Mehhiko (0)

MEHHIKO
Kursusetöö  1
Anna Popova HM13 ja  Reelika  Vihvelin
MEHHIKOST
 Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma  kaunite  Kariibimere 
randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo  -  maiade , 
asteekide   kultuuriga . Seal elab 112 miljonit inimest, kelle 
riigikeeleks on  hispaania  keel ja  rahaühikuks  peeso. Mehhiko 
maastik ja kliima on väga  mitmekesised . Seal leidub nii 
lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka 
lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna 
kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt. Mehhiko on väga 
ebatasane  maa, seal on arvukalt  vulkaane  ning seda läbivad 
mäestikud . Mehhiko on suur maa, millel on tuhandeid 
kilomeetreid rannikualasid kahe ookeani ääres. Maa põhjaosas 
on kõrbealasid, karjakasvatusi ja hiigelsuuri 
viinamarjakasvatuspiirkondi.  Lõunaosa  moodustavad 
kõrgendikud, kus valitseb jahe kliima, vulkaanid,  järved  ja 
troopilised  metsad . Mehhiko  kööki üheselt on väga raske 
määratleda. Igas osariigis on oma  eriilmelised  variatsioonid 
kohalikust toidust. Mehhiko  köök  on segu maiade, asteekide, 
indiaanlaste ja  hispaanlaste  köökidest.
TOIDUKULTUURI JUURED
 Mehhiko köök põhineb  indiaani  toidukultuuril. Toidu hing 
pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, 
sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja 
tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid 
säilitasid sealjuures oma  endised  söögiharjumused. Seejärel 
on  tuntavalt  mõjutanud toidukultuuri arengut  prantslased  19. 
sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks 
olid mais,  avokaado ,  kartul , maguskartul,  tomat , oad, 
erinevad  piprad ,  kõrvits , banaan,  mango ,  ananass ,  kakao  ja 
šokolaad,  kalkun , kala ja  mereannid . Hispaania vallutajad 
tõid  kaasa  kana -, sea- ja  veiseliha , piima, juustu, munad. 
Hakati viljelema riisi- ja nisukasvatust.  Iidsed  mehhiko 
kultuurid pärandasid praegustele põlvkondadele kaks väga 
tähtsat toiduainet oma köögist: mais ja piprad. Maisi kutsuti 
toconayo , mis tähendab meie liha, sest  usuti , et jumal lõi 
inimese maisist.  Üks tähtsamaid kasutusalasid on aga 
tortiljade nn. leivakeste valmistamine.
ÜLDINE ISELOOMUSTUS
 Mehhiko toit võib olla äärmiselt lihtne, aga samas võib olla 
see ka väga keeruline. Toiduvalmistamisel  kindlaid  reegleid ei 
ole. Ilmselt tuleneb see väga laiast  piirkonnast , kus kliima 
erinevused on suured ja samuti sellest tulenevalt  tooraine  
saadavus. Peaaegu iga toit sisaldab tšillit. Ükski teine köök 
maailmas ei kasuta nii palju tšilli eri liike. On umbes 150 eri 
liiki tšillisid ja veel samapalju hübriide. Tšilli on tegelikult 
köögivili, aga müüakse seda kogu maailmas kui maitseainet - 
kuivatatuna ja jahvatatuna.
 Mehhiklaste pulbitsev, sõbralik ja elurõõmus temperament 
kandub ka nende toidutegemisse ja muudab selle tõeliselt 
nauditavaks. Toit võib olla lihtne ja küllaltki keeruline ning 
üht ja sama toitu võib valmistada mitmel viisil. Mehhiko kööki 
iseloomustavaks tunnuseks on toidule lisatavate maitseainete 
isuäratav aroom. Mehhiko köök paistab silma just maitsete 
peenuse  ja mitmekesisuse poolest. Isegi tugevalt 
maitsestatud roas on selgesti tunda kõik maitsenüansid
TORTILJAD
   Tortiljad on Mehhiko köögi üks põhikomponent, maisi 
või  nisujahust  õhukesed kergitamata  tainast  
küpsetised. Neid süüakse iga  toidukorra  ajal ja nad 
võivad asendada ka söögiriistu.
 Quesadilla  – juustu ja muude  komponentidega  
täidetud, pooleks murtud ja  mõlemalt  poolt  praetud  
nisutortilja.
 Burrito – täidetud ja rulli keeratud ahjus küpsetatud 
nisutortilja.
 Enchilada – täidetud, rulli keeratud, kastmega kaetult 
ahjus  üleküpsetatud  maisitortilja.
  Taco  – krõbe maisitortilja praetakse õlis U- kujuliseks , 
täidetakse kastmega  segatud  lihaga. Olemas ka nn. 
pehme taco  versioon , sel juhul kasutatakse 
nisutortiljat.
TEX-MEX
 See on kaks sajandit tagasi Mehhiko ja USA Texase 
osariigi piirialal tekkinud  hübriid . Ehtsast Mehhiko 
köögist on Tex-Mex üsna erinev, kuid seda ei teadvusta 
isegi enamik ameeriklasi, eurooplastest rääkimata. 
Õige Mehhiko köögi pooldajate meelest on Tex-Mex 
road  pahatihti robustselt vürtsised ning tshillipipra 
tulisus matab kõik muud  maitsed  enda alla. Mehhiko 
köögis pole aga kõik  sugugi  ühtviisi põletav. Kui  roog  ei 
sisalda toiduaineid, mida  küüslauk , tshillipipar,  pune  
ja teised tuntud bakterihävitajad peavad riknemise 
eest kaitsma, võivad maitsed olla üsna leebed. 
Asjatundjate väitel paistab Mehhiko köök silma just 
maitsete  peenuse ja mitmekesisuse poolest ning isegi 
tugevalt maitsestatud roas on selgesti tunda kõik 
aroomi - ja maitsenüansid.
PINATA MÄNG
 See traditsioon hakas  Mehhikos  16dal sajandil 
ja kestab siiani. Pinata on tehtud pappist ja 
kaunistatud säravalt, sisu on täidetud 
väikeste mänguasjade või kommidega. See 
riputatakse üles, mängijate silmad seotakse 
kinni ja annakse pidust  pulk . Igale mängijale 
antakse kindel arv lööke või aega.
PIDULIK  SÜNNIPÄEV
 Toidud on mõeldud külalistele, kes on 
kutsutud Mehhiko pärasele õhtusöögile. 
Pakutakse:  eelroog ,  pearoog , magutoit ja 
joogid. Viiakse läbi Carramba Mehhiko 
restoranis , mis asub Tallinnas,  Weizenbergi  
20a.  Õhtusöök  on korraldatud sünnipäeva 
lapsele ja kutsutud on 10 külalist. Õhtut 
saadab   meeleolukas   muusika , seltskonna 
mängud ja maitsev toit.
FLAN MAGUSTOIT
PINATA

Document Outline

• Slide 1
• Mehhikost
• Toidukultuuri juured
• Üldine iseloomustus
• Tortiljad
• TEX-MEX
• Pinata mäng
• Pidulik sünnipäev
• Slide 9
• Slide 10
• Flan magustoit
• Pinata