Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) (0)

1 Hindamata
Punktid

Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus)

Rakk - kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused . (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit)
Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest.
Rakuteooria - bioloogia aluspõhimõte
Rakuteooria peamised seisukohad:
  • Kõik organismid koosnevad rakkudest
  • Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel
  • Rakul on olemas kõik elutunused
  • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
    Organismid jaotuvad:
  • Üherakulised e ainuraksed – organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid )
  • Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest
    Rakud jaotatakse:
  • Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid )
  • Päristuumsed e eukarüoodid

    Selgroogsete loomade põhikoed

    Elu mõõtkava:
    Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-101µm > rakk 50 µm > munarakk jagunemisel 100 µm
    Kude-sarnase ehituse ja elutegvusega rakkude rühm
    Koe tüüp
    Iseloomustus
    Ehitus
    Ülessanded
  • Epiteelkude
    1)katab elundeid ja keha
    2)kiire taastumisvõime
    Rakud tihedalt üksteise kõrval
    1) kaista organismi
    2)võimaldab ainevahetust
    3)vooderdab keha õõnt ja seal olevaid organeid
    4)haavade paranemine
    5)eritab nõresid (higi, rasu , lima, piim
  • Närvikude
    Pikkade jätketega rakud neoronid
    Rakukest on osa raku reha . Rakud on ühendatud süropside abil
    Ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastamine ja salvestamine
  • Lihaskude
    Sisaldavad niitja kujuga valke (nüosiin ja aktiin) kokkutõmbumine
    Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest
    1)reageerib erutusele
    2)võimaldab keha liigutusi
    3)südametegevus
  • Sidekude
    Kõhr-ja luukude,
    Rasvkude , veri
    Rakud üksteisest kaugel või hajusalt ja rakuvahe ainet palju
    Rakud erinevatel kudedel erinevate kujudega
    1)toitumisül (veri, rasvkude, lümf)
    2)tugiül (kõhr, ja luukude)
    3)ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks

    Tsütoplasma

    Tsütplasma- poolvedel rakusisu, milles paikenvad organellid .
    Tsütoplasma koosneb 60-90% veest + selles lahustunud anorgaanilistest ja orgaanilistest ainest
    Prokarüoootses rakkudes on liikumatu, aga eukarüootsestes rakkudes on ta liikuv
    ÜL:
  • aitab säilitada raku kuju
  • seob raku organellid ja tuuma ühtsks tervikuks ning kindlustab nende töö
  • tagab toitainete laiali kandmise rakus
  • on jääkainete eritumiskohaks
  • sisaldab lahustunud gaase , ainetevahetuse vaheprodukte, regulaatoraineid, pigmente
  • talletab raku rasva-ja glükoosivarud
  • toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine

    organellid

    organellid- eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud membraaniga (nt mitokondrit, kloroplastid , rakutuum )
    prokarüootidel organellid puuduvad või on neid väga vähe
    organoidid on lihtsama ehitusega kui organellid.
    Organoid- raku tsütoplasmas olevad spetsidiseeritud talitlusega osad, mis pole rakutaolise ehitusega (ripse, vibur , vakuoolid, ribosoomid jt)

    Raku tuum

    Raku tuum-eukarüootse raku tsütoplasmas asuv organell
    Ül:
  • juhib kogu raku elutegevust
  • Kanda edasi pärilikku infot kromosoomided asuva DNA abi
  • Seal toimub DNA replikatsioon e süntees
    Raku tuuma siseaine koosneb karüoplasmast , mis koosneb DNA-st , valkudest, RNA’st
    Kromosoomid :
    Asuvad rakutuumas
    Arv ja kuju on liigi tunnus (inimestel 46kromosoomi, ehk 23paari)

    Rakumembraan

    Fagotsitoos- tahkete ainete omastamine selisel viisil
    Pinotsütoos- vedelike omastamine samal viisil
    Organellid raku sees: tsütoplasma võrgustik – on membraanidest moodustunud põiekeste ja tsistermikeste süsteem

    Ribosoom

    ..- on kaheosalne, koosneb RNA-st ja valgumolekulist
    Tehakse valmis tuumakestes, seejärel liiguvad tsütoplasmasse, kus osad kinnituvad ER-le.
    Ribosoomis toimub valkude süntees
    Polüsoom- ühe mRNA-ga seotud ribosoomide kogumik, moodustub valgu sünteesi ajal
    Ribosoomid on ka mitokondrites ja kloroplastide

    Golgi kompleks

    ...- membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste sünteem
    ÜL:
  • Rakus sünteesitud ainete vastuvõtmine
  • Valkude töötlemise lõpuleviimine
  • Valkude pakkimine sekrudipõiekestesse ja lüsosoomidesse
  • Rakumembraanil ja rakukesta uuendamine
    Lüsosoom
    ...-membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lagundavaid ensüüme
    Lagundatakse:
  • Makromolekulid
  • Otstarbe kaotand rakustruktuurid
  • Fagotsüteesitud mittevajalikud aineosakesed
    Mitokonder- kahemembraansed, välismembraan sile, sisemembraan harjakestega e sisseopistustega
    Sisemuses (matriks) ribosoomid ,valkude sünteesiks
    ÜL:
  • Raku varustamine energiaga
  • Lõpus viia glükoosi lagundamine (rakuhingamine)

    Tsütoskelett

    ...valguniitidest koosnev võrgustik, mis on rakkude tugi- ja liikumissüstemiks
    ÜL:
  • seob raku ühtseks tervikuks
  • Ühendab rakuosad
  • Annab rakudele kuju ja vormi
  • Osaleb rakkude ja organellide liikumises
    Raku liikumised :(pintsütoos ja fagotsitoos)
  • Organellide asukoha muutused
  • Rakkude ümberpaikemine organismis
  • Rakkude kuju muutused
    Vastavalt valgusniitidele eristatakse:
  • Mikrofilamendid – peened valguniidid
  • Fibrillid – keskmise jämedusega valguniidid
  • Mikrotuubulid – jämedad valguniidid
    *Mikrofilamendid- asuvad rakumembraani läheduses.
    ÜL: 1) moodustavad ruumilise võrgustiku rakus
  • Annavad tugevuse, jäikuse ja kuju
  • Jagunemisel võimaldab membraani sissenöördumise
    *Fibrillid (nt skeletilihase rakk)
    *mikrotuubulid – seest õõnsad, toru kujulised
    ÜL: 1)organellide transport
    2)kromosoomide liigutamine raku jagunemisel
    3) rakuenda liikumine
    4) määravad tsütoplasma võrgustiku ja Golgi kompleksi orientatsiooni rakus
    *Tentrosoom: asub rakutuuma läheduses, kompleks koosneb tsentrioolide paarist. Tsentriool koosneb 3*9 mikrotuubulist.
    ÜL: 1)moodustab rakujagunemisel kääviniite
    2)tagab kromosoonide võrdse lahknemise
    *Tsentriool: 1)viberi ja ripsmete väljakasvukoht
    2)tsentrioomi koosseisu on nad mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks
    Kääviidid-tsentriooli küljest tulevad mikrotuubulid
  • Rakk-- tsükoloogia-rakuõpetus #1 Rakk-- tsükoloogia-rakuõpetus #2 Rakk-- tsükoloogia-rakuõpetus #3 Rakk-- tsükoloogia-rakuõpetus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
    Rakk, põhikoed, organismid, organellid, tsütoplasma, raku tuum, ül, ülesanded, kude, rakumembraan, ribosoom, Golgi kompleks, lüsosoom, mitokonder, mikrofilamendid, mikrotuubulid, tsentriool, tsentrosoom, kääviniidid, kromosoomid, tsütoskelett

    Sarnased õppematerjalid

    Rakuteooria kujunemine
    2
    docx

    Rakuteooria kujunemine

    1)rakk-organismi kõige väiksem koostisosa millel on kõik elutunnused 2)rakuteooria-bioloogia aluspõhimõte 3)rakuteooria peamised seisukohad 1)kõik organismid koosnevad rakkudest 2)uued rakud tekivad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3)kõiki elutunnused 4)organismid jaotuvad 1)1rakulised-organism kelle kehakoosneb 1rakust nt protistid 2)hulkraksed 5)rakud jaotuvad eeltuumsed ja päristuumsed 6)tsütoloogia-rakuõpe,uurib rakkude ehitust,talitust 7)rakk koosneb teda ümbisevast rakumembraanist tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest 8)tsütplasma-poolvedelrakusisu,milles paiknevad organellid. 9)tsüttähtusus 1)aitab säilitada raku kuju 2)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks,kindlustab nende koostööd 3)tagab toitainete laialikandumist rakus 10)Organell-eri talitlusega rakuosa,mis on ümbritsetud membraaniga, organellid-arvatavasti endosümbiootilisepäritoluga organoidid-raku tsütoplasmas olevad spetsialiseeritud talitlusega osad,mis

    Bioloogia
    Raku ehitus
    6
    docx

    Raku ehitus

    igast paarist üks kromosoom. 4) Kromosoomide arv ja kuju on liigispetsiifilised. Rakumembraan Ehitus: kahekihiline, koosneb valkudest ja fosfolipiididest (kolesterool ja oligosahhariidid) Ülesanne: kaitse, piiritleb, eraldab rakke üksteisest, ühendab rakud omavahel, läbi membraani toimub ainevahetus, info vahetus raku ja väliskeskkonna vahel Ainete transport läbi rakumembraani  Diffusioon (passiivne transport – rakk ei kuluta energiat (suured molekulid – süsivesikud)) – gaasilised molekulid  Osmoos (passiivne transport) – vesi ja vees lahustunud molekulid  Fagotsütoos (suured makromolekulid ja aineosakesed, lahustuvad soppi või sopist välja) – aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse ja liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse, põiekesse lisanduvad ensüümid, aine lagundatakse  Pinotsütoos – sama, kuid vedeliku puhul

    Bioloogia
    Bioloogia 1-kursus II osa
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

    Bioloogia 1. kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E

    Bioloogia
    Bioloogia kolmas kursus
    5
    docx

    Bioloogia kolmas kursus

    ● Veri on vedel sidekude, mille rakuvaheaineks on vereplasma. 1) punalibled ehk erütrotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on transportida hapnikku. 2) valgelibled ehk leukotsüüdid on tuumaga rakud, mis kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. 3) vereliistakud ehk trombotsüüdid on ilma tuumata rakud, mille ülesanne on panna vajaduse korral veri hüübima. Rakk: Membraan - eraldab rakud sisemuse väliskeskkonnast. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma, seal asuvate valkude abil tunneb organism ära omad ja võõrad rakud. Ehitus: on kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest (nad paigutuvad vesilahuses nii, et vett tõrjuvad otsad on membraani sees üksteise vastas, veega seostuvad otsad jäävad väljapoole). Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäraselt erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise-või välispinnal. Kolesterool kuulub ka

    Kategoriseerimata
    Rakk ja rakuteooria
    8
    doc

    Rakk ja rakuteooria

    KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma

    Rakubioloogia
    Raku ehituse konspekt
    3
    doc

    Raku ehituse konspekt

    Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel jaotatakse kogu elusloodus kaheks: · Üherakulised · Hulkraksed Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (0,1 ­ 0,3 m). ta on nii väike, et teda valgusmikroskoobis näha ei õnnestu. Üherakulised rakud on nii väikesed, sest neil toimub aine-, energia- ja infovahetus keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Selle juures on oluline membraani pindala ja sisekeskkonna vaheline suhe. Kui rakk on suur jääb ka suhe väiksemaks. Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu

    Bioloogia
    Eukarüootne ja prokarüootne rakk
    11
    doc

    Eukarüootne ja prokarüootne rakk

    Aktiivsel transpordil toimub korraga kaks asja: 1. Molekul, mida transporditakse, kinnitub valgule ning valk transpordib ta teisele poole membraani. 2. Samal ajal kinnitub valgule makroergiline ühend (adenosiintrifosfaat - ATP), millelt saadakse aktiivseks transpordiks vajalik energia. Igal juhul, kui ainet transporditakse suurema kontsentratsiooni suunas, on vaja lisaenergiat. Lisaks transportvalkude abil toimuvale ainete liikumisele võib rakk aineid omastada ning eraldada ka endotsütoosi ja eksotsütoosi teel. Endotsütoosi puhul sopistub rakumembraan sisse ning vajalikud molekulid transporditakse rakku membraansetes põiekestes. Rakutuum Rakutuum on tsütoplasmast kahe membraaniga eraldatud piirkond. Rakutuuma välismembraan läheb tsütoplasmas üle tsütoplasmavõrgustikuks ehk endoplasmaatiliseks retiikulumiks. Rakutuuma membraanis on hulk poore, mille vahendusel liiguvad rakutuuma ja tsütoplasma vahel ained.

    Bioloogia
    Rakubioloogia
    19
    doc

    Rakubioloogia

    · Taasavastati rakutuum (See oligi eelduseks rakuteooria tekkele): 1. 1830 loomarakkudes Purkinje poolt 2. 1831 taimerakus Browni poolt 2. RAKUTEOORIA TEKE Kolm Saksa uurijat: Schwann, Schleiden ja Virchow. Kõige suurem roll oli Schwanni töödel. 1839 mikroskoopilised uurimused loomade ja taimede struktuuride vastavusest. Ta tõi esile 4 seisukohta: 1. Kõikide organismide koed koosnevad rakkudest; 2. Rakud tekivad ühesugusel viisil; 3. Rakk on autonoomne bioloogiline ühik ja üksus; 4. Hulkrakne organism on rakkude summa. 1 Rakubioloogia 5. Rakud tekivad rakkude sees ja rakkude vahelisest ainest.??? (1846 väitis Zibold, et ainuraksed organismid on hulkraksetest vabanenud ja vabalt elavad hulkraksete rakud.)

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun