Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saalihoki (0)

1 Hindamata
Punktid

SAALIHOKI

Referaat

Sisukord


SAALIHOKI 1
Referaat 1
1
Sisukord 2
SAALIHOKI 3
Sissejuhatus 3
Reeglid 3
Pall 3
Väljak 3
Väravad 3
Korraline mänguaeg 4
Mängijad 4
Mängijate varusuts 5
Kaigas 5


SAALIHOKI

Sissejuhatus


Saalihoki ehk saalibändi on siseruumides mängitav jäähoki sarnane meeskondlik sportmäng. Kaks meeskonda võistlevad teineteise vastu plastmassist hokikeppidega eesmärgiga saada kerget aukudega plastmasspalli vastasmeeskonna väravasse. Saalihoki sai alguse koolidest ja on lisaks võistlusspordile populaarne harrastussport. Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailmameistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM.

Reeglid

Pall

Saalihoki pall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.1

Väljak


Väljaku suurus on 40x20m. Väljaku nurgad on ümarad. Väljakut ümbritseb 50cm kõrgune poord. Erandjuhul võib mängida väljakul, mis ei ole suurem kui 44x22m ja väikseim kui 36x18m. Erandjuhul võivad väljaku nurgad olla nurgelised ja poord puududa .
Väljakujooned tehakse 4-5cm laiused selgesti eristava värviga. Märgitakse keskjoon ja keskpunkt.
Väravaalad mõõtmetega 4m(pikkus)x5m(laius) Märgitakse 2,85m kaugusele poordist.
Väravavahialad mõõtmetega 1m(pikkus)x 2,5m(laius) märgitakse 0.65 m väravaala tagumisest joonest ettepoole .Väravavahiala tagumine joon on samaaegselt väravajoon. Seetõttu märgitakse väravavahi tagajoonele väravapostide kohad vahega 1,6m.2

Väravad


Väravate mõõtmed on 160cm(laius)x115cm(kõrgus)x40/65cm(sügavus
põrandapinnal/ülaservas). Väravapostid ja põiklatid on ümmargused, nurgad ümarad. Väraval peab olema vahevõrk, mis kinnitatakse 20cm kaugusele ülemisest latist kogu värava laiusest.3

Korraline mänguaeg

Korraline mänguaeg on 3x20min., vaheaeg 10min., mille kestel vahetavad meeskonnad väljakupooli ja vahetusmängijate pinke. Turniirisüsteemis peetavates mängudes võivad kohtunikud ja kaptenid enne mängu kokkuleppida, et vaheaegadel vahetuspinke ei vaheta. Iga kolmandki algab lahtilöögiga keskpunktist. Vajadusel võidakse ka kasutada 3x15min. ja 2x15min. mänguaega. Seljuhul määrab kohtunik vaheaja pikkuseks 2-5min. Kodumeeskond valib väljakupoole aegsasti enne mängu algust. Kohtunikud vastutavad meeskondade õigeaegse väljakule kutsumise eest vaheaja lõppedes. Kui kohtunike arvates on üks väljakupool teisest parem, vahetavad meeskonnad viimase kolmandiku keskel pooli, kuid sellest tuleb kokkuleppida enne mängu algust. Sel juhul jätkatakse mängu keskpunktist.
Mänguaega ei peatata loomulike mängukatkestuste ajal. Aeg peatatakse ainult värava, karistuse, karistuslöögi või time out`i korral, samuti ootamatu edasimängutakistuse (palli deformeerumine, poordi lagunemine , mängija vigastumine, lubatud isikute või esemete sattumine väljakule jne.) puhul kohtuniku otsusel . Poordi lagunemisel peatatakse mäng, kui pall satub sellesse piirkonda. Vigastuse puhul peatatakse mäng, kui vigastus on tõsine või vigastatud mängija häirib mängu. Korralise mänguaja 3 viimast minutit on puhas mänguaeg s.t kell käib ainult, siis kui pall on mängus.4

Mängijad

Kumbki meeskond võib protokolli märkida max. 20 mängijat. Mängijad võivad olla väljakumängijad või väravavahid. Ainult protokolli märgitud mängijad saavad mängus osaleda ja viibida oma meeskonna vahetusalal. Mängu ajal on üheaegselt väljakul kummastki meestkonnast 6 mängijat. Mõlema meeskonna 6 mängijast saab vaid 1 olla väravavht. Kohtunikud võivad alustada mängu vaid siis, kui mõlemal meeskonnal on reeglitekohaselt riietatud väravavht ja 5 väljakumängijat, Vastasel juhul arvestatakse mängu tulemuseks 5:0 reegleid mitte rikkunud meeskonna kasuks. Mängu käigus saab meeskond mängida minuti 4 mängijaga, vastasel juhul mäng katkestatakse ja tulemuseks arvestatakse 5:0 mitte rikkunud meeskonna kasuks või momendil kehtinud seis, kui sellest on mitterikkunud meeskonnal rohkem kasu. 5

Mängijate varusuts

Kõik väljakumängijad peavad kasutama mänguvormi, kuhu kuuluvad särk, lühikesed püksid ja põlvikud ( sokid ). Kõikidel meeskonna väljakumängijatel peab olema sportlik ühtne mänguvorm. Mängusärk ei või olla hall. Kui kohtunike arvates meeskondade mänguvormid on liiga sarnased, külalismeeskond (teisena asetatud meeskond) kohustatud selle vahetama . Põlvikud (sokid) peavad olema ülestõstetud.
Väravavahtidel peavad olema väljakumängijatest selgelt erinevad sportlikud särgid, samuti pikad särgid. Kõikidel särkidel peavad olema numbrid. Seljanumbri kõrgus minimaalne 20cm ja rinnanumbri kõrgus minimaalne 7cm. Sätkidel võib olla mistahes number kuni 99-ni, kuid nr1 ei ole lubatud väljakumängijatele. Sama number võib esineda meeskonnas vaid ühel korral. Kõikidel mängijatel peavad olema sisespordijalanõud. Kui mängija kaotab mängu ajal ühe või mõlemad jalanõud, saab ta jätkata mängimist kuni järgmise mängu katkestuseni.

Kaigas

Kaika kaal on max. 380g. Kaal on arvestatud ilma teibita. Kaigas on valmistatud sünteetilisest materjalist. Kaika vars on ümmargune ja selle otsas on nupp . Varre pikkus võib olla max. 950mm. Varrel on 240mm kõrgusel varre alaosast 10mm laiune tähistatud koht, millest allpool ei või teipi olla. Varrele tootja poolt paigutatud teksti ja jm. ei või katta . Varre muu töötlemine ja lühendamine on keelatud.
Laba ei või olla teravate äärtega ja selle kõverus võib olla max. 30mm. Laba muu töötlemine, v.a painutamine on keelatud. Laba kõverus mõõdetakse Kaika asetsemisel maapinnal laba alaääre kõrgemast kohast põrandapinnani. Laba vahetamine on lubatud. Laba ja varre ühenduskoha teipimine on lubatud, kuid max. 10mm laba nähtavast osast võib olla kaetud6.
Kasutatud kirjandus
Saalihoki [www]. http://et.wikipedia.org/wiki/Saalihok i. (19.10.2008)
SK tähe. Saalihoki reeglid [www]. http://www.sktahe.ee/?q=node/14 . (19.10.2008)
SK tähe. Saalihoki reeglid [www]. http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C1 . (19.10.2008)
SK tähe. Saalihoki reeglid[www]. http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C2 . (19.10.2008)
SK tähe. Saalihoki reelgid [www]. http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C3 . (19.10.2008)
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Saalihok i
2 http://www.sktahe.ee/?q=node/14
3 http://www.sktahe.ee/?q=node/14
4 http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C1
5 http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C2
6 http://www.sktahe.ee/?q=node/14&page=0%2C3
- 6 -
Saalihoki #1 Saalihoki #2 Saalihoki #3 Saalihoki #4 Saalihoki #5 Saalihoki #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kadri13 Õppematerjali autor
Reeglid;pall;väljak,varustus jne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Saalihoki ülevaade
9
pdf

Saalihoki ülevaade

............................... 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Saalihoki pall ........................................................................................................................................ 6 Mängukepp.......................................................................................................................................... 6 Värav.................................................................................................................................................... 6 VÕISTKOND ...............................

Kehaline kasvatus
Rannajalgpall vs jalgpall
18
docx

Rannajalgpall vs jalgpall

Rannajalgpalli võrdlus tavajalgpalliga Võib öelda, et rannajalgpall ja tavajalgpall on 2 täiesti erinevat mängu. Mitte üksnes selle pärast, et üks mäng toimub liival ja teine muruplatsil vaid leidub ka teisi aspekte. Pall, mängijate arv, mängijate varustus, kohtunikud, mängu kestvus, mängu dünaamika ja ülesehitus on hoopis erinevad. Alljärgnevalt toongi välja rannajalgpalli ja tavajalgpalli erinevused. VÄLJAK - RANNAJALGPALL Väljaku pind Pind koosneb puhtast ja tasasest liivast ning milles ei ole esemeid, mis võivad kahjustada mängijat. Rahvusvahelistel võistlustel peab liivakiht olema vähemalt 40 cm. See peab olema sõelutud, ei tohi olla ebatasane ja sisaldada ohtlikke elemente. Liiv ei tohi olla ka nii peen, et see tekitab tolmu, mis jääb nahale. Väljaku märgistused Väljak peab olema ristkülikukujuline ning märgistatud piiridega. Piirid on väljaku osa. Kahte pikemat piiri nimetatakse küljejoonteks. Kahte lühemat nimetatakse väravajoonteks, kuig

Jalgpall
KORVPALLI REEGLID
15
doc

KORVPALLI REEGLID

Kris Killing KORVPALLI REEGLID REFERAAT Terviseteaduste ja Spordi Instituut Kehakultuur(TK1-KÕ) Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 AJALUGU ..........................................................................................................................................4 MÄNGUVÄLJAK.............................................................................................................................. 4 KORVID..............................................................................................................................................5 KORVILAUAD...................................................................................................................................5 PALL..................................................................................................

Arvuti töövahendina
Jalgpall
7
docx

Jalgpall

Pärnu Hansagümnaasium Referaat Jalgpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863. aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit inimest. Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmam

Kehaline kasvatus
Jalgpall-korvpall-võrkpall
20
pdf

Jalgpall, korvpall, võrkpall

Pärnu Ühsgümnaasium Jalgpall, korvpall, võrkpall Referaat Chris-Eric MartLaanemäe Päev G1.B Juhtendaja: Mehis Merilaine Pärnu 2018 Sisukord: Jalgpall......................................................................................................................3. Tutvustus....................................................................................................................3 Ajalugu.......................................................................................................................3 Mängureeglid.............................................................................................................3 Pall.............................................................................................................................3 Mänguväljak..................

Sport
JÄÄHOKI Intervjuu näidis
15
docx

JÄÄHOKI Intervjuu näidis

Artur Pinnonen JÄÄHOKI Intervjuu Tervise- ja Sporditeaduste Instituut Tallinn 2014 SISUKORD 1Jäähoki......................................................................................................................................2 1.1Ajalugu........................................................................................................... 3 1.2Jäähokivahendid............................................................................................. 4 1.3Võistlusmäärused........................................................................................... 4 Meeskondade võistlus...................................................................................... 4 Naiskondade võistlus........................................................................................ 5 Punktid ja play-off-mängud.....................

Sport
Jalgpall
10
doc

Jalgpall

Jalgpall Referaat Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE....................................................................

Kehaline kasvatus
Käsipall
5
odt

Käsipall

MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon, mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada,

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun