDE Eraldab keha väliskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Võimaldab ainevahetust keha ja väliskeskkonna vahel. Katab keha ja siseelundite pindu. Vooderdab kehaõõnt. Osaleb haavade paranemisel. Eritab nõresid (lima, higi, rasu, piim) NÄRVIKUDE Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. LIHASKUDE Reageerib erutusele, on võimeline kokkutõmbuma, võimaldab teha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi. SIDEKUDE Palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob oraganismi üheks tervikuks. KUDE Sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum. SÜNAPS Närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse üleandmine ühelt rakult teisele. 1. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe…………………. 2
Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid (silmapupillide ahenemine) Refleksikaar Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Põlverefleks Närvisüsteemi ülesanded: reguleerib organismi elundite talitlust kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd kohandada organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele http://www.bbc.co.uk/science/humanbody/body/interactives/3djigsaw_02/index.shtml?skeleton Kasutatud materjal: http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/narvisysteem/9kll4ltssis u.htm
Kordamisküsimused 9. klass Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem Sisenõrenäärmete iseloomustus Sisenõrenäärmed on näärmed, mis toodavad hormoone, millel puudub juhtsüsteem, nad juhivad närvisüsteemiga tervet organismi. Ajuripats juhib teiste sisenõrenäärmete tööd koos närvisüsteemiga, mõjutab suguelundite ja luustiku arengut, toodab kasvuhormooni. Käbikeha ööpäevased rütmid, naha pigmentatsioon. Kilpnääre toodab türoksiini, mõjutab ainevahetuse kiirust, kehatemperatuuri, kasvamist. Neerupealised toodavad adrealiini, erutab südametegevust, kiirendavad hingamissagedust, tõstab vererõhku. Kõhunääre toodab insuliini, soodustab glükoosi tungimist rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone, naistel munasarjad östrogeeni, progesterooni, meestel munandid testosterooni. Millised ...
analüüsimine ja edastamine ning salvestamine. Lihaskude - selle rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. Eristatakse kolme lihaskudet: vöötlihaskude skeletilihastes, siselihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. Selle rakud on pikad ja peenikesed ning lihases on kimpudesse koondunud rakud. Lihaskoe ülesandeks on reageerida erutusele. On võimeline kokkutõmbuma. Võimaldab teha tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. Vöötlihaskude paikeb skeletilihases ja selle rakud alluvad tahtele ning tänu sellele saame me liikuda. Siselihaskude paikneb siseelundites ja selle rakud ei allu tahtele. Südamelihaskude paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust, et tagada südames kõikide rakkude üheaegne kokkutõmbumine. See kude töötab rütmiliselt kuni organismi surmani.
Seksuaal funktsioonihäired naistel ja nende ravimine Inimeste seksuaalvahekorrad ei ole vaid sugujätkamise eesmärgil, vaid ka naudinguks. Tavaliselt toimub seksuaalvahekord inimeste vahel kes on teineteisesse kiindunud ning see tugevdab nende sidet veelgi. Normaalne füsioloogiline reaktsioon seksuaalsele erutusele tekib siis, kui füüsilised ja psühholoogilised komponendid on kooskõlas. Vaid niisuguses keskkonnas saab paar vastastikkuse kokkuleppe alusel valida ja nautida seksuaalse käitumise laia skaalat. Kui esineb füüsilisi või psühholoogilisi seksuaalprobleeme ei saa seda siiski juhtuda ning ebaõnnestumine võib mõjuda laastavalt nii mõlemale osapoolele eraldi, kui ka kogu suhtele. Uurimused on näidanud et vähemalt pool elanikkonnast kogeb mingitel eluetappidel seksuaalseid raskusi ning
Primaarne mälu - Lühiajaline mälu, kuhu info salvestub ajutiseks ajaks Sekundaarne mälu - Mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Tertsiaarne mälu - Mälu osa, milles asuvat informatsiooni ei unustata kunagi Mälukaotus - Info kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel Bioloogiline kell - Mehhanism, mis reguleerib organismi elutalitluse ööpäevarütmi Efektor - Organ, mis reageerib erutusele Retseptorid - Ärrituste vastuvõtja Refleksikeskus - Näiteks seljaaju, närvirakkude kogum Nimeta Närvisüsteemi ülesanded: Reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd, kohandab organismi vastavalt väliskeskkonna muutustele Peaaju osad: Vaheaju, keskaju, piklikaju, suuraju, väikeaju Vaheaju ülesanded: Reguleerib ainevahetust, paljunemist kehatemperatuuri. Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju
rasu, lima, piim 2) Närvikude Pikkade jätketega Rakukest on osa raku Ärrituse rakud neoronid reha. Rakud on vastuvõtmine, ühendatud süropside analüüs, edastamine abil ja salvestamine 3) Lihaskude Sisaldavad niitja Lihas koosneb 1)reageerib erutusele kujuga valke (nüosiin kimpudesse 2)võimaldab keha ja aktiin) koondunud rakkudest liigutusi kokkutõmbumine 3)südametegevus 4) Sidekude Rakud üksteisest Rakud erinevatel 1)toitumisül (veri, Kõhr-ja luukude, kaugel või hajusalt ja kudedel erinevate rasvkude, lümf)
Gripiviirus Palvik.. Valulikud silmad. Ülemiste Piisknakkus hingamisteede ärritus. Polioviirus e laste halvatus Selja- ja peaaju hallaine kahjustused. Kontakt- ja piisknakkus. Lyssaviirus e marutaud Peiteaeg 1-3 kuud. Nakatunud looma hammutus Närvisüsteemihäired: erutusele järgneb halvatus, mis lõpeb surmaga. Puukentsefaliit Kesknärvisüsteemi kahjustused Nakatunud puugi hammustus B-, C-, D- hepatiitviirus e Maksakahjustused Seksuaalselt, verega maksapõletik Punetised Loote kahjustus Kontakt- ja piisknakkus
gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase 3) adrenaliin eritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele. On hormoon, mis valmistab og ette tegevuseks Organismi ei mõjuta hapniku sisaldus organismis. On vähemtundlik sellesuhtes. Südame ja hingamistegevust mõjutavad veel: jäsemete liigutamine, vererõhk Ringelundkond süda, veresooned moodustab: 1) veri; 2) veresooned; 3)verd liikuma panev pump-süda; tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ja jääkainete kõrvaldamise
eest, eritab nõresid 16.Närvikoe ülesanded? Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine, salvestamine 17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24.Iseloomusta luu-ja kõhrkudet? Luukoe rakud, mille rakuvaheaines on suurel
keskkonnategurite koostoimes. Nendeks on suhkrutõbi, rasvumine, alkoholism, kopsuvähk, tsöliaakia, laktoositalumatus. Profülaktika: tervislikud eluviisid. 6. Viiruse genoomis asendatakse mõni geen rakulise geeniga, viirus siseneb rakku koos lisatud geeniga, lisatud geen integreerub raku genoomiga, antud geeni pealt sünteesitakse vajalikku valku. 7. 1) hingamisgaaside sisaldus veres 2) adrenaliin- hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele 3) jäsemete liigutamine 8. Veresuhkrusisaldust veres reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. 9. Maks puhastab verd mürkainetest. 10. Inimesel tekib janutunne, kui veekaotus ulatub umbes 0.5% kehamassist. 11. 12
meeleelundite töö, mälu, välimus)? 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Päike, heitgaasid, 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26
refleksid. Refleks toimub kesknärvisüsteemi vahendusel. Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakes refleksikaareks. Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust. Refleksikaare osad on järgmised: 1. erutust vastuvõttev närvirakk; 2. närvikiud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi; 3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis analüüsivad erutust; 4. närvikiud, mis juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse; 5. organ või elund, mis erutusele reageerib. Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelunditega- seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, endokriin- ja suguelundeid. Autonoomse närvisüsteemi osad on arvukad närvipõimikud arterite ümber ja elundite seintes ning läheduses. Autonoomse närvisüsteemi osadeks on sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline närvisüsteem.
võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. Vöötlihaskude skeletilihastes(saame liikuda, kokkutõmme on kiire), silelihaskude siseelundites(ei allu tahtele, kokkutõmme on aeglane) ja südamelihaskude südamelihases (ei allu tahtele, on võimeline juhtima erutust, töötab rütmiliselt kuni surmani). Ehitus: rakud on pikad ja peenikesed. Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Ülesanded: reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma, võimaldab teha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi. SIDEKUDE Iseloomustus: rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet. Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks. Ehitus: palju rakuvaheainet, rakke on suhteliselt vähe ning need paiknevad üksikult. Ülesanded: kaitseb (veri ja rasvkude), toestab (luu-ja kõhrekude), tagab elastsuse, seob lihaseid luudega (kõõluseid), transpordib aineid (veri).
motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. a dendriit, b närvirakukeha, c raku tuum, d neuriit e. akson,
pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse. Südame löögisagedus kasvab ja veri hakkab rohkem hapnikku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - adrenaliin, hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele - jäsemete liigutamine, arvatakse, et jäsemetes olevad pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamine intensiivistub. Verresuhkrusisalduse kontroll Rakud vajavad pideval glükoosiga varustamist. Glükoos jõuab verre: - süsivesikute seedimisel
7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus. Histamiin. Humoraalne ja rakuline ehk tsellulaarne imm., Kaasasündinud ja omandatud imm., Immuunsuse omandamise viisid. Aktiivne ja passiivne imm. T-lümfotsüüdid, B-lümfotsüüdid,
Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm)
Vananemise põhjused: pärilikkus, päikesekiirgus, toitumine, haigused, kiirgused, olmemürgid, kehaline aktiivsus, vabad radikaalid organismis ja selle ümber. 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageeib. 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud neelamis- ja imemisrefleks. Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrfelksid (silmapupillide ahenemine). 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteem- juhib kogu organismi tegevust, koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad
annab meile teada, et ta tahab seda veel ning seega on raske ilma selleta elada. Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus? Amfetamiin, ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin, kanep, kokaiin, LSD. Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart? erutust vastuvõttev närvirakk närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida?
Seda näitab Christine Harris`e poolt läbi viidud katse, milles paluti meestel kujutleda oma kaasasid teisega seksimas. Seksuaalne truudusetus erutas neid rohkem kui emotsionaalne. Et olla õiglane, tuleb lisada, et mehi erutas samavõrra palve kujutleda iseennast oma naisega seksimas, kui mõte et naine teisega vahekorras on. Võib-olla ergastab mehi igasugune seksuaalne kujundlikkus, sõltumata selle seisust, kuid reaalsuses lülitavad nad selle lihtsalt välja. Seega on see tavaliselt erutusele vastuvõtlikum meespool, kes teeb esimese ettepaneku svingimist proovida. Svingimine ja naised Enamus naisi on emotsionaalse petmise suhtes tundlikumad kui seksuaalse suhtes ning peaksid seega olema svingimise suhtes üsna avatult meelestatud. Siiski on naistel üks suur takistus, mis neid tagasi hoiab nad põevad igasugust petmisest tingitud stressi rohkem, nii emotsionaalse, seksuaalse kui kahe eelneva kombineeritud petmisest tulenevat pettumust
meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele. Asukoht on kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi ainevahetust
Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Kui vere CO 2 sisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - Adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. - Jäsemete liigutamine. - Vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Verre jõuab glükoos: - Toidus sisaldavata süsivesinike seedimisel. - Glükogeeni lagundamisel. - Glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (aminohapetest, pürovaatidest, laktaatidest). Veresuhkru hulga reguleerimine toimub negtiivse tagasiside meetodil
Ehituslikult ja funktsionaalselt võime eristada kahte tüüpi südamelihaskude A kodade ja vatsakeste töömuskulatuur moodustab südame massist peamise osa ja teostab mehhaanilise pumba tööd. B. spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad edasi südames endas tekkinud erutust. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib edasi kogu müokardile. Südame eritudes kehtib kõik või mitte midagi seadus. See tähendab, et erutusele vastavad kas kõik südamelihasrakud kontraktsiooniga või kui tegemist on liiga nõrga erutusega, ei reageeri sellele ükski rakk. Südame automatism. Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames Normaalselt lähtub südamekokkutõmmet põhjustav impulss sinuatriaalsõlmest (siinussõlm), mis paikneb paremas kojas v.cava superior´i suudmeala läheduses. Kui
negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, kuna lahuse iooniline koostis on erinev, mis tekitab membraanile pinge 21)Refleksikaar. Tingitud ja tingimatud refleksid 1 Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 3. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 4. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 5. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 6. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Tingimatud refleksid-kaasasündinud nagu imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed • Erineva toimeajaga • Rasvlahustuvad • Vesilahustuvad Sisenõrenäärmed 1.Hüpofüüs ehk ajuripats • Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd • Kasvuhormoonid 2.Käbikeha • Reguleerib ööpäevaseid rütme
Lüpsil asendavad looduslikke ärritajaid udara ettevalmistus, lüpsiga kaasnevad heli ja nägemisaistingud. Lehma erutavad puuteaistingud kanduvad udara närviretseptoritelt piki närve ja seljaaju ajju, kuhu jõuavad ka kuulmis, haistmis ja nägemisaistingutesignaalid. Ajukoores tekkinud erutus mõjutab hüpotaalamuse vahendusel ajuripatsit ehk hüpofüüsi. Ajuripatsi tagasagar reageerib erutusele hormoon oksütotsiini eritamisega, mis jõuab teatud aja möödudes südame kaudu vereringega udarasse. Udarakoe alveoolide müoepiteelirakkudel on spetsiaalsed retseptorid, mis reageerivad oksütotsiinile kokkutõmbumisega. Selle toimel pressitakse kokku ka alveoolid ning neis olev piim väljutatakse sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus.
Lihaskude ehituslikud iseärasused funktsioonid Rakud on pikad ja peenikesed Tänu valgulistele müofibrillidele on Lihas koosneb lihaskiududest lihaskiududele omane kokkutõmbumis- võime, need lühenevad ja pikenevad Müofibrillid koosnevad aktiinist ja (kontraktsioon) müosiinist. Erutusvõime, erutusele reageerimine 1) Vöötlihaskude …lihaskiud pikad ja hulktuumsed, Alluvad tahtele, paiknevad skeletilihastes. Iseloomulik kiire kontraktsioon e kokkutõmbumine. 2) Silelihaskude Ühetuumalised käävjad rakud. Tahtele mittealluvad. Reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt. Siseelundite lihaskude (va süda). Iseloomulik aeglane kokkutõmbumine. 3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse
kuumustunne) või ahenemine (kahvatumine). Rahulolu korral täheldatakse nii hingamise amplituudi kui sageduse suurenemist, rahulolematuse korral muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Perifeersed muutused, mis haaravad tavaliselt kogu organismi, levivad ka organismist väljapoole ja väljenduvad väljendusliigutustena miimika, pantomiimika. Esmane reageering äkki tekkinud tugevale hingelisele erutusele on eri inimestel erinev üht inimest haaravad erutusreaktsioonid, teist pidurdusreaktsioonid. Siit järeldus, et ka vägistamise puhul muutub osa kannatanuid passiivseks ning ei suuda end kaitsta ega osutada ründajale kõige elementaarsematki vastupanu. 5 Kõige sagedamini kasutavad naised verbaalsed vastupanu, püüdes kurjategijaga kontakti saavutada või tema mõtteid mujale viia
rääkimine ja toidule mõtlemine. Need stiimulid põhjustavad piklikusajus uitnärvi ärrituse ja uitnärvi ärrituse tagajärjel hakkavad maos parietaalrakud HCl'i produtseerima. Parietaalrakkudel on atsetüülkoliini suhtes tundlik retseptor. stiimuliteks on toidu lõhn, toidu nägemine, toidule mõtlemine ja toidu suhu sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja vere kaudu kutsub esile ka happe ja ensüümide sekretsiooni. Maofaas toimivad need stiimulid, mis on maost pärit. Selleks on mao venitus, mis tekib toidust, mis makku on jõudnud. Siia hulka kuulub ka makku jõudnud
väljendusvahendeid. "Kokkulapitud" (s.t. üksikuist lõpetatud numbreist koosnev) ooperivorm ei sobi, vaid peab olema tervik, kus ka muusika võrsub lavalisest tegevusest, sest ainult muusika on suuteline avaldama seda, mida on võimatu avaldada sõnades ja lavalises tegevuses, sest ainult muusika suudab kajastada hingelist protsessi kõigis üksikasjus. Tähtsamad tegurid siinjuures on: a) retsitatiiv, mis vastavalt hingelisele erutusele annab edasi iga sobiva varjundiga väljenduse; b) juhtmotiiviline - orkestraalne tegelaste iseloomustus, mis läbib kogu teost ja loob seesmise ühtsuse. See tingib orkestri suure osatähtsuse, viies tegevuse orkestrisse. Siinjuures peab märkima, et meisterlikult arendatud, tabavate juhtmotiivide koes avaldubki Wagneri meisterlikkus.
Destilleeritud vee kasutamisel tuleb teada, et olenevalt destillatsiooniseadmest võib saadava vee kvaliteet siiski mõnevõrra kõikuda, mida selle kasutamisel on vaja silmas pidada. Tööstuslike seadmete kondentsveed sisaldavad harilikult teataval hulgal mineraalõlisid, mis enne kasutamist tuleb kõrvaldada filtreerimisega läbi söe. [5] 3.3 Ebasobiv veetemperatuur Kalade paigutamisel järsku liiga madala temperatuuriga vette põhjustab neil külmasokki. Lühiajalisele erutusele järgneb loius ning kalad surevad. Vee temperatuuri pikaldasel langemisel hävivad kaladel punalibled. Ebasobivate tingimuste püsimisel tekivad kaladel rasked häired elutegevuses kalad on kahvatud ja loiud, ujuvad vaarudes, uimed on surutud tihedalt vastu keha. Jahedas vees hoitud kalad on eriti tundlikud parasiitidele ja kalahallitusele. Kõrgenenud veetemperatuuri korral väheneb vees hapnikuhulk, mis nõrgestab kalade loomalikku vastupanuvõimet
2. Viib kudedest ära CO2 ja jääkained 3. Tagab pideva ainevahetuse organismis 4. Ühtlustab keha temperatuuri 5. Kannab kaitseüleasannet 1) moodustuvad valgelibled, mis hävitavad haigustekitajaid ja toodavad antikehi 2) vere liistakud tagavad vere hüübimise. Südame töö regulatsioon Aktiivsel liikumisel suureneb südame löögi sagedus ja selle tagavad närvikeskusest lähtuvad impulsid. Hormoon adrenaliin eritub verre vastuseks erutusele, stressile ning tõstab südame löögi sagedust. Jäsemete liigutamine. Sellele reageerivad lihastes ja kõõlustes olevad pingeretseptorid. Need saadavad signaali hingamiskeskusesse ja südame tööd reguleerivasse keskusesse ja suureneb südame löögi sagedus. Vererõhk kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele, siis pidurdatakse südamelöögi sagedust. Sellega välditakse vereringe elundite kahjustusi. Veresuhkru sisalduse kontroll
pikka rüüd hõljuvate varrukatega. Meretrix(prostituut) - on kas palgatud või ustav. Esimene tüüp on vanema ning kogenum ja ta on rohkelt ilma näinud. Teine tüüp on südamest armunud adulescensi. Mõlemad on väga atraktiivsed oma soengute ning kostüümidega, mis on kollased. Viro(noor neitsi) - on adulescensi väljavalitu ning armastatu, kuid ta viibib laval vähe. Ta on kaunis ja virtuoosne väike isik. Teda koheldakse kiidu ja kingitustega. Siiski paistab et Roomlaste nõudlus erutusele ning märulile ei tundnud mingeid piire, põhjustades probleeme teatri tulevikult oma ühiskonnas. Üha rohkem ja rohkem inimesi, eriti kristlasi hakkas ründama teatrit kuna shokeerivad aktsioonid laval muutusid liiga võikaks ning talumatuks. Rõvedustele ning roppustele aplodeeriti ning tõeline verine vägival oli aktsepteeritud, kriminaale tapeti laval, prostituudid korraldasid seksuaalseid akte ning gladiaatorid võitlesid laval oma verise lõpuni
noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. Veri. Vere funktsioonid trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või ladestamise kohta, transpordib jääkaineid erituselunditesse, kannab edasi
noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas. Südamelihas- Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus- aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel. 2 Veri. Vere funktsioonid- trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo. Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või ladestamise kohta, transpordib jääkaineid erituselunditesse, kannab edasi
samme nende vältimiseks. Tunneme lõhnast, kui toit on halvaks läinud ja suudame tabada väiksemaidki muutusi kehalõhnas. Kõik me tunnetame, kui keegi väljaspool nägemisala meid silmitseb ja oleme teadlikud teise inimese lähedusest ka siis, kui puudub füüsiline kontakt. Kõigil on võime tajuda teise inimese tundeid või ära arvata meeleolu. Mõni koguni kinnitab, et on suuteline nägema inimese aurat energiavälja, mis meie kõigi ümber eksisteerib. Ajus on valik metaboolsele erutusele vastavaid emotsionaalseid reaktsioone. Ükskõik, kas koged rahvarohkes kohas hirmu, viha või naudingut, mõjutavad seda: · Suhtluse asjaolud, · Sind ümbritsevate inimeste sugu, · Sinu vanus, · Sinu isiksus, · Sinu elukoht ja kultuuritaust, · Kui hästi teist inimest tunned. 4.2.1 Võimumäng Väldi domineerimis- ja võimumänge. Oma staatusest või võimust mõista andmiseks kasutavad mehed sageli eelisena pikka kasvu
Erutuse all aga mõistetakse talituslikku seisundit, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises. Ärritaja on energia liik, mis on võimeline elusaid kudesid viima erutusseisundisse. Vastuseks ärritajale tekib ärritus: see on ärritaja mõju elusale koele. Minimaalset ärritustugevust, mis on suuteline kutsuma esile erutusprotsessi nimetatakse künnisärrituseks. Vastupidiselt erutusele pärsib või kõrvaldab pidurdus täielikult talitusliku seisundi rakkudes. 1.4. Inimese kehaehituse üldtunnused (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 22-23) Inimesel, nagu kõigil selgroogsetel, esineb polaarsus st. keha kahe pooluse olemasolu: pea e. kraniaalne ja saba e. kaudaalne poolus. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline e. kui inimese keha jaotada pikitelge mööda
a) isiksuse ebaadekvaatsus armastus on midagi patoloogilist, psühhoanalüütilised kontseptsioonid armastuse puhul põgenetakse iseenda eest. Inimese vabaduse piiramine ja sõltuvuse suurendamine. b) isiksuse küpsus armastus on võrdsete inimeste eneseteostus (E.Fromm) c) sotsiaalsed normid ühiskonnas luuakse teatud institutsioonid, et inimene saaks ühiskonnas eekõige järglasi taastoota d) füsioloogiline erutus inimene arnnab sugulisele erutusele armastuse hinnangu. Armastuse areng. Kaks käsitlust. Ira Reiss (1980) armastuse tsirkulaarne mudel. Armastus algab tihedast vaimsest sidemest vastastikune eneseavamine vastastikune sõltuvus vastastikune vajaduste rahuldamine, see loob taas tiheda vaimse sideme. Robert Crooks ja Clara Brown- armastuse järjestikuste astmete mudel 1) enesearmastus positiivne suhtumine endasse 2) kaasamine üks inimene laiendab oma seotust teise inimesega ühe poole
See teadmine omandatakse raamatutest ja filmidest. Arusaam sobivast partnerist ja vastava partneri olemasolu. Seejuures täpsustaks algset arusaama tegeliku partneri järgi. Füsioloogiline erutus. Mõistmiseni, et armastatakse kedagi, jõuavad inimesed samamoodi, nagu nad saavad aru teistestki tugevatest emotsioonidest. Kui meil on segane, arusaamatu erutusseisund ja kui parajasti viibib läheduses veetlev vastassoo esindaja, siis saamegi oma erutusele sobiva sildi- tegemist on armastusega. Suhte arendamine ja lagunemine Suhte arengus võib eristada viite etappi: 1. Algatamine- tähendab esimesi katseid alustada teise inimesega suhtlust, püütakse luua kontakti ja köita tähelepanu. 2. Katsetamise etapp- suhtluse käigus üritatakse teise kohta teavet saada, vahetatakse suurel hulgal pinnapealset infot . 3. Intensiivistamine- läheduse teke, hakatakse vahetama oma isiksusse puutuvat teavet,
Hindab eraomandit kõrgelt, harjunud lühiajaliste suhetega. Polükroonilise ajakontseptsiooniga maades toimub aga üheaegselt mitu asja. Seetõttu ei ole mingi ime, et tekkivad mitmesugused viivitused ja katkestused. Tähtaegadest peetakse kinni vaid hädavajadusel. Pühendunud inimestele, muudavad plaane kergesti ja privaatsusest enam hindab suhteid. Laenab asju tihti ja meelsasti, luuakse eluestvaid suhteid. 21. PETMINE Pettusega kaasnevad tavaliselt: a) liigutused, mis osutavad erutusele (õlakehitamine), b) illustraatorite vähesus - zestide vähesus, c) kohanemisliigutuste sagedus(näo ja kaela katsumine), d) näo mikroliigutused, e) silmside(üldiselt otsa ei vaata, kuid osavad vaatavad just pingsalt otsa). Rääkimiskiirus suureneb, kui on lühike hästi väljamõeldud vale, kuid kui on pikk ja halvasti väljamõeldud vale siis rääkimiskiirus väheneb, sest me üritame samal ajal sobitada oma juttu.
On eristatud monokroonilist ja polükroonilist aja kontseptsiooni. Monokroonilise ajakontseptsiooniga maades tehakse üks asi korraga ja pannakse väga palju rõhku eelnevale päevaplaanile. Polükroonilise ajakontseptsiooniga maades toimub aga üheaegselt erinevaid asju. Seetõttu ei ole mingi ime, et tekkivad mitmesugused viivitused ja katkestused. Petmine Pettusega kaasnevad tavaliselt: a) liigutused, mis osutavad erutusele (õlakehitamine), b) illustraatorite vähesus - zestide vähesus. c) kohanemisliigutuste sagedus d) näo mikroliigutused e) silmside Hoiak ...on positiivne vi negatiivne hinnanguline suhtumine kellegi vi millegi suhtes, mis väljendub uskumustes, tunnetes vi kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Erinevatel teoreetikutel on hoiakutest erinevad arusaamad. Nt Bem (1970) peab hoiakuteks lihtsalt individuaalseid tundeid (meeldib - ei meeldi) objekti suhtes
(Erütrotsüüte ei saa tekkida, hemoglobiini sisaldus hakkab langema). B12 varud organismis on pikaajalised, ehk päevapealt kehvveresust ei teki. Maonõre eritumise regulatsioon Maonõre erutumise regulatsioonis eristatakse 3 faasi: 1. Ajufaas stiimuliteks on toidu lõhn, toidu nägemine, toidule mõtlemine ja toidu suhu sattumine (toidu maitse). Need on kokku tingitud kui tingimatud reflektoorsed .. Kõik need stiimulid viivad piklikus ajus uitnärvi tuumade erutusele. Uitnärvi kiude mööda levib erutus mao limaskesta rakkudele, mis hakkavad hapet ja ensüüme produtseerima. Ajufaasis uitnärvi ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja vere kaudu kutsub esile ka happe ja ensüümide sekretsiooni. 2. Maofaas stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni. Teine
nurgad ja küljed võrdsed. Elus juhtub seda harva. Vt slaidilt joonis - Lähedus (intiimsus) emotsionaalne komponent, vastastikune tugi ja lähedus, suhte alguses on see suurem, hiljem jääb stabiilselt samale tasemele, heas suhtes seda ei pruugi märgata, muutub nähtavaks, kui tekivad probleemid ja intiimsus ära kaob. - Kirg motivatsiooniline komponent, tahe olla teise läheduses, mis viib tugevale seksuaalsele erutusele. Alguses on üleval. See on üks sõltuvuse viisidest, kuna on seotud tugeva stimulatsiooniga ajule ja kogu kehale. Pikaajalises suhtes kire olulisus väheneb. - Seotus (kohustus) kognitiivne komponent, suhte alguses kohustus on madal või puudub. Suhte arenedes püsivalt kasvab. Vajadus teise inimese järele psühholoogilises mõttes. Saavutab mingil hetkel oma taseme. Kui suhe lõpeb, siis see on esimene, mis langeb kiiresti.
Et teha kindlaks inimese seisnd ei piisa aga ainult ühest tunnusest eraldi (nt inimese välimus ja olek), vaid arvesse tuleb võtta: - sõnalist komponenti - miimilist komponenti - motiive ja eesmärke - konteksti Peamiselt sõltub emotsioonide väljendamine autonoomse närvisüsteemi osast – sümpaatilisest närvisüsteemist. Pupilli laienemine on inimese tahtele raskestialluv reaktsioon, mis viitab erutusele. Autokontakt on inimese enese puudutamine, mis viitab konkreetsele emotsioonile – nt kukla kratsimine tähendab kahtlust; nina sügamine viitab valetamisele jne Kõrgemad tundmused on ainuomased inimestele. Nad on isiksuse olemuslikeks joonteks ning võimaldavad teha otsusti isiksuse arengutaseme kohta. Kõrgemad tunnused on jaotatavad kolme põhigruppi: 1. kõlbelised tundmused – tekivad inimestevahelises suhtlemises. Arengu käigus omandatud
annaabi.ee 
