Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika Retsensioon ooperist “Carmen” (0)

1 Hindamata
Punktid
Retsensioon
Detsembris käisin vaatamas ooperit “ Carmen ” Rahvusooperis Estonia. Osades mängisid Oksana Volkova, Luc Robert, Heli Veskus , Jassi Zaharov jt. Selle ooperi on loonud helilooja G. Bizet ning libreto kirjutasid Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy. Ooperist olid mul kõrged ootused ning ma ei pidanud ka pettuma.
Ooperi tegevuskohaks oli Hispaania . Laval olid inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Ooper rääkis mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi José armastusloost. Carmen oli ilus, temperamentne ja isekas tütarlaps. Tema tunded muutusid kergesti, lõpuks maksis see talle ta elu. Sisu oli huvitav, tegevuste muutus oli hästi lavastatud – oli kerge jälgida ning arusaadav. Raskeks tegi kindlasti see, et etendus oli prantsuse keelne, kuid näitlejad suutsid sellele vaatamata olukorrad välja mängida. Ka süžee lugemine enne etendust aitas kõvasti kaasa.
Lavadekoratsioonid olid minimalistlikud. Olid küll suured taustad, nö hooned, kuid põhiline efekt minu jaoks oli siiski näitlejate kanda. Nende riietustele oli pandud palju rõhku, mis jättis üsnagi reaalse vaatepildi. Mulle meeldis ka see, et näitlejatel olid siiski üsna erinevad kostüümid, millega sai paremini neid eristada.
Teosed, mida ooperis kuulda võis, olid enamus juba varem tuttavad, kuna neid on kasutatud ka mujal. Kõige tuntum oli “ Habanera ”, mis ilmselt meeldis ka mulle kõige rohkem, sest olen sellega palju kokku puutunud. Helen sai selle laulmisega hästi hakkama – vaatamata sellele, et on eestlane, leidis ta endas mustlasliku joone. Oli tore kuulda ka “Toreador” laulu, kuna olen oma elu jooksul seda korduvalt ümisenud.
Solistidest jäi väga hea mulje Don Jose rolli kehastavast Luc Robertist, kes minu arvates oli teistest solistidest üle ja Michaela rollis mängiv Heli Veskus, kes suutis ka tühjal laval ja ilma koorita oma õrna ja delikaatse esitlusega muljet avaldada ja hinge minna. Kindlasti ei saa märkimata jätta ka Carmeni rolli mängivat Helen Lokutat, kelle esitus oli küll väga temperamentne, särtsakas ja energiline , kuid oli hetki , kui ta oma rolliga minu jaoks hakkama ei saanud – hääl jäi teistega võrreldes tahaplaanile.
Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal ning õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe ooperikõrgkoolis prof . Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. 
Luc Robert õppis laulmist Québeci konservatooriumis Montréalis Claudette Denysi ja Louise-Andrée Barili juures ning liitus Kanada Ooperiteatri Ooperistuudioga 2002. aastal. Oma ooperidebüüdi Kanada Ooperiteatris tegi ta hooajal 2002/03, lauldes Hermanni ja Riccardot.
Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1997. aastal ja Sibeliuse Akadeemia 2010.aastal. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli Veskus debüteeris RO Estonias 1999. aastal donna Elvirana Mozarti ooperis „Don Giovanni “ ja on selle teatri solist alates 2001. aastast.
Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni. Heli Veskus on andnud palju soolokontserte koos pianist Jaanika Rand-Sirbiga ja osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel.
Ooper oli minu jaoks väga sümpaatne, minu eelmiste kogemustega võrrelda ei anna, kuna eelnevalt olen vaid laste jaoks loodud oopereid vaatamas käinud. Ooper oli tervikuna justkui ideaalne, kuid oli kohti, kus lauljate üleminek polnud just kõige parem, kuid koor oli suur tugi, mis parandas selle vea. “Carmen” väärib kindlasti oma populaarsust ning kõigi austust . Mulle ooper meeldis – ei kahetse, et valisin “Carmeni”.
Muusika Retsensioon ooperist- Carmen #1 Muusika Retsensioon ooperist- Carmen #2 Muusika Retsensioon ooperist- Carmen #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aveli19 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ooper-Carmen
6
docx

Ooper „Carmen“

etendusi Läti Rahvusooperis, Göteborgi Ooperiteatris Rootsis jm. Walter Sutcliffe on Briti lavastaja. Ta on töötanud USAs, Inglismaal, Saksamaal ning Austrias. Tema lavastatud Cosi fan Tutte sai 2009. aastal Eesti teatriauhinna. Liina Keevallik on eesti teatri- ja filmikunstnik. Ta on lisaks kujundustele teatris, filmis ning teles loonud ka mitmeid dokumentaal- ja lühimängufilme ning olnud lavateostes osaline ka lavastajana. „Carmen“ on prantsuse ooper, mille sündmustik toimub Hispaanias. Lavastus põhineb samanimelisel raamatul. Ooper räägib mustlastüdrukust ja tema elust. Laval hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersamdi José armastus lugu. Carmen lakkab armastamast José’d ja kingib oma südame härjavõtlejale Escamillole. José ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud ja tapab ta. Laval oli kasutatud palju efekte ja detaile ning need olid hästi läbi mõeldud. Mulle meeldis

Muusika
Georges Bizet-Carmen-retsensioon
4
docx

Georges Bizet "Carmen" retsensioon

Georges Bizet ooper „Carmen“ Mina käisin vaatamas kuulsat ooperit „Carmen“. See toimus 1. Novembril kell 19.00 rahvusoooper Estonias. Polnud varem seal teatris käinud ja selle suurus oli algul natuke ehmatav. Samuti oli see minu esimene ooper, kus oma elu jooksul käinud olen. Esinesid minu jaoks suhteliselt tundmatud näitlejad, sest ma pole väga suur ooperisõber. Oli palju andekaid lauljaid - Janne Ševtšenko, Kristel Pärtna, Aare Saal, Märt Jakobson. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer

Ooper
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun