Definitsioon? Lause, millega määratakse uue mõiste sisu ja võetakse kasutusele Operatsioonide-eelsel perioodil areneb lapsel kiiresti: erinimetus selle märkimiseks kujutlusvõime põhi- ehk algmõisted? Defineerimata mõisteid nimetatakse objektide taju Mis on järjestamine? Objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava objekte tähistavate sõnade omandamise võime Piaget' näitas, et mõtlemisoperatsioonide kujunemine algab lapse: tunnuse alusel. 2.-3. eluaastal Mis on rühmitamine? Käelis-sõnaline tegevus, kus objektidele osutades öeldakse
·Millistele tegevustele matemaatika õpetamine lasteaias toetub? - Matemaatika õpetamine lasteaias toetub vaatlemisele koos kuulamisega, võrdlemisele ja modelleerimisele. ·Milline tegevus on rühmitamine, järjestamine? - Rühmitamine on paljudest esemetest ühesuguste tunnustega esemete eraldamine. Ühise tunnuse abil rühmadesse jaotamine. Järjestamine on objektide võrdlemine neid eristava tunnuse abil. ·Pange järgnevad õppimise alusoskused loogilisse järjekorda (võrdlemine, kuulamine, modelleerimine, vaatlemine). Kuidas on nad seotud uute teadmistega? - Vaatlemine, kuulamine, võrdlemine, modelleerimine. Selleks, et uusi teadmisi omandada, tuleb enne vaadelda ning samas ka kuulata, sest seeläbi saadakse uut esmast informatsiooni. Võrdlemise käigus saab laps uut infot võrrelda varem omandatuga. Modelleerimise läbi kinnistuvad uued teadmised.
Juhan Viiding pseudonüüm Jüri Üdi " Igal juhul on nimi Üdi mitte ainult kõlaliselt vaid ka mõisteliselt mind teistest eristava märgina vajalik (üdini tungiv karjatus, üdini märg, üdini põhjalik, üdini poeet). Seda sisemist inimest, keda endas ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Juhan Viiding · Pseudonüüm Jüri Üdi · Sündis 1.juunil 1948 Tallinnas · Paul Viidingu poeg · Tema haridustee kulges kuues erinevas üldhariduslikus koolis · 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti · töötas Tallinna Draamateatris lavakunsti
· Õpetada orienteerumist ruudus ja ruudustikus · Valmistada lapse kätt ette numbrite kirjutamiseks · Treenida numbrite elemendite joonistamise oskust Rühmitamine Eesmärgid: · Esemete ühiste tunnuste otsimise kaudu arendada tähelepannu, vaatlus- ja võrdlemisoskust · Ühtlustada ja täpsustada suuruse-, asendi- ja ajatunnustel põhinevate ekvivalentsiseoste ja kasutamist · Arendada ruumikujutlust ja ajatunnetust · Õpetada esemete hulka jaotama kuni kolme eristava tunnuse alusel Esemete hulkade võrdlemine Eesmärgid: · Kujundada kahe hulga võrdlemise oskus esemetest paaride moodustamise teel · Luua esmane kujutlus hulga püsimisest(hulga püsimine iseenda suhtes ja ühe hulga püsimine teise hulga suhtes) · Luua esmane kujutlus terviku ja osa võrdlemisest Tekstülesannete eelkursus Eesmärgid: · Arendada loendamis,- vaatlus- ja väljendusoskust · Kahe antud esemete hulga järgi koostada matemaatilisi jutukesi
suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... Tundmuslik iseärasus: • esile kutsutud, kunstlik (induced) – imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga e. nt. ideoloogiline eristumine, seos religiooniga vastandumine,... Inimesel peab olema võimalik ERISTADA. Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. “Bittneri palsam on punase korgiga ...” Ja veel näiteid võimalustest ... Olla ajaliselt esimene (ja seda kommunikeerida) Unikaalse tarbimisväärtusega tooteomaduse ainuvaldamine “Omades” kogu kaubakategooriat, olles kogu selle nimetajaks e luua uus kategooria Omades ajalugu, “pärandust” Omades unikaalset/eristavat tootmisviisi Olles “hot”! .... ja seda ka kommunikeerida! Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja
paaritutel naiste MM. Reeglid Pall Saalihoki pall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.1 Väljak Väljaku suurus on 40x20m. Väljaku nurgad on ümarad. Väljakut ümbritseb 50cm kõrgune poord. Erandjuhul võib mängida väljakul, mis ei ole suurem kui 44x22m ja väikseim kui 36x18m. Erandjuhul võivad väljaku nurgad olla nurgelised ja poord puududa. Väljakujooned tehakse 4-5cm laiused selgesti eristava värviga. Märgitakse keskjoon ja keskpunkt. Väravaalad mõõtmetega 4m(pikkus)x5m(laius) Märgitakse 2,85m kaugusele poordist. Väravavahialad mõõtmetega 1m(pikkus)x 2,5m(laius) märgitakse 0.65 m väravaala tagumisest joonest ettepoole.Väravavahiala tagumine joon on samaaegselt väravajoon. Seetõttu märgitakse väravavahi tagajoonele väravapostide kohad vahega 1,6m.2 Väravad Väravate mõõtmed on 160cm(laius)x115cm(kõrgus)x40/65cm(sügavus 1 http://et
liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik
Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Viidingu luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi. Esimesel neist oli ta pseudonüümiks Jüri Üdi. Juhan Viiding valis meelega sellise nime, mis üldsust ärritaks. Ta on ise öelnud, et ,,Igal juhul on nimi Üdi mitte ainult kõlaliselt vaid ka mõisteliselt mind teistest eristava märgina vajalik (üdini märg, üdini poeet). Seda sisemist inimest, keda endas ajuti tunnen, nimetangi Jüri Üdiks." Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. Siis tekkis palju tema stiili järgijaid, nende luule paigutati mõiste alla ,,üdilikkus". On leitud, et Juhan Viidingut ennastki võib pärast Üdi nimest loobumist pidada üheks oma järgijatest, ehkki ta seejuures ületas kõiki teisi. Viiding oli 70
ülekandemehhanisme. väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Siis hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Ka keskkõrvas toimub helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse. Teos hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik perilümf. See avaldab mõju endolümfile,
(objektiivsusele vastavad) kehtest. Koolides eraldi. nende külgede ja muutum. faa- 19. Puhtteoreetilised meetodid 6. Tead.ül-1)kirjeldamine-objekti Kaitsmine on avalik, spets. side vahel. Jagun dünaanilisteks võrdlevuse meetod seisneb omad. äratabam. ja teistest komisjoni ees. Magistritöö- ja stat.ks. Teadusteooria-väidete sarnasuste või erinevuste eristava pildi loom. Eeldab juhendaja suunamisel magis- ja tõestuste süst. Teadusavas- leidmises. Võimaldab avastada mõistete kasut. ja defin.st, trandi uurimus, mis näitab tus-uute tead.faktide üldistam. protsess arengu üldisi tendentse oskuskeele kasut. mõistete ja oskust kasut.sihipäraselt Uueks orig.teooriaks või ning muudatusi, mis toimuvad sõnade klassif.st. Eeldus, et omand
Laps oskab näha ümbritsevates esemetes ja nähtustes ühist Laps oskab ühist sõnaga tähistada. Ajas orienteerumisel toetutakse päevakava järgimisele, eile, täna ja homme nende seos nädalapäevadega, ööpäev, nädal, kuu ja aasta. Aja mõõtmine kella abil täistundides. Kella kasutamine päevakava koostamisel ja täitmisel. 10. Too 2 näidet järjestamise tegevustest lasteaias. Järjestamine on objektide (esemete, nähtuste) võrdlemine neid eristava tunnuse alusel. Aluseks üks tunnus (pikkus, suurus, tumedusaste vms), objektide järjestamine kasvavas või kahanevas järjekorras. Objekte võib laps järjestada erinevate sõnade abil. Matemaatika on huvitatud sellest, et laps suudaks objekte järjestada nende kvantitatiivse erinevuse alusel. Vastavad tunnussõnad jaotuvad 3 rühma: 1. suurustunnused suur väike, pikk, lühike, kõrge, madal, lai, kitsas, paks, õhuke jt 2
· Otsuste valiidsus (e kriteeriumivaliidsus)- kas testi abil saab teha õigeid otsuseid? Valiidsuse hindamise meetodid: · Mõõtmise valiidsuse hindamine: - ühtiva valiidsuse meetod - sisuvaliidsuse meetod - konstruktivaliidsuse meetod (ühtivus ja eristamisvõime) · Otsuste valiiduse (kriteeriumivaliidsuse) hindamine: - ennustava valiidsuse meetod - samaaegse (e eristava) valiidsuse meetod Sisuvaliidsus: Kas testiküsimused peegeldavad hästi ja igakülgselt seda omadust, mida mõõta tahetakse? Sisuvaliidsuse hindamise kolm etappi: 1. Kas testiküsimused on seotud mõõdetava omadusega? 2. Millist tahku sellest omadusest iga küsimus mõõdab? 3. Testi struktuuri võrdlemine mõõdetava omaduse struktuuriga. Otsustamisega seotud valiidsus ehk kriteeriumivaliidsus
Värvuselt natukene tumedam kui eelmine horisont. Lõimis keskmine liivsavi ja raske liivsavi: ls2, ls3, sest vorstike painutamisel praguneb ja enne ringi moodustumist murdub / moodustuvad praod. Tüsedus 65-..cm. Esineb rostetäppe ja laigud. Mullanimetus: Leostunud glei muld Mulla siffer: Go Profiil: O-A-BwG-CG Lõimisevalem: l-ls1-ls2-ls2 Keemine: 55-60 cm pinnast 5.2 Tüüpilised mullad 5.2.1 Gleistunud pruunmullad Gleistunud pruun muldade peamiseks tunnuseks on selgesti eristava pruunika värvusega saviakumulatiivne (argillic, cambic) horisondi olemasolu koos profiili alumises osas avalduvate gleistumise tunnustega (Cg- või BCg-horisontide esinemine. Ajutise liigniiskuse tõttu on sageli nende profiilis ka Bmg ( cambi-gleyic) või Btg (argilli-gleyic) horisondid. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvates põhjaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul (Kõlli, Lemetti, 1999).
(oluliste teiste või kogukonna nägemuses). Nt reaalsed sots rollid nagu töökoht, demograafilised näitajad nagu sugu ja vanus, kuni mingite tegevuste harrastamiseni, näiteks suusataja, kitarrist vms. Kollektiivne sotsiaalne identiteet: Kes meie oleme? Kuidas meie suhtleme teiste gruppidega? Oluline on üksteise tunnustamine samasse gruppi kuuluvaks ja see, kas teisedki väljaspool seda identiteeti tunnustavad. Teooria: in vajadus kinnitava ja eristava gr.identiteedi järele, millel omakorda põhineb in enesehinnang ja enda väärtuslikkuse tunnetamine. Nt soorolli piiride puhul: kui naine koristava-küpsetava ja kodusena olemist naise rolliks ja tunneb end niimoodi hästi, siis ta hindab personaalselt oma identiteeti naisena kõrgelt. Need, kes nii ei arva, võtavad appi kollektiivsed strateegiad- feminismi. (Seni, kuni erinevuste alusel diskrimineerimist tajutakse legitiimsena, ei pruugi gruppidevahelisi konflikte tekkida.) Madal ja
Emajõgi, kus paremale poole jõge jäävad vähem eelistatud, soodsamate üürihindadega linnaosad ning jõe vasakule kaldale prestiišemad linnaosad, mille üürihinnad on kallimad. Kuigi kesklinnas on kõige rohkem üüripakkumisi, on seal ka kõige kõrgemad üürihinnad. Samas paistavad madalamate üürihindadega piirkonnad nagu Annelinn ja Ülejõe silma suure pakkumiste arvuga, mis tõenäoliselt on seotud neid piirkondi eristava peamise tunnusega, milleks on paneelmajade rohkus linnaosas. Paneelmajades on palju kortereid, mida omanikud soovivad üürile anda, kuid nende hind seoses korteri asukoha ja muude tingimustega, ei kujune võrreldes prestiišemate linnaosadega nii kõrgeks. 12 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos Eesti panga andmetel kiireneb euroala majanduskasv järgmistel aastatel
kasutab energiat enda hajumiseks Struktuuri ja funktsiooni vaheline seos, elusa looduse struktuuri muutus kajastub ka funktsioonis ja vastupidi Elus loodus kohaneb aktiivselt, kohanemine normipiires. Norm on see, mis on enamus elus loodus on eluta loodusest tunduvalt keerukam eluta looduses korrapärasus kaob 2. Millise elus- ja eluta loodust eristava tunnuste kaudu realiseerub treeningprotsessi? Struktuuri ja funktsiooni vahelise seose kaudu, kohanemine (lühiajaline-kiire, pikaajaline- põhineb valgu sünteesil) treeningu puhul ei saa olla kohanemistsoonis, tarvis väljuda sellest, bioloogiline süsteem taastab üle, mitte nii nagu oli varem, sellel baseerubki treenitus. 3. Kuidas võis tekkida elu meie planeedil? ELU- Iseennast taastootev keeruline süsteem, mis on võimeline darwinistlikuks
õpingute ja töökogemuse arvestamise tingimustele ja korrale. 91. Õpiväljundite hindamise skaalad on eristav hindamine ehk eksam ja mitteeristav hindamine ehk arvestus. Lõputöö hindamisel (v.a doktoritöö) rakendatakse eristavat hindamist. 92. Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“ ja negatiivsed tulemused on hinded F ning „mittearvestatud”. 93. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: 93.1. hinne A ehk „suurepärane“ –silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 93.2. hinne B ehk „väga hea“ –õpiväljundite saavutamine väga heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine.
(inglise keeles International Phonetic Alphabet), mis on enam-vähem universaalne • Fennougristikas kasutatakse soome-ugri transkriptsiooni, mis sobib paremini soome- ugri keelte fonoloogilise struktuuriga • Foneetilise transkriptsiooni eesmärk on kajastada keele hääldust, mitte fonemaatilist struktuuri Foneem - häälik keelesüsteemi üksusena; allofoonide kogum, mis täidab keeles sama funktsiooni; fonoloogia põhiüksus. Foneem on tähendust eristava funktsiooniga häälik või häälikuühend. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast varieeruvate tunnustega. Strukturalistliku fonoloogia alus: minimaalpaar – kana – kala – tikk-takk-tukk-tokk-tekk – kann - kann´; kas - kass – ingl. beat bi:t - boot bu:t
kuuldelise eristamise ja tajumise (äratundmise) probleeme. 17. Fonoloogia, foneem, allofoon Fonoloogia uurib lõplikku hulka (põhimõtteliselt hääldatavaid) invariantseid üksusi, mis on piisavalt tarvilikud uuritavas keeles kõigi erinevaiks peetavate sõnavormide, fraaside ja lausete eristamiseks. Uurib häälikute ühendeid. Häällikuklassi abstraktsioon e. invariantne etalon on foneem. Foneem on fonoloogia põhiüksus. Foneem on tähendust eristava funktsiooniga häälik või häälikuühend. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna. Foneemivariant e. allofoon on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt koos positsioonist, häälikuümbrusest või kõnelejast varieeruvate tunnustega. 18. Kõneorganid, kõnetrakt 19. Kõne produktsioon: Kõneorganid: pehme suulagikõva suulagi kõripealis keeleluu sõrmuskõhr söögitoru diafragma rinnak
lahtisulatamine, muutmine ja kinnikülmutamine. Kinnikülmutamisest loobuti ainus jääv on muutused. Kiired muutused toovad ka töötajate õpitud oskuste kiiremini kasutuks muutumise. Uueks oluliseks väljakutseks personalijuhtimises stressitaseme vähendamine. Olulisteks väljakutseteks on ka globaliseerumine, töötajaskonna mitmekesisus (selle plussid ja miinused). Juht peab firma konkurentsipositsiooni parandamiseks kontrollima omahinda, parandama kvaliteeti, ja looma eristava kompetentsi mis põhineb ressurssidel ja võimetel. Leiab aset detsentraliseerimine ; isejuhtivate meeskondade loomine ; ettevõtete kokkutõmbumine töötajate arvu vähenemiseks ; väikeettevõtete arvu kasv ; ümberstruktureerimised. Tähtis on inimese ja organisatsiooni kokkusobitamine. Tootlikkus kui palju suudab 1 töötaja organisatsiooni tootele või teenusele väärtust lisada. Suureks ohuks on ajude väljavool konkuredi juurde. Töötajate ebakindlus töökoha säilimise suhtes
personaalsust, ei ole lihtsalt pudelikork, vaid ta on eriline pudelikork) · esile kutsutud, kunstlik (induced) imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga e. nt. ideoloogiline eristumine, seos religiooniga vastandumine,... INIMESEL PEAB OLEMA VÕIMALIK ERISTADA Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. Väga oluline on panustada loovlahendustele. Nt Bittneri punane kork. veel: · Olla ajaliselt esimene (ja seda kommunikeerida) · Unikaalse tarbimisväärtusega tooteomaduse ainuvaldamine on mingi tooteomadus, mida teistel ei ole. · "Omades" kogu kaubakategooriat, olles kogu selle nimetajaks e · luua uus kategooria · Omades ajalugu, "pärandust" räägi enda ajaloost, alles hiljuti oli ajaloole
liigub signaal edasi keskkõrva, nii et signaal antakse edasi kuulmeluukeste vahel. Alguses hakkab võnkuma vasar, seejärel alasi ja lõpuks jalus. Keskkõrvas toimub ka helide võimendumine. Kui jalus on pannud võnkuma ka sisekõrva keskkõrvast eristava membraani, siis see signaal liigub teosse, kus hakkab vibreerima basilaarmembraan. Basilaarmembraani peal paikneb Cort'i elund, millel omakorda paiknevad karvarakud. Need hakkavad tänu rõhusignaalile võnkuma. Esmalt hakkab liikuma sisekõrvas olev vedelik
Kättesaadavuse heuristik - inimeste kalduvus hinnata mingi sündmuse tõenäosust või sagedust lähtuvalt sellest, kui hõlpsasti saab sellise sündmuste kohta näiteid tuua. Näiteks kardab inimene lennukiga lendamist rohkem siis, kui ta on just kuulnud lennuõnnetusest. Ehk see, kui tõenäoliseks ta lennuõnnetust peab, sõltub infohulgast, mida ta selle kohta saanud on. Heuristilise otsustamise mehhanismid Kriteeriumide/tunnuste piiramine ühe eristava tunnuse leidmine Väärtuste leidmise lihtsustamine kognitiivne kättesaadavus. Järeldus tundub seda tõepärasem, mida mentaalselt kättesaadavam on järeldust kinnitav tunnus. Seda mehhanismi seostavad veenmise kahe-protsessi teooria perifeerse mõjutamisega. Summeerimise lihtsustamine esimese läve ületava alternatiivi valik; Kaalumise lihtsustamine (inimene kasutab seda, kui koostab mingi otsuse tegemiseks
nist föl|je(t)|to|nist; halati - ha|lati; malaka Ma|laka uue info eristamine Sõnapiiri näitamine seotud rõhuga keeltes junktuur: nt kas sul isa on kas sul lisa on. Rõhku saab iseloomustada järgmiste füüsikaliste ja prosoodiliste omadustega Intensiivsus - Rõhuga kaasneb suurem intensiivsus, mis tuleb sellest, et kopsudest tulev õhuvool on tugevam rõhuliste silpide ajal. Fonoloogilise e tähendust eristava rõhuga k-tes väljendub rõhk nii valjuse kui ka kõrguse abil. Rõhu tajukorrelaat on valjus rõhulised silbid on valjemad kui rõhutud. Põhitoon - 2. Suurema sagedusega põhivõnkumine e põhitoon, s.t rõhulised silbid ja sõnad on tooni poolest kõrgemad. Põhjus: häälekurrud avanevad ja sulguvad kiiremini sõna rõhulises positsioonis. Häälekurdude liikumiskiirus omakorda sõltub eeskätt õhujoa tugevusest nagu ka intensiivsuski. Kestuse suurenemine - 3
91. Õpiväljundite hindamise skaalad on eristav hindamine ehk eksam ja mitteeristav hindamine ehk arvestus. Lõputöö hindamisel (v.a doktoritöö) rakendatakse eristavat hindamist. 92. Õppeaine loetakse läbituks pärast õpiväljundite hindamisel positiivse tulemuse saamist. Positiivsed tulemused on hindamisskaalal hinded A, B, C, D, E ning „arvestatud“ ja negatiivsed tulemused on hinded F ning „mittearvestatud”. 93. Eristava hindamise puhul eristatakse õppijate õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: 93.1. hinne A ehk „suurepärane“ – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; 93.2. hinne B ehk „väga hea“ – õpiväljundite saavutamine väga heal tasemel, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine.
· Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel. Selle kujunemise mõjurid on: · lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui kaugemal elavad · peredes elab koos mitu põlvkonda inimesi, mis loob ajalise püsivuse · murde kõnelejad teadvustavad end rühmana ja oma murret eristava keelena Alamterminid: aktsent keelevariant, mis erineb teistest häälduse poolest, mitte sõnavara või grammatika poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent) · Maamurre (rural dialect) ja linnamurre (urban dialect) · Traditsiooniline murre: seostub madalamate sotsiaalrühmadega ja talurahvaga, kiri puudub, vähe mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad
•Positivistideks nagu Comte, kes mõõtes sotsiaalseid muutusi 15 kuni 30 aastaste ajavahemikena, taandavad tema sõnul ajaloo “kronoloogiliseks tabeliks”. Teist, luulelis-ajaloolist koolkonda esindavad Wilhelm Dilthey ja Martin Heidegger. See koolkond lähtus sotsiaalsest kontekstist tulenevatest personaalsetest kvalitatiivse iseloomuga kogemustest. •Ta hoiatas kaasamineku eest laialtlevinud 30- aastaste põlvkonna liigitusega väites, et põlvkondi eristava intervalli puhul on tegu subjektiivselt tajutava ajaga. Mannheim rõhutas, et generatsioonide kujunemisel on oluline sotsiaalsete muutuste kiirus ning mitte iga põlvkond ei tunne end teistest erinevana. • Kiirete sotsiaalsete muutuste perioodidel kujunevad põlvkondadel ühtsed jooned välja suurema tõenäosusega. Ta oli samuti veendunud arvukate alampõlvkondade olemasolus. Mannheim: viljakusest alguse saav bioloogiline rütm mõjutab sotsiaalset staatust põlvkondades
.. • peidetud kuid arvestatav (hidden) – madal kalorsus, suhkruvabadus, koostis, väidetav vastupidavus, ... Tundmuslik iseärasus: • esile kutsutud, kunstlik (induced) – imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga Intelligentne- kohanemisvõimeline Inimesel peab olema võimalus ERISTADA Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja hinnatud eristaja on aluseks kogu reklaamistrateegia kujundamisele. Bränd Nime, sõna, sümboli, pildi, disaini ühendus, mis identifitseerib kauba ning eristab selle teistest konkurentsikaupadest. Tähistab ka nn MARGITOODET toode teenus organisatsioon sündmus geograafiline paik Brändi mõiste on kujunenud nn mõistekobaraks, -kompleksiks, mis sisaldab
mädenemiskindlus väike,tugevuse poolest jääb kuusele alla. · nulgu kasutatakse peamiselt tselloloosi tööstuses,paberitööstuses ning muusikariistade tööstuses,ehituse ja sellega samalaadsetes kohtades kastutakse seda vähem. · mahukaal absuluutselt kuivalt 0,35,õhukuivalt 0,38. Seeder · Lülipuiduline puu,lülipuit on pruunikas-roosa,maltspuit lai ja roosakas-valge. · lüli ja maltspuit raskesti eristava aastarõngastest puudub terav üleminek,kevad puidust sügis puidule. · vaigukäigud on jämedad ja arvukad,seedripuit on vaigurikas,pehme,kerge ja hästi töödeldav . · tugevuselt jääb kuuse ja nulu vahele.kasutatakse pliiatsi tööstuses,mööbli tööstuses ja ka laudseppa tööstuses. · mahukaal absoluutselt kuivalt 0,41, õhukuivalt 0,44. Lehtpuud · Oma leviku ja majandusliku tähtsuse poolest jäävad lehtpuud okaspuudele märgatavalt alla.
· raamisisesed kirjad (kaardiväljakirjad), [kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal] 54. Millistest komponentidest koosneb kohanimi? Kohanimi koosneb: · Nimetuum kohanime unikaalosa (Tartu, Pirita, Metsa, Lahemaa); · Liigisõna; Kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki, võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (linn, jõgi, org, mets, niit, tuletorn); · Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-) 55. Millised on kohanimede funktsioonid? Haldussüsteem Asutussüsteem Aadress Funktsioonaalsüsteem mälestis 56. Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded? Nõuded: · on eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus · erandkorras võib kasutada ka võõrkeelset kohanime (rootsikeelsed kohanimed)
3. Jagunenud talud või ühe küla talud eristuvad vanades dokumentides ainult numbri poolest. Maareformi alguses tekkis hulgaliselt kinnistuid, kus mitme ühe küla kinnistu nime eristabki ainult number. Pärast kohanimeseaduse jõustumist ei asutud nimedele panema sõnalisi hargtäiendeid, vaid samanimelisuse vältimiseks täiesti uusi nimesid välja mõtlema. 4. Keelelised vead: vana kirjaviis, nimetavakuju, ümberkirjutusvead, mis on tekkinud juba 1930. aastate skeemilisel katastrikaardil, eristava täiendsõna kirjutamine eraldi, mitte sidekriipsu abil. Lõpujärgus olevat maareformi saab mõjutada veel maakondade maakatastrites selgitustööd tehes, sest kataster on ainus reaalne filter, mis suudab koostatava toimiku nime parandamiseks valda (maamõõtja kätte) tagasi saata. Selgitustöös tuleks võtta suund, et 1) vähesed vana talu hoonete või hooneasemega maatükid, mis veel katastrisse kandmata on, saaksid nime vana
Unikaalse tarbimisväärtusega tooteomaduse ainuvaldamine. “Omades” kogu kaubakategooriat, olles kogu selle nimetajaks ehk luua uus kategooria. Omades ajalugu, “pärandust.” Omades unikaalset/eristavat tootmisviisi. Olles “hot”! ja seda ka kommunikeerida! Inimesel peab olema võimalik eristada. Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. Sotsiaalseosega turundus kui strateegiline positsioneerimisvahend, mis seob firma või brändi heategevusorganisatsiooni või sotsiaalhuviga vastastikku kasutoovaks ühenduseks. Võib parandada ette võtte mainet, tugevdada imidžit, kasvatada kliendilojaalsust, edendada müüki, toota pressikajastust jpm. Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja hinnatud eristaja on aluseks kogu reklaamistrateegia kujundamisele. Bränd
inglise keele kõrge prestiiž, samuti ingliskeelse massikommunikatsiooni levik ja infoühiskonna teke. Laentüved – rühmitatakse vastavalt laenuandjakeelele ja laenuperioodile (I periood ee k kuni 19. saj lõpuni, II periood Eesti iseseisvumisel). Tavaliselt tulevad keelde kindlal perioodil. Laenamise aja järgi saab eristada vanemaid ja uuemaid laene. Ee k on umbes 40-48% sõnadest laentüvedega. Vanemad laentüved on tulnud aegadest, mil eesti keelt polnud veel iseseisva ja eristava keelena olemas, st laenati eesti keele jt keelte ühisesse eelkäijasse. Seega on vanematel laenudel sageli vasted sugulaskeeltes. Nt germaani, balti, slaavi laenud. Neid me ei võta kui laentüvesid, nt hernes, saabas, niit, mets jne. Uuemad laenud aga pärinevad ajast, mil eesti keel oli juba omaette keel ja laenatud keeltest, millel on ee keelega olnud kontakte. Nt läti, soome, inglise, saksa laenud (ale, bänd, kleit, preili). Laentüvesid on nii kirjakeeles kui ka murretes,
Inimesed liiguvad keset olulisemaid ja vähem olulisemaid kohti, tihedamaid vähem tihedamaid kohti. Majanduslikkus vs kosmoloogia, juhtimine vs aistilisus, järelevalve vs vaatlemine, rituaalsus vs antropomorfsus. Ruum Paik (locale) Koht Koht on umbisikuline, paik on isikuline. Mõnede jaoks on mingi ruum lihtsalt koht, teiste jaoks paik. Ruum peab koosnema kohtadest, ilma kohtadeta polegi ruum nagu midagi. Kohad omandavad eristava tiheduse. Koht kõige üldisem määratlus, teatava identiteedi loob. Koht on üldine kontekst, kõik kohad saavad nimetamise kaudu selleks mis nad on. Ruumilised tähendused sisaldavad alati subjektiivset mõõdet. Iseseisvat, homogeenset ruumi pole. Kapitalistlik ruum on kasulik toimimiseks. Kapitalismieelne ruum on kasulik mõtlemiseks. Tõsisem, tähtsam, kõrgem jumal ja mingi trickster, kes on kaval, vigurit, ulakust täis, lapsik. Mõlemast sõltub maailmas palju. Alates 18. või 19.
Õigusnormi mõiste ja liigid. Sotsiaalse normi ühe alaliigine on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. Nende üldiste tunnuste kõrval on õigusnormil ka spetsiifilised tunnused, mis eristava teda teistest sotsiaalsetest normidest. 1) Õigusnorm lähtub riigist, seetõttu kannab ta autoritaarset iseloomu. Ta esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutusena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. 2) Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik. Kui mõni ühiskondliku suhte subjekt ei täida õigusnormi nõudeid, viib riik need ellu tema käsutuses olevate vahenditega,
[2] 1.2 Etnoloogia ja teised teadused Etnoloogia uurimisobjekti ja meetodite võrdlus teiste teadustega: püüd mõista kultuuri kui tervikut; on humanitaarne ehk sisaldab huvi keelte, kunsti jne vastu; sotsiaalteadus- tes on lähim sugulane sotsioloogia, neid eristatab etnoloogiast traditsiooniline meetod (etnograafiline välitöö, kõikide kultuuride võrdlev vaatlemine). Antropoloog uurib subkultuure. Subkultuur on teatava eristava teadmisega grupp ühiskonna sees (etniline, proffessionaalne...). Etnoajalugu uurib kultuuri minevikku, näit. Arhiiviandmeid (sünni, surma kohta) või maadeuurijate kirjeldusi. [3] 10 Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad sellistest kirjeldustest jää- nud enamasti müüdi tasemele
eristada monofüleetilisi, parafüleetilisi ja polüfüleetilisi taksoneid (liigirühmitusi). 3.1. Monofüleetiline on liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem (liik) ja kõik sellest kujunenud taksonid (vt. joonis 1, A). 3.2. Parafüleetiline on selline 'monofüleetiline' rühm, millest osa taksoneid (liike) on välja arvatud (joonis 1, B). Selle eristamise aluseks on tavaliselt üht või mitut liiki (taksonit) teistest hästi eristava tun- nuse esinemine, mida süstemaatik oma subjektiivse hinnangu alusel (või feneetilisi kriteeriume kasutades) peab oluliseks. 3.3. Polüfüleetiline on liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevaist esi- vanemaist pärinevad organismid (joon. 7, C). Polüfüleetiline oleks näiteks rühm, mis ühendaks kalad ja vaala, või linnud ja kärbsed. 3.4. Polüfüleetilistest rühmitustest püüavad hoiduda kõik süstemaatikud;
.. Tundmuslik iseärasus: · esile kutsutud, kunstlik (induced) imagoloogiline eristaja, sotsiaalne eristaja, seos poliitikaga e. nt. ideoloogiline eristumine, seos religiooniga vastandumine,... Inimesel peab olema võimalik ERISTADA.õ Iga erinevus ei ole veel eristaja; erinevus peab olema võimalikult unikaalne st. see ei tohi kattuda konkurendi omaga ja see peab jõudma inimese teadvusesse eristava tunnusena. Olla ajaliselt esimene (ja seda kommunikeerida) Unikaalse tarbimisväärtusega tooteomaduse ainuvaldamine "Omades" kogu kaubakategooriat, olles kogu selle nimetajaks e luua uus kategooria Omades ajalugu, "pärandust" Omades unikaalset/eristavat tootmisviisi Olles "hot"! .... ja seda ka kommunikeerida! Avalikkuse ja/või sihtrühma poolt aktsepteeritud ja hinnatud eristaja on aluseks kogu reklaamistrateegia kujundamisele. Enese ja oma karjääri positsioneerimine
Viga ei peitu kunstiteoses ega vaatajas, vaid selles kuidas küsimus on esitatud. Selleks et märgata, et tegemist on kunstiga , pole vaja tunda mitte mingit definitsiooni või teooriat, vaid tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnast asja kutsutakse kunstiteoseks. Esteetikud on täheldanud, et õigustamaks kunsti seotust tõega, on kunstikriitikutel kiusatust venitada sõna tõene ja väär tähendusi niivõrd, et need sõnad kaotavad täielikult oma eristava jõu. Esteetilised terminid ei allu reeglitele. Kunstiteostele on omistatud termin tõene siis, kui kunstiteoses kujutatu sarnaneb mõne objektiga. Vaadates kunstiteost näeme me (pilti vaadates) 1. seda, mida pilt kujutab. 2. milliseid omadusi pilt omab.3. milliseid tundeid see väljendab. Mõned arvavad, et kunsti saab defineerida. Sutrop, Margit 1998 Mis on kunst Akadeemia 8 Goodman, Nelson 1999 Kunsti keeled Akadeemia 9/ 1917 1924
sooritamiseks valmis olema. 3.4. Eristamine ja üldistamine operantse tingituse korral Stiimuli kontrolli treenimine on protsess, mille käigus inimesed või loomad õpivad stiimuleid eristama; indiviidi käitumist (reaktsiooni) kinnitatakse kindla stiimuli olemasolu korral, aga mitte selle puudumisel. Näiteks heliredelit valesti mänginud laps ei saa oma muusikaõpetajalt kiitust kuulda; teda kiidetakse ainult siis, kui ta on heliredeli õigesti ära mänginud. Siin on (eristava) stiimuli rollis õpetaja kiitus. Eristav stiimul signaliseerib (ehk informeerib) tingimustest, milliste täitmisel instrumentaalsele reaktsioonile (käitumisele) järgneb (oodatud) kinnitus. Tulemusena õpib see laps (loodetavasti) kiiremini ära, et kiituse väljateenimiseks tuleb võimalikult veatult mängida ja see viib teda ka õppimise põhieesmärgile - heale klaverimänguoskusele lähemale.
annaabi.ee 
