50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piretkala
Õppematerjali autor
11.- 15. eluaasta vanuses Tänapäevasemad uurijad leidnud, et lapsed suudavad sooritada mõningaid ülesandeid edukalt varem, kui Piaget väitis (konkreetsete operatsioonide arengustaadium) ning mõningate ülesannetega ei saa lapsed väga hästi hakkama (formaalsete operatsioonide staadium). Piaget' tööd on märkimisväärselt mõjutanud õpetamismetoodikat, eriti lapsekeskset õpetamist lastesõimedes ja beebikoolides, matemaatika õpetamist põhikoolis ning keskastme taseme õppekavade moodustamist. Piagetliku vaatenurga kohaselt õpivad lapsed pigem aktiivse tegevuse käigus kui passiivse vaatluse teel. Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. Mälu areneb sellele baasil, mis on isiklikult tähtis ja tähenduslik. Suures osas on mälu tähenduse konserveerimine, organiseerimine ja muutmine. Eriti kehtib see keeleliselt vahendatud mälestuste kohta.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid
mõtlema. Koolieelses eas ja algklassides on seejuures väga suur tähtsus mängul, aga hiljem juba tööl - ka lihtsat tööd tehes inimene mõtleb. Kõne, millele pannakse alus sellega et, vanemad oma lapsega räägivad, on abstraktse mõtlemise aluseks tulevikus. Abstraktse mõtlemise otsene arendamine algab 12.-13. eluaastast. Kui 19. sajandil leiti, et last ( tema mõtlemist) arendavad eelkõige klassikalised keeled ja matemaatika, siis tänapäeva psüholoogia ütleb, et kõikjal, kus õpetaja suudab panna õpilasi kasutama mõtlemisoperatsioone (võrdlemine, analüüs, süntees, üldistamine ja abstraheerimine), toimub ka lapse mõtlemise arendamine. Peep Leppik jätkab küsimusega, et millal inimene (laps) mõtleb? Tema arvamusel kohtab seoses mõtlemisega igapäevaelus palju arusaamatusi ja spekulatsioone. Sageli ütleb vanem (õpetaja, kasvataja jne.) lapsele: "Mõtle!" Kui
• Planeerimine (kuidas teha, mis järjekorras). • Ülesande täitmine. • Enesekontroll (kas saavutasime loodetud tulemuse). Õpiraskustega lastel on iseloomulik orienteerumise, planeerimise ja kontrolli puudulikkus. Nad asuvad kiiresti ülesannet täitma ja hoolivad vähe tulemustest. Abiõppe lapsed kasutavad orienteeruval-planeerival etapil sageli pseudokompensatsiooni võttena võimalust rakendada enda asemel õpetajat. Nt matemaatika ülesande analüüsimise asemel esitavad nad õpetajale järjest küsimusi "Kas liita? Lahutada?" jne., kuni saavad vastuse 'jaa" Kui lapsed jaatavat vastust ei saa, võivad nad ühte ja sama tehet nimetada enam kui üks kord. Nad ei püüagi teksti ja tehteid vastandada, vaid on valmis ülesande lahendama mehaaniliselt. Iga täiesti uue vaimse toimingu omandamine läbib põhimõtteliselt viis etappi. Seejuures
Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad. Õpitakse-harjutatakse praktilist grammatikat, tegeldakse praktilise tekstiõppega. Sellise
ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslik kirjandus "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa terviklikuma ja detailsema pildi kujunemisele teemadest. · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele ("Psühholoogia alused") · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekt aitab üliõpilastel valmistuda arvestustööks. · Tekstis esinevad viited pdf failidele, mis illustreerivad konspektis sisalduvaid teemasid. Pdf failid on õppematerjalide juurde ,,üles riputatud". Psühholoogia uurib psüühika olemust ja avaldumist. psüühilisi protsesse (nt taju), seisundeid (nt meeleolu), omadusi (nt. isiksus, võimed). Psüühika on determineeritud bioloogiliselt ja ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritak
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Psühholoogia võib jagada nii teoreetiliseks kui rakenduslikuks. Rakenduspsühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide laendamiseks. Psühholoogia on paljuski statistilise iseloomuga teadus, tal on majanduses, poliitikas, õiguspraktikas, sotsiaalsetes suhetes täita abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. NN. kolmeks vaalaks, millele psühholoogia toetub on matemaatika, filosoofia, neurofüseoloogia. Psühholoogia ajalugu, lingvistika, loogika, matemaatika, küberneetika, füüsika, elektroonika, geneetika, bioloogia, füsioloogia ja neuroteadused, antropoloogia, sotsioloogia, pedakoogika. PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia harud: Psühholoogia asub loodus ja ühiskonnataeduste kokkupuutealadel piiriteadus Teoreetilisema orientatsiooniga harud:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid