Bioloogia KT Rakud (0)

1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad:      Kõik organismid koosnevad rakkudest  Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel  Rakul on olemas kõik elu tunnused  Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. Seleta mõisted    : EELTUUMSED   e.   Prokarüoodid-   Rakud,   millel   ei   ole   rakutuuma   ning,
mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. 3. PÄRISTUUMSED   e.   Eukarüoodid-   Rakud,   mille   pärilikkusaine   asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. 4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid, keerukam ehitus
Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Ainu-ja hulkraksed organismid Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On ainuraksed Looma-, taime-,seene-,protistirakud 5. Rakkude omadused:      Kui suured on rakud? Enamik rakke on väiksed ja inimese silmale
nähtamatud.   Mida   suurem   rakk,   seda   väiksem   on   tema   pindala   ja
ruumala   vaheline   suhe.   Inimese   pikimad   rakud   on   närvirakud.
Väikseimad on verepunalibled ja spermatosoidid.  Kui   kaua   elavad   rakud?   Rakkude   eluiga   ulatub   mõnest   tunnist
mitme   kümne   aastani.   Inimeste   lihas-   ja   närvirakud   on
pikaealised( elavad sama kaua kui inimene) Naha ja vererakud on aga
lühiealised ning vahetuvad kiiresti.  Missuguse   kujuga   on   rakud?   On   pulga-,   kera-,   kruvikujulisi,
niitjaid-,   siledaid   või   ripsmete   ja   viburitega   varustatud   vorme.
Päristuumsed   ainuraksed   on   enamasti   liigile   omase   välis   kujuga,
mõningad   neist   on   võimelised   oma   kuju   ka   muutma.   Hulkraksete
organismide   rakkude   kuju   sõltub   sellest,   millist   ülesannet   rakud
täidavad ja millise koe koosseisu nad kuuluvad. 6. K.E. von BAER - Avastas munaraku M. Schleiden -Kõik taimed on rakulise ehitusega T.Schwann -Kõik loomad on rakulise ehitusega. 7. Nimeta loomorganismide koetüübid ja too välja nende ülesanded: EPITEELKUDE Eraldab   keha   väliskeskkonnast.   Kaitseb   keha   väliste   mõjude   eest. Võimaldab ainevahetust keha ja väliskeskkonna vahel. Katab keha ja siseelundite pindu.
Vooderdab kehaõõnt. Osaleb haavade paranemisel. Eritab nõresid (lima, higi, rasu, piim) NÄRVIKUDE Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine.


LIHASKUDE Reageerib erutusele, on võimeline kokkutõmbuma, võimaldab teha tahtele
alluvaid ja allumatuid liigutusi.
SIDEKUDE Palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob oraganismi üheks tervikuks. KUDE Sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum. SÜNAPS  Närvirakkude   kokkupuutekoht,   kus   toimub   ärrituse   üleandmine   ühelt   rakult
teisele. 1. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe………………….
2. Rakud paiknevad hajusalt ja rakuvaheainet on palju……………………………
3. Rakud on pikad ja peenikesed…………………………………………………………
4. Kude koosneb pikkade jätketega neuronitest……………………………….