Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bakterite ehitus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Bioloogia
BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e. nukleoid .Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom .Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis- king ).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e. kokid 2.pulkbakterid e. batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline aktiivmuda,mille pinnale moodustub biokile,kuhu peale bakterite kuuluvad ka seened ja algloomad.SÜÜFILIS-võib tõmmata võrduse AIDS-iga.Selle teeb eriti ohtlikuks"maha magamine"kuna ta tungib limaskestade kaudu organismi,mille tagajärjel tekib esmashaavand,mis on valutu ja inimene ei saa aru,et tal see on. Seejärel esmashaavand kaob ning inimene mõtleb,et ta on terve.Tekib haiguse teine faas.Kaelale tekivad korrapärased tumepunased laigud e.veenuse kee,lisaks sellele juuste koldeline väljalangemine.Siis hakkavad sümptomid taanduma. Haigus hakkab organismi lagundama ja laastama.Tekib kolmas staadium.Nina võib sisse vajuda seda nim. sadul ninaks. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud süüfilist. TUBERKULOOS -on harilik ja resistentne tüvevorm.Nakkushaigus. Lahtine - ja kinnine tuberkuloos.BOTULISM( anaeroob )-tekitab väga toksilisi mürke.Kesknärvisüsteemi haigus,enamasti surmav.GONORRÕA-meestel on kohe tunda,kuid naistel ei pruugi see kohe tunda anda.See on kergemat sorti suguhaigus .ALGOLOOGIA- teadusharu ,mis tegeleb vetikate uurimisega.RÄNIVETIKAD-on ligikaudu 16000 liiki. Elavad meredes ja mageveekogudes.Võivad hõljuda või elada veekogu põhjas.Ränivetikate tunnuseks on ränipantser.Pantserid on väga eriilmelised. PRUUNVETIKAD -1500 liiki ja enamus neist on merevees.Nende seas on mikro -ja makroskoopilisi vorme.Nad on võimelised fotosünteesima20-30m sügavusel vee all.Meie vetes on levinud harilik põisadru. PUNAVETIKAD-põhiliselt kasvavad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad u.200 m sügavusel.Neid on ligikaudu 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevee ainult 150.Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit,mis kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis.DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB-on inimese parasiit ,kes elutseb pime-ja käärsoole valendikus,harvem ka maksas .Põhjustavad veritsevaid soolehaavandeid. Kui ravi ei ole õigeaegne, põhjustab põletike koldeid.NÄGLEERIA-on levinud kesk-ja lõuna-euroopas.Elab niiskes pinnases,veekogudes ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab rasket,sageli surmaga lõppevat amüboidset ajukelmepõletikku. Inimesed nakatuvad looduslikes veekogudes ja basseinides supeldes.Haiguse peiteaeg on paar päeva ning iseloomulik on haiguse äge algus ja kiire kulg. LAMBLIA e.maksalutikas elutseb 12sõrmiksooles,peensooles aga ka sapiteedes.Põhjustab haigust lamblioosi. Nakatumine toimub tsüstide abil,mida esineb pesemata puu-ja juurviljades, samuti keetmata vees. Parasiidid häirivad seedetegevust ,samuti pärsivad soole imendusfunktsioone.Lamblioos võib tekitada kesknärvisüsteemi,südameveresoonkonna ja maksa kahjustusi.TRIHHOMONOOS-on suguhaigus,kahjustab epiteelkude .Niisketel pindadel püsib elus1-2h(käterätt).Levib põhiliselt sugulisel teel. KOLI PUSARAKE e.käärsoole balantiid -elutseb imetajate jämesooles.Ebasootsates tingimustes tingimustes moodustab tsüste. Peremees organismis kinnitub soole seinale,söövitades oma ensüümiga rakkude vahelist ainet ning põhjustades haavandite teket. TOKSOPLASMOOS -on rakusisene parasiit ja tema arenguks on vajalik vahe-ja lõpp-peremees.Lõpp-peremeheks on kass .Kassid nakatuvad tsüstidega süües rotte ja hiiri .Haigestunud kass eritab iga päev 10milj. tsüsti. Vaheperemeheks on imetaja või inimene.Inimene nakatub tsüstidega kui ta sööd tooreid või halvasti töödeldud lihasaadusi,mis on valmistatud haigete loomade lihast.Tugeva immuunsussüsteemiga inimestel kulgeb see haigus kergelt, gripi sarnaselt ja taandub ravita.Nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimestel kulgeb see haigus ägedalt ja võib muutuda krooniliseks.Kahjustuda võivad maks, neerud ,süda, kopsud ,seedeelundkond ja närvisüsteem.Viimasel juhul esinevad haigel peavalud ,unetus ja ajukelme põletiku tunnused.Veel esineb ka kaasasündinud toksoplasmoosi.Loode haigestub,kui ema nakatub raseduse esimese 3kuu jooksul,kui toimub loote kudede ja elundite väljakujunemine.Tagajärjeks võib olla raseduse katkemine,loote väärarengud või surnult sündimine. MALAARIA plasmoodiumi levitajaks on ballasääsk.Kui sääsk imeb inimese verd siis ta nakatub.Parasiit ründab punaseid vereliblesid,milles toimub hulgijagunemine ning mille tulemusena erütrotsüüdid lõhkevad.Vererakud lõhkevad üheaegselt ja tulemuseks on keha temperatuuri järsk tõus ning langemine .
. .
Bakterite ehitus #1 Bakterite ehitus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelin Kann Õppematerjali autor
Bakteriraku ehitus
Bakterite põhirühmad
Bakterite kasutamine
Süüfilis
Tuberkuloos
Botulism
Gonorrõa
Algoloogia
Ränivetikad
Pruunvetikad
Ränivetikad
Punavetikad
Düsenteeria siseamööb
Nägleeria
Lamblia
Trihhomonoos
Kalipusarake
Toksoplasmoos
Malaaria

Sarnased õppematerjalid

Algloomad
1
rtf

Algloomad

1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi organisme. mõned võivad ka

Bioloogia
Bioloogia Kontrolltöö
2
docx

Bioloogia Kontrolltöö

Bioloogia 1. Ränivetikad- on suurim vetikate rühm, ligikaudu 16000 liiki, on üherakulised või elavad kolooniatena, võivad hõljuda või elada veekogu põhja kinnitatult. Iseloomulikuks tunnuseks on ränipantser. 2. Pruunvetikad- teada 1500 liiki ja enamus neist elavad merevees. Nende seas on ni mikro- kui makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30m sügavusel. Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või seentega. Teada üle

Bioloogia
Algloomad e-protistid
5
doc

Algloomad e. protistid

Vastupidavad hapnikupuudusele, kõrgele süsihappegaasi sisaldusele ning teistele äärmuslikele mõjutustele. Algloomade hulka kuulub ka inimesele ohtlike parasiite, kahjustavad kudesid ja elundeid, põhjustavad tõsiseid haigusi. Enamik vabalt elavaid algloomi on kas kiskjaliste eluviisidega või kommensaalid. Kiskjalised toituvad bakteritest, vetikatest, mikroseentest jne, kommensaalid toituvad teiste poolt loodud orgaanilisest ainest. Algloomade ehitus ja elutegevus Keha üherakuline ning suurus 1-300 mikromeetrit (0,3mm). Alglooma rakumembraan on loomarakule tüüpilise ehitusega ja võib olla ketud elaste katte ­ pelliikuliga. Algloomad liiguvad ebajalgade, viburite või ripsmete abil. Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega.

Bioloogia
BIOLOOGIA kordamisküsimused
3
docx

BIOLOOGIA kordamisküsimused

1) RÄNIVETIKAD arvukus: ~16 000 liiki (suurima liikide arvuga vetikarühm) elukoht: mered, mageveekogud kirjeldus: üherakulised või koloniaalsed organismid, kes hõljuvad vabalt vees või elavad veekogu põhjas. Vetika rakku ümbritseb iseloomulik ränipantser, mis on igal liigil unikaalse struktuuriga ja muudab liigid väga eriilmeliseks. tähtsus: ränivetikad on olulised fütoplanktoni koostisosad sünteesides ~25% kogu maakeral toodetud orgaanilisest ainest (varustavad vett hapnikuga ja on toiduks veeloomadele). 2) PRUUNVETIKAD arvukus: ~2000 liiki elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapn

Bioloogia
Bioloogia KT 1
5
docx

Bioloogia KT 1

Vastandub homoloogiale kui struktuursele sarnasusele. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed, ent mitte homoloogsed elundid. 6. Viroloogia Viroloogia ehk viirusõpetus on viirusi uuriv teadusharu. 7. Viiruspartikkel on viirusosake väljaspool peremees organismimi. Lihtsalt eksisteerib, pahandust ei tee aga nii pea kui leiab omale peremeesorganismi siis hakkab möllama. 8. Bakteriofaag Bakteriofaagid ehk bakteriviirused ehk faagid on bakterite viirused. Viirused kes nakatavad baktereid. 9. Viiruse paljunemise etapid (6etappi) 1) Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) 2) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole 3) Uute viiruste süntees rakus 4) Peremeesrakk puruneb 5) Viirused väljuvad 6) Viirused nakatavad uusi rakke 10. Vaktsineerimine Surmatud või nõrgestatud viiruse lisamine kehasse, et organism saaks toota antikehasid. 11. Herpesviirused

Bioloogia



Kommentaarid (1)

367152 profiilipilt
367152: normaalne, ajab asja ära
19:42 07-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun