Korduv kokkupuude müraga pika aja jooksul võib kahjustada kuulmist. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Eemalda töökohast ohtlikud müraallikad. · Kanna asjakohaseid kuulmiskaitsevahendeid. Ohtlikud ained Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine.
Näited halbade tööasendite kohta: 1. käsivarred on tõstetud õlgadest kõrgemale, 2. randmed on paindes, 3. selja painutamine või pööramine, 4. kael on paindes ja/või pead hoitakse pööratuna, 5. seismine pika aja vältel. Need asendid on seotud vigastusohtudega ja neid tuleks vältida nii palju kui võimalik. 2. Jõudu rakendatakse töötamisel, nt raske kasti tõstmisel või tööriista käsitsemisel. Mida rohkem töötaja jõudu rakendab, seda suurem on vigastuse oht. Rakendatava jõu suurus sõltub mitmest asjaolust, nt: 1. käsitsetava eseme kaal, kuju ja haaratavus; 2. eseme asend töötaja keha suhtes kätega raskust kehast eemal hoides nõuab rohkem jõudu kui raskust keha vastas hoides. 3. Korduvus näitab, mitu korda tuleb teatavas ajavahemikus ühesugust liigutust teha. Korduvad liigutused on ohtlikud, kui need mõjuvadkoguaeg just samadele liigestele ja lihasrühmadele
Korduv kokkupuude müraga pika aja jooksul võib kahjustada kuulmist. Mida saad teha sina selle vältimiseks? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Eemalda töökohast ohtlikud müraallikad. · Kanna asjakohaseid kuulmiskaitsevahendeid. Ohtlikud ained Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vahetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desinfitseerimisained, WC- puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine.
töötamise juurde. Müra on liiga vali, kui lähedal seisva inimesega rääkimiseks peab häält tõstma. Korduv kokkupuude müraga pika aja jooksul võib kahjustada kuulmist. 7 Vähendamise meetodid: · eemaldama töökohast ohtlikud müraallikad · kandma asjakohaseid kuulmiskaitsevahendeid 1.6. Ohtlikud ained Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vaetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani-, ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desifitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine
Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid ennetada ning vältida. 2 Kutsehaigused ja tööõnnetused TÖÖÕNNETUS Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks
· keemilised riskid, sealhulgas vähktõve ravis kasutatavad ravimid ja desinfektsioonivahendid; · füüsikalised riskid, nt ioniseeriv kiirgus; · ergonoomilised riskid, nt patsientide hooldamine; · psühhosotsiaalsed riskid, sealhulgas vägivald ja vahetustega töö 1.2 Lõikehaavade ennetamine töökohal Tervishoiutöötajaid ohustavad süstlatorkevigastuste ja lõikehaavade riskid. Sellised vigastused on ohtlikud, sest nende tõttu võib töötaja nakatuda vere kaudu levivate haigusetekitajatega (viirused, bakterid, seened ja muud mikroorganismid). Inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), B-hepatiidi viirus (HBV) ja C-hepatiidi viirus (HCV) on tavalisimad riskid, ent muid vere kaudu levivaid haigusi on veel üle 20. Euroopas on hinnanguliselt 1 miljon süstlatorkevigastust aastas. Ohus on peale meditsiinitöötajate ka teised. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega, võivad olla
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,
ning töö ja kutsealase diskrimineerimise kõrvaldamist. üks ÜRO perekonda kuuluvatest organisatsioonidest, asutatud 1919. aasta aprillis Versailles' rahukonverentsil. NIOSH - Riiklik Tööohutuse ja Töötervishoiu Instituut. Kehtestab piirnorme ja teadaolevaid surmavaid kontsentratsioone ainete kohta mis EV õigusaktides kehtestatud ei ole. EU-OSHA (Europa Occupational Safety and Health Administration) Euroopa tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur. Agentuur tegutseb katalüsaatorina teabe väljatöötamisel, analüüsimisel ja levitamisel tööohutuse ja töötervishoiu alase olukorra parandamiseks Euroopas.Viib läbi kampaaniaid ja trükiseprgaramme. 3. TTO struktuur Eestis. Töötervishoiu ja tööohutuse (TTO) seadus. Seaduses on ära töödud töötajate ja tööandajate kohustused ja õigused, olmetingimused, ohutegurid jne. § 1 Seaduse reguleerimisala: ·Töölepingu alusel töötavad isikud
kõikumist. Köögis on olemas sundventilatsioon, mis tekitab palju müra. Sobiv temperatuur tagatakse tööruumides keskkütteradiaatoritega, mida töötajad ise vastavalt vajadusele reguleerida saavad. Aknad on ruumides väga väikesed ja neid on vähe, seetõttu ei ole ruumid piisavalt valgusküllased. Köögis on olemas üldvalgustus, mida saab kasutada vastavalt vajadusele erinevates sektsioonides. Ruumid on varustatud ka väljapääsulampidega. Töötaja töölauad, gaasipliit ja kombiahi on paigutatud ruumi keskele, tööruumi ääristab ühelt poolt rivi külmikuid ja teiselt poolt teenindajate ala teenindusleti, arvutilaua ja nõudepesuruumiga. Tehnika on suhteliselt kaasaegne, mõned seadmed tuleks siiski välja vahetada. Põrandakattematerjaliks on kiviplaadid, seinu katavad keraamilised plaadid ( fotod töökeskkonnast lisa1). Töö restorani köögis toimub talveperioodil ajavahemikus 11:00-22:00 ja
tervisele - eelistada kollektiivsete kaitsevahendite kasutamist individuaalsetele. 2. Euroopa komisjoni töötervishoiu ja tööohutuse strateegia Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid.
4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus
nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8- tunnise tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida
3 1. TÖÖOHUTUS ETTEVÕTTES Töökeskkond on ruumi osa, kus töötajale mõjuvad negatiivselt ja positiivselt mitmesugused füüsikalised, keemilised, psühhosotsiaalsed jt keskkonnategurid (1, lk 7). Töökeskkonnas olevad ohutegurid peavad olema viidud sellisele tasemele, et need ei ohustaks töötajate elu ega tervislikku seisundit. Kes aga peab tagama ohutuse töökeskkonnas? Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töötavahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonnda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude konntsentratsioon. Müra, vibratsioon, kiirgus ja muud kahjulikud tootmistegurid peavad olema igal juhul allpool kehtestatud piirnorme või madalamad (2, lk 17). Uues Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on suured kohustused pandud just tööandjale.
valikul, keemiliste ainete või valmististe kasutamisel ja töökohtade sisustamisel. Pärast hindamist ja vastavalt vajadusele peavad ennetusmeetmed ning tööandja rakendatavad töö- ja tootmismeetodid: -- tagama töötajatele pakutava ohutuse ja tervise kaitse taseme paranemise, -- olema kaasatud ettevõtte ja/või asutuse kõikidesse tegevusaladesse kõikidel hierarhilistel tasanditel; b) töötajale ülesannet andes võtma arvesse töötaja sobivust tervise ja ohutuse seisukohast; c) tagama, et enne uute tehnoloogiate kavandamist ja rakendamist konsulteeritakse töötajate ja/või nende esindajatega küsimustes, mis käsitlevad seadmete valiku, töötingimuste ja töökeskkonna mõju töötajate ohutusele ja tervisele; d) võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et aladele, kus esineb tõsine ja konkreetne oht, pääseksid ainult asjakohaseid juhiseid saanud töötajad. 4
reguleerivate õigusaktide nõudeid ning Euroopa Liidu riikide erinevate tööinspektsiooni pikaajalisi kogemusi on tööinspektsioon pidevalt täiustanud järelevalve korraldust ja metoodikat. Kõige rohkem on õpitud tundma ja rakendatud Rootsi, Soome, Taani, ja Inglismaa kogemusi. 2001. aastal alustati uudsena Politseiameti, Maksuameti ja Tööhõiveametiga ühiseid reide töölepinguta töötajate avastamiseks ja need reidid jätkuvad tänaseni. 2002. aastal sai iga tööinspektsiooni töötaja oma lauale tööks vajaliku arvuti. Kõik maakondade 5 Helen Kant Tööinspektsioon tööinspektsioonid said endale ka sülearvutid, mis annab võimaluse infot registreerida sündmuskohal. 2008 aastal muudeti ka kui mitu inspektsiooni on Eestis ja endise 14 maakonna asmel tekkis
Ei ole lubatud suitsetamine. 4. Milline sisuline vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul? Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Tööandja võib ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui ta on saanud töökeskkonnaalast koolitust. Töökeskkonnavolinik valitakse 4 aastaks. Töökeskkonnavolinik valitakse üks 10 töötaja kohta. 7. Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Ei 8. Tööinspektori peamised kohustused? Uurima surmaga lõppenud tööõnnetusi ning vajaduse korral kutsehaigusjuhtumeid ja teisi tööõnnetusi; Teostama järelevalvet tööõnnetuste uurimise ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise abinõude rakendamise üle;
Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Töökeskkond.............................................................................................................4 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus..........................................................................4 Tööandja ja töötaja kohustused, õigused ja vastutus................................................5 Töökeskkonnavolinik................................................................................................6 Töökeskkonnanõukogu.............................................................................................6 Töötervishoiutennistus..............................................................................................7 Töötajate terviskontroll................................
puudumine, töötajate isetegevus ning nõrk kontroll tööohutuse üle. (See vastus sai ise välja mõeldud) 14. Tööliste roll ohutuse kindlustamisel. Töötaja on kohustatud täitma kehtestatud töökaitsenõudeid; keelduma töölepinguvälisest tööst, mille tegemiseks ta ei ole saanud väljaõpet; kasutama õnnetuste ja tervisekahjustuste vältimiseks kaitsevahendeid; jälgima, et tema poolt töö tegemine või selle tagajärjed ei ohustaks töötaja enda või teiste elu ja tervist ning keskkonda; täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute seaduslikke korraldusi ning teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult tööde juhatajale või tööandjale. 15. Riigi roll ohutuse kindlustamisel Riigi pädevuses on riikliku poliitika elluviimine töötaja kaitsmiseks tehis-, sotsiaal-ning looduskeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjude eest töökaitsealaste õigusaktide ettevalmistamine;
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
Seaduses on nõutud tööandjal töö korraldada nii, et raskuste käsitsi teisaldamist võimalikult vähendada. Vastasel juhul peab tööandja tagama teatud tingimused, kui pole võimalik käsitsi raskuste teisaldamist vältida. Pildi allikas: (http://secureaidtraining.com/FirstAidCourses.aspx) 6 Pildi allikas: (http://newton.ex.ac.uk/schooldocs/safety/14.html) Tagama tervisele ohutu raskuste käsitsi teisaldamise töötaja füüsilisi võimeid, tervislikku seisundit ja teisaldamise tingimusi arvestades; vajaduse korral tuleb tervisele ohutute teisaldamis tingimuste määramisel konsulteerida arsti, töökaitsespetsialisti või tööinspektoriga või lähtuda sellekohastest juhenditest. Korraldama töö nii, et võimalikult vältida töötaja perioodilist kummardumist ette (üle 300 korra vahetuse jooksul), sirutamist (venitamist), keha pööramist, ebamugavaid asendeid ning
Vahetustega tööl juhtub tööõnnetusi rohkem. Müra Miljonid töötajad kogu Euroopas puutuvad iga päev töökohal kokku müra ja sellega kaasnevate riskidega. Kuigi müra on endastmõistetavalt probleem sellistes tööstusharudes nagu töötlev tööstus ja ehitus, võib see olla valupunktiks ka paljudes teistes töökeskkondades alates kõnekeskustest ja koolidest kuni lavaaluste orkestriruumide ja baarideni. Iga viies Euroopa töötaja peab vähemalt pooltel juhtudel tööl häält tõstma, et end kuuldavaks teha, ning 7%-l on tööga seotud kuulmiskahjustusi. Mürast põhjustatud kuulmise halvenemine on Euroopa Liidus kõige sagedamini esinev kutsehaigus. Kuulmiskahjustused tekivad pikaajalisel valju müraga kokkupuutumisel. Esimeseks sümptomiks on tavaliselt kõrgete helide mittekuulmine. Kui ülemäärase müra probleemi ei lahendata, halveneb kuulmine
Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskonnas on: Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · füüsikalised · keemilised · bioloogilised · füsioloogilised · psühholoogilised Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid Psühhosotsiaalsed töökeskkonna ohutegurid (tööstressorid) on faktorid, mille mõju tulemusena võib tekkida töötaja tervist ohustav tööstress. Bioloogilised ohutegurid
jälgima ohutuse reegleid, sest tervis ja ohutus mängivad suurt rolli meie elus ja selles referaadis ma räägin just sellest, töötervishoiust ja tööohutuse korraldusest. 2 Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Töötervishoid on tervishoiu valdkond, mis uurib töötingimuste ja tööprotsessi mõju töötaja tervisele, tegeleb töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, ergonoomiliste ja vaimsete terviseriskide väljaselgitamisega ning ennetusliku tegevusega töökeskkonna parandamise näol, samuti kutsehaiguste väljaselgitamise ja ravi -rehabilitatsiooni küsimustega. Tööohutus (ka töökaitse või tööturvalisus) on töökorralduslike abinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja
Tööandja: võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile ja suurusele korraldab vajalikud kontaktid välisteenistustega eelkõige seoses esma ja kiirabi ning pääste ja tulekustutustöödega Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded direktiiv 89/654/EEC Töötajate ohutuse ja tervise kaitseks peab tööandja tagama järgmist: evakuatsioonipääsud ja teed peavad olema kogu aeg vabad. Töökohta eelkõige I ja II lisas nimetatud seadmeid ja vahendeid hooldatakse tehniliselt ja kõik leitud
viia tervisekahjustuseni. · Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö Psühholoogilised · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ohutegurid
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
..................... 4 Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik peab olema igas ettevõttes. Töökeskkonnaspetsialist peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgima ja kontrollima ning võtma tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. Töökeskkonnaspetsialist on kohustatud peatama ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelama ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.........................................4 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU......................................................................................... 4 TÖÖVAHENDID JA TÖÖKOHT....................................................................................... 5 VÄLJAÕPE JA JUHENDAMINE......................................................................................... 5 TERVISEKONTROLL......................
TÖÖ NR 1: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr:1 Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, Viktoria Reinaru Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 28.01.2019 organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müratase üle 80 dB; müra, vibratsioon, ioniseeriv Füüsikalised kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, ohutegurid
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust. Soovitav on vältida nägemisväljas suuri heleduste erinevusi töökoha valgustamisel. Tähtis on valgustuse pulsatsiooni vähendamine Teravad varjud töötasapinnal on töö halvakvaliteedi, tootlikkuse languse, silmade ülepinge, väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. Eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Kehaasend Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Kehaasendeid võib jagada: püstiasend isteasend lamamisasend Püstiasendi puudused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
