Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Boris Šestakov'i maalide näituse retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid
Retsensioon
Käsin 18. aprillil Kuressaare Ajamaja galeriis vaatamas Boris Šestakov-i maalide näitust. Näitus oli eksponeeritu kolmel korrusel ning välja oli pandud väga erisuguseid pilte.

Boris Šestakov on sündinud 1963 a. Tallinnas. Ta on olnud ka Tartu Kunstikooli õpetaja, tegelenud nahkehistööga ning olnud Saaremaa Kunstnike Liidu juhatuse esimees. Alates 1994 aastast on ta Kuressaare Kunstikooli direktor ning tegeleb aktiivselt maalimisega.

Välja oli pandud 22 maali ning kõik väga eriilmelised. Lõuendid olid enamasti väga suured (umbes meeter korda meeter) ning see tegi näituse igati nauditavaks. Kasutatud oli erinevate maalide puhul erinevaid tehnikaid, ka teemad olid väga erinevad ning samuti värvid. Erinevused võivad olla tingitud sellest, et pildid olid maalitud erinevatel aegadel ja eluetappidel.

Ühiseks jooneks kõikide maalide juures võib kindlasti tuua fantaasiarohkuse. Inimene saab lasta fantaasial lennata ning luua iga pildi jaoks oma loo. Näiteks võis hoolikal vaatamisel näha ühe pildi peal nii inimest kui ka koera , oleneb inimese fantaasiast. Mina nägin selles pildis hoopis inimese kätt sirutumas taeva poole -igal ühel oma lugu. Üllatav oli ka pilt, kus suurel valgel lõuendil oli kujutatud sinine kaar -jällegi, igaüks võib ette kujutada ,mida tahes, iseasi mida kunstnik sellega mõtles.

Pilte võis eristada kaheks ka selle järgi, et mõnel oli selge kontuur ning mõnel maalil puudus see täielikult. Oli ka paar maali, kus kujutatud inimeste igapäevaelu- ema ja laps aia taga, või siis sünge venememm istumas. Otseselt midagi kindlat kujutavatel piltidel oli ka selge kontuur. Oli ka pilte, mis on justkui mosaiikidest kokku pandud - üks asi katab teise ning tekivad erinevad pildid. Need oli kõik väga värvilised maalid ning neid vaadates ei näi fantaasial piiri olevat.

Üldmulje Boris Šestakov’i maalinäitusest jäi väga hea. Pildid nõudsid kõik suurt süvenemist ning olid väga meisterlikult maalitud. Hämmastav, et Kuressaare Kunstikooli direktor on nii andekas kunstnik, kindlasti hea eeskuju kõigile õpilastele.

Boris Šestakov i maalide näituse retsensioon #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annasus Õppematerjali autor
retsensioon

Sarnased õppematerjalid

Impressionism maailkunstis
20
doc

Impressionism maailkunstis

looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates, nad lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust Impressionistide värvikasutusele andsid mõningast eeskuju romantik Delacroix', samuti inglaste Constable'i ja Turneri tööd. Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale teadlikult poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. * http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/impressionism/sisu.htm 3 Impressionism (19. Sajandi lõpp)

Ajalugu
Claude Monet
23
doc

Claude Monet

Prantsusmaa vahelise ähvardava relvakokkupõrke oht. Sõda puhkeski juba kolm päeva pärast pulmi, kuid see ei seganud Monet'i peret aega veetmast Trouville'i kuurort linnas. Kui 6 sisepoliitiline olukord tihenes, otsustasid Monet ja Camille põgeneda Londonisse, et Monet pääseks sõjaväkke värbamisest. Seal kohtus Monet taas maalikunstniku Charles-Francois Daubignyga, kes lubas teda Prantsusmaalt kaasavõetud maalide müümisel aidata ja viis ta kokku Pariisist pärit kunstnikuga Paul Durand-Rueliga.Londonis kohtus Monet ka oma vana tuttava , maalikunstnik Camille Pissarroga, kellega koos käis läbi Londoni muuseumid, et tutvuda Turneri ja Constable'i teostega. Ise maalis ta sel ajal üsna vähe. Ainult mõned Thamesi-vaated. Mai lõpus 1871, pisut enne seda kui Monet oli saanud teada isa surmast, sõlmisid Saksa- ja Prantsusmaa rahulepingu ning Claude ja Camille otsustasid kohe kodumaale tagasi pöörduda

Kunstiajalugu
Amadeo Modigliani
22
odt

Amadeo Modigliani

vastu välja. Selleks, et natukenegi raha teenida hakkas Modigliani saladuskatte all tegema ka tavalisi maalitöid, nagu näiteks poodidele siltide maalmine. Aga ta tundis selle üle häbi ning varjas oma sellist tegevust osavalt. Varsti kolis Modigliani teiste kunsnike ja muude loomeinimeste juurde ,,Bateau-Lavoiri" (tõlkes ,,Ujuv pesumaja") lähedusse. Oma eelmisest elukohast lahkus aga Modigliani üsna traagiliselt. Nimelt oli tal väga suur enesekriitika oma maalide suhtes ja ta põletas ära tohutult suure hulga oma joonistusi ja maale, sest arvas, et need polnud maailma jaoks piisavalt head. Varsti kohtus Modigliani maalikunstniku Ludwig Meidner'iga, kes teda austas ja imetles. Hoolimata oma kevast tervisest osales Modigliani ikkagi pidevalt Montmartre'i kunstnike pöörases elus. 1907. aasta kevadel võttis maalikunstnik Henri Doucet Modigliani elama majja, mille Paul Alexandre oli noorte kunstnike jaoks üürinud

Kategoriseerimata
Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass
17
odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid. 3) Paul Gauguin ­ elu ja looming (§ 4) Nagu van Gogh, oli iseõppija ka prantslane Paul Gauguin (1848-1903), kes samuti hakkas maalima alles keskeas. Soovides luua värsket ja uudset kunsti, läks ta muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde-algul Bretagne'i poolsaarele, hiljem aga Lõunamere saartele. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ning sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad

Kunstiajalugu
Impressionism ja Postimpressionism
7
docx

Impressionism ja Postimpressionism

varjudest. Nad ei maalinud mitte niivõrd esemeid, kui just neid ümbritsevat valgust ja õhku. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates, nad lõid mulje otsekui kuumal suvepäeval virvendavast õhust Impressionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel oli see ikka olnud niivõrd läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihtipeale teadlikult poseerivat. Impressionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast; võis juhtuda isegi nii, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Impressionistid ei otsinud mingit eriliselt huvitavat sisu oma teostele, nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. Muidugi võis päris kosutav olla,

Kunst
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku värvipaleti, kuid impressionism oli talle siiski vaid abinõu. Renoiri huvitas peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamine. Tema maalides on inimesi nähtud osana värviküllasest loodusest. Renoiri suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Renoiri parimad maalid valmisid ajavahemikul 1875 ­ 1885. Portree- ja figuurimaalide kõrval maalis ka maastikke, linnavaateid ja natüürmorte. Teoseid: ,,Le Moulin de la Galette" (1876), ,,Näitlejatar Samary portree" (1877), ,,Tütarlaps lehvikuga" (1881), ,,Aerutajate eine" (1881). EDGAR DEGAS (1834 ­ 1917) Degas on kunstnik, kes pöörab suurt tähelepanu valguse probleemile, maalib heledate toonidega ja püüab fikseerida looduse mööduvaid ilmeid. Kuid loodus ning inimesed ei

Kunstiajalugu
SALVADOR DALÍ Referaat
24
docx

SALVADOR DALÍ Referaat

Dalí sündmusterohke elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tähtsad hetked kunstniku elus peegelduvad otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal. Teda peetakse 20. sajandi üheks tähtsaimaks sürrealistiks. Autor valis just selle teema, kuna teda lummab maalikunstnike müstiline maailm. Referaat käsitleb Salvador Dalí elu sünnist surmani. Detailsemalt on kirjeldatud tähtsaimate maalide tausta. 1. LAPSEPÕLV 1.1. Sünd Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech sündis 11.mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli kohalik notar ja advokaat, lisaks ka vabariiklane ja ateist. Ta huvitus muusikast, maalikunstist, poliitikast ja oma erialast õigusteadusest. Kuna mitmed tema tuttavad ja sõbrad kuulusid poliitilise ja intellektuaalse avangardi hulka, oskasid nad noore Salvador Dalí annet märgata. Kunstniku katoliiklasest

teaduslikku uurimistöö alused
Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile
14
doc

Kunstiajalugu II kursus ehk 11 klassile

Antwerpeni. Siin sai temast Hispaania Madalmaade asehaldurite ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella õukonnakunstnik. Aastatel 16211630 viibis Rubens palju välismaal. Elu lõpul lahkus Rubens õukonnast, jättis maha ateljee ja asus elama Mecheleni lähedale kauni pargiga Steeni lossi oma kollektsiooni ja maalide keskele. Kuigi kunstnikku piinas haigus ja tema parem käsi lakkas kuuletumast, jätkas ta kangekaelselt töötamist vasaku käega, trotsides vältimatut. temaatika Lõi teoseid ajaloo ja mütoloogia ainetel, kujutas allegoorilisi jahi ja võitlusstseene, viljeles portree ja maastikumaali..Võitlus ja vägistamisstseenid

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun