Heebrea Reekviem (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
RETSENSIOON
Heebrea Reekviem
Katriin Bachmann
10B
Tallinn 2009/2010
1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil „Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni“. Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta , kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin.
Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid „Tribute to Ceasar“, „I Am the True Vine“, „Most Holy Mother of God“ ja „Which Was the Son of...“. Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja , kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär, mille tõttu kontsert sobis toimumiskohta justkui valatult. Tema looming on üks olulisemaid eesti nüüdismuusika mõjutajaid. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Usun, et tal on õigus teooria kohta, kuidas kõik inimesed mõistavad tema muusikat erinevalt ja näevad seda justkui prismat läbiva valgusena , mille tulemusel tekib vikerkaaretaoline elamus, sest kirikus olles võis inimeste nägudelt märgata vägagi erinevaid reaktsioone. Mõni naeratas kaastundlikult, mõni tundus kurb ja osad pidasid üleüldse paremaks klaasistunud näoga vaadata mida neile esitatakse. (Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt , kontserdi kava)
Viimasena kõlanud Eric Zeisli lugu „ Requiem Ebraico“ erines eelmistest palju. Kuigi Pärdi lood olid arusaadavamad tänu ingliskeelsele sisule , mida oli võimalik kavas jälgida, siiski meeldis mulle enim just heebrea keelne Zeisli laul. Kavas oli eestikeelne tõlge olemas, seega oli kerge mõista laulu sisu, kuid atraktiivseks tegi loo tema meloodiline mitmekesisus . Lugu oli pikem ja võimsam kui teised ning tundus nagu oleks koorilauljatele just selle loo esitamine innukust süstinud. Zeisl on Austriast pärit juudi helilooja, ta on kirjutanud filmimuusikat, laule, ühe ooperi ja ühe reekviemi , mida ka tol päeval kuulsin. Tema sõnul kirjutas ta loo juutide reekviemi puudumise tõttu. Selles loos oli kiitust ja tulevikulootust. (Allikas: kontserdi kava)
Esinenud kammerkoor Vocales Musicales pandi kokku 1999. aastal dirigent ja laulja Risto Joosti poolt. Juba esimestest hooaegadest saatis neid edu ja saadi mitmeid kõrgeid kohti kodumaistelt kontserditelt. Koor on olnud oodatud külaline erinevatel festivalidel üle maailma. 2009. Aastal tähistati 10ndat tegevusaastat ja anti välja koori esimene heliplaat. Dirigendi töö on üle võtnud ka kontredil dirigeerinud Endrik Üksvärav. Meeleolu tõstis veelgi kahe erakordse solisti Nadia Kuremi ja Helen Lokuta häälte kuulmine . Mõlemad on hinnatud ooperisolistid ja väga mitmekülgsed esinejad . Bariton Taavi Tampuu oli vaatamata oma noorele eale väga särava hääle ning olekuga . Oma lemmikut valida oleks raske, sest kõigi hääled kõlasid tugevalt ja võimsalt vaatamata tehinilise toetuse puudumisele. (Allikas: kontserdi kava)
Kontsert möödus üllatavalt kiiresti ning pean tunnistama, et kartsin palju igavamat esitust . Ka kontserdi pikkuseks oli üks tund täpselt paras aeg. Laulude järjekord ja esinejate lavaleminek oli hästi korraldatud. See kirikus veedetud tund ei läinud kindlasti raisku, pigem puhastas meelt ning tegi südame kergeks. Kahjuks pole mul varasemaid kogemusi kirikukontserditega peale jõulukontserdite Kaarli kirikus, kus esitatavad laulud on olnud kõik tuttavad ning piiblitarkusi on jagatud rohkem, kui koori häält kuuldud, seega ei ole mul saadud kogemust kerge võrrelda. Kuigi heebrea reekvieme oli vahelduseks hea kuulda, siis eelistaksin edaspidi ikkagi veidi kaasaegsemat muusikat, kuigi ma ei välista enda jaoks ka mõne üksiku kirikukontserdi külastust.