21. Vatsa mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja ainuraksetest. 22. Vatsaseede lõpp-produktideks on lenduvad rasvhapped. 23. Vatsagaasideks on CO2 ja metaan, lämmastik ja vähesel määral hapnik ja need väljutatakse röhitsuse abil. 24. Tselluloosi seede efektiivsus mäletsejalistel on suurem kui hobusel, sest mäletsejatel on mitmekambriline magu. 25. Lenduvaid rasvhappeid kasutab loom järgmiselt: Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis Propionaat- imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat- modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta-hüdroksübutüraadiks - ketokeha 26. Mäletsemine on vajalik toidu põhjalikumaks peenestamiseks, mikroobide juurdepääsu soodustamiseks. 27. Lindude pugu on söögitorulaiend ja on vajalik toidu reservuaariks, toidu pehmendamiseks. 28. Lindude magu erineb loomade maost selle poolest, et neil on pugu mida loomadel ei ole.
Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele pannakse vale diagnoos. Tekitajad See on üheahelaine RNA- genoomne viirus, kuuludes togaviiruste hulka. Inimene on ainuke viiruse reservuaar Viirus levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Viirus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis ning siseneb seejärel vereringesse. Peiteperiood nakatumisest kuni lööbe ilmumiseni on 14-21 päeva. Nakkavus Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetistesse, on umbes 60%. Nakatumistõenäosus võib ulatuda ka 100%ni, eriti lähedaste, tihedate olmekontaktide korral. Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustavad vaktsineerimata lapsed vanuses 4-10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Diagnoos
kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation). Haistmismeel Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel loomadel (sealhulgas inimesel) paikneb haistmiselund koos vastavate rakkudega ninaõõne epiteelis. Selgrootutel paiknevad haisterakud enamasti vastavates haistmisorganites (lülijalgsetel antennides) või kehas hajusalt. Imetajates detekeerivad haistmisretseptorrakud haistmisstiimuleid läbi OR perekonda kuuluvate G-valguga seotud retseptorvalkude. Haistmisretseptorgeene on loomadel reeglina sadu, kusjuures üks haistmisretseptorrakk ekspresseerib reeglina ainult ühte kindlat tüüpi haistmisretseptorgeeni. Maitsemeel
Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Kromosoome DNA molekule 1. Profaas 46 92 2. Metafaas 46 92 3. Anafaas 92 92 4. Telofaas 2*46 2*46 Koht Spermatogenees (munandite Ovogenees (munasarjades) epiteelis) Algus Murdeeas Looteeas Viljastumisvõime Suguküpsus Suguküpsus Lõpp Elu lõpuni 40-50 Tsükli kestvus 80 päeva +/- 4 28 +/- 7 Tulem 4 sama staatusega rakku 1+3 eri staatusega rakku Toimumise eeldus Munandite algmete eristumine Munasarjade ja –rakkude
sisalduv vedelik. Võib taandareneda, kuid enamasti on lõpp ebasoodne, rakk hävineb Esineb: Maksarakkudes Epidermises Neerurakkudes Neerupealiste rakkudes Lihasrakkudes Närvikoe rakkudes Sarvdüstroofia Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral Patoloogiliselt esineb papilloomides või nahasarves. Kaasasündinud haigus ihtüoos ehk soomustõbi. Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu ensüümdefektid. RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED DÜSPROTEINOOSID Ainevahetushäired, mis väljenduvad sidekoekiudude muutustes ja
tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid. Sidekoes on tavaliselt makrofaagid, koebasofiilid jne. Histoloogia vajalikkus Annab üldpildi – kõik on kõigega seotud.Normaalne histoloogia aitab mõista morfoloogiat. Morfoloogia-teadus elu struktuursetest alustest ehk elusolevuste spetsiifilisest organisatsioonist,käsitleb eelkõige organi ja organismi üldehituse seaduspärasusi. Patohistoloogia uurib harmoonia ebakõlasid ehk patoloogiaid.
toimel) Lämmastik ja vähesel määral hapnik Väljutatakse röhituste abil Kui gaasi tekib rohkem, kui väljutatakse, tekib puhitus e. tümpaania 32. Lenduvate rasvhapete tähtsus mäletsejaliste ainevahetuses. 60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, imendumine vabade hapetena Ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaat imendub pea täielikult, väike osa muudetakse laktaadiks Butüraat modifitseeritakse vatsa epiteelis enne imendumist verre beeta- hüdroksübutüraadiks ketokeha 33. Mikrobiaalne seede hobuse jämesooles, tselluloosi seede võrdlus mäletsejalistega. 34. Lindude seedekulgla iseärasused lõuad asendunud nokaga hambad, põsed ja mokad puuduvad söögitoru avar, söögitorulaiendina esineb pugu
emaliprismadeks; iga emailiprisma ulatub läbi kogu emaili paksuse. · Enameloblastid degenereeruvad peale hamba lõikumist, peale seda emaili juurde ei sünteesita · Email katab dentiini ainult hamba krooni osas; hamba juure osas katab dentiini tsement Vallpapill Vallpapill papilla vallata Harilikult 8-12 tükki reas vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees Suurimad papillid, mis on kraavi ja madala valliga ümbritsetud Vallikraavi piiravas epiteelis leidub rohkesti maitsmispungi Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus
sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e
rakkude paisumise ja lüüsi (<0.9%) Rakutalitluse reguleerimine-Rakk siirdab geneetilist pärilikkuse informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu; juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil;püüab püsivalt säilitada oma keemilist koostist; lõhustab toitaine ja salvestab sellest vabaneva energia ATP-d,sünteesib erinevaid valke, rasvu, süsivesikuid ja nende ühendeid. 16. Rakkudevahelised liidused)-Tiheliidused,nt peensoole epiteelis takistavad: vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude,membraanvalkude difundeerumist. Ankurliidused nt naha epiteelis annavad epiteelkoele mehhaanilised omadused, ühendavad rakkude tsütoskelettide elemente,ühenduvad ekstratsellulaarse maatriksiga. Aukliidused-võimaldavad väikestel molekulidel vahetult liikuda ühest rakust teise. rakuväline aine (EMT)-Sünteesitakse fibroblastide poolt ja moodustab ekstratsellulaarseid
4. Raku sisaldised Sisaldised ehk inklusioonid on raku tsütoplasmas esinevaid aineid, mis ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Jagunevad: 1. Troofilisted - glükogeen või rasvatilgad Glükogeen on polüsahhariid ja asub peamiselt maksas (rakkude tsütoplasmas hajutatult). Glükogeeni esineb ka lihastes. Rasv esineb rasvarakkudes - rakus üks suur rasvatilk ja lapik tuum asub perifeerselt. 2. Sekretoorsed - tekivad sekreeti valmistavates rakkudes Valgusõmerad esinevad aksolotli naha epiteelis. Epiteelis paiknevad suured Leydigi rakud ja nende tsütoplasmas on hulgaliselt valgusõmeraid. 3. Ekskretoorsed - rakule mittevajalikud ained, mis väljutatakse rakust 4. Pigmentinklusioonid - looduslikult värvilised ühendid rakus Pigment on elupuhuselt juba värviline. Nt melaniin on epidermise melanotsüütides ja silma reetinas. Pigmentrakud on haralised ja ebakorrapärased, raku keskel on tuum ja melaniinisõmerad paiknevad hajutatult tsütoplasmas. 5. Golgi kompleks. Ehitus ja talitlus
RAKU SISALDISED E INKLUSIOONID Rakusisaldisteks e inklusioonideks nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks, tekivad raku metaboolse tegevuse tulemusena, ei esine kõikides rakkudes Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv, inklusioonid jagunevad: Troofilisteks – glükogeen või rasv Sekretoorseteks – valgusõmerad, tekivad sekreeti valmistavates rakkudes (Leydigi rakud epiteelis) Ekskretoorseteks – rakule mittevajalikud ained, millised väljutatakse rakust Pigmentinklusioonideks – looduslikult värvilised ühendid rakus, nt melaniin Troofilised ja pigmentinklusioonid moodustavad lipiidtilgad, glükogeeni-, valgu- ja pigmendisõmerad GOLGI (LAMELLOOS-) KOMPLEKS Moodustub lamedatest tsisternidest e kotikeste gruppidest ja nende äärealade laienenud lõppstruktuuridest – põiekestest
Vesi juhib palju paremini soojust kui õhk, seega keha kaotab vees palju rohkem soojust. Täielikus puhkeolekus on vees termoneutraalne tsoon 35- 36. Kaitse haiguste eest: Inimeste ümber on pidevalt patogeene- viirusi, baktereid seeni ja teisi organisme, mis võivad meie organismi sattudes põhjustada haigestumise. Täna oma kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismile suudab organism enamus patogeenidega ise toime tulla. Katted kui barjäär patogeenidele- Ninaõõne ja hingetoru epiteelis asuvad ripsmed, mis filtreerivad sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed. Nahk samuti kaitseb patogeenide sissetungi, ja samuti vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad.
o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele
Alla kuustel kutsikatel on hüpotermia (mitte palavik) ja üldine raske haigestumine. Esmane replikatsioon on välimistes suguelundite ja ülemiste hingamisteede veresoonte seinas, tonsillides ja lümfoidkoes. Raske kulu korral esinevad ekhümoossed (koesisesest verejooksust põhjustatud) hemorraagiad neerudes ja maosooletraktis. Täiskasvanud koertel põhjustav viirus kahjustusi genitaaltraktis, mida diagnoositakse harva, preputsiaalnõre hulga suurenemine. Vagiinas, preenisel ja prepuutsiumi epiteelis sõlmjad moodustised, pustulid. Hüpereemiline limaskest. Viirus jääb latentselt närviganglionisse ja võib reaktiveeruda stressiga, poegimisega. Diagnoosimine: nõreproovid, vereproov, lahanguleiud; inklusioonid maksarakkudes, isoleerimiseks nakatada koera neerukultuur; ELISA, PCR, IFM Lahanguleid: verevalumid neeru korteksis, maosooletraktis Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond –
lähedal, kust ta sisenes ja 2 nädala kuni 2 kuu möödudes moodustub haavand. Klamüdioos – Chlamydia trachomatis, nakatub suguelundite limaskest ja põhjustab põletkku (võib kaasneda sigimatus), põhjustab silma-, sugu- ja hingamisteede haigusi. Siberi katk e. Antraks – Bacillus anthracis, põhjustab haigestumist inimesel ja koduloomadel, levivad loomade kaudu (rohusööjad loomad, raipesööjad linnud), kui spoorid satuvad nende verre nt. vigastuste kaudu suuõõne epiteelis/hingamisteede kaudu). Inimestele levib, kui inimene töötleb haigete loomade nahku, keresid jne. Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kiht, idanevad ja toodavad toksiini. Kui ei ravita on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S
horisontaaltasapinna suhtes 30° taha ja alla painutatud 86. kus asuvad sirgjoonelisele Esiku (vestiibul) mõigus (horisontaal) ja ümarkotikeses (vertikaal) liikumisele reageerivad retseptorid? 87. millistest osadest koosneb Nina limaskesta haiste-epiteel, milles paiknevad meelerakud (haisterakud, tugirakud) haistmiselund? 88. kus asuvad haistmisretseptorid? Nina limaskesta haiste-epiteelis 1. Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal 2. haisterakkudes tekib erutus 3. 89. Kuidas tekib haistmine? erutus liigub haistenärvi mööda keskusesse, mis asub suuraju oimusagaras 90. millises suuraju osas paikneb Oimusagaras haistmiskeskus? 91. nimeta 6 erinevat lõhnatüüpi! 1. vürtsikas 2. lillelõhn 3. puuvilja-lõhn 4. vaigulõhn 5
Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune. 3. Androgenees Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel. Sugurakkude valmimine inimesel Spermatogenees 1. Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis. 2. Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired). 3. Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni). Meestel 70 - 80 päeva. 4. Kulg. 5. Eritingimused a) kehatemperatuurist 2-3 C madalam temperatuur - munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti (7-8 arengukuul)
Kofaktoriks on Zn ja Mg. Pankreasevähi diagnostika Plasma koliini esteraas (PchE) Hüdrolüüsib atsetüülkoliini. Leidub maksas ja pankreases. viirusliku hepatiidi ja maksa tsirroosi markerensüü fosfororgaaniliste ühendite mõrgistuse marker. Need ühendid inaktiveerivad teda. Osaleb mitmete ravimite inaktivatsioonis. Gamma-Glutamüültransferaas (GGT) On vajalik AH-te transpordimiseks rakkudesse. Lokaliseerub maksas, sapiteede epiteelis, pankreasesm neerudes ja endoteelirakkudes. aktiivsuse tõus maksametastaaside, maksa ravim- või alkoholkahjustuse ja sapipaisu merkeriks Multiensüümsüsteemid: · ainult funktsionaalselt seotud ensüümi glükolüüsiensüümid (produkt ja ensüüm on ruumiliselt eraldatud, reaktsioon juhuslik) · struktuur-funktsionaalselt seotud ensüümid hingamisahela ensüümid (ensüümid paiknevad kindlas kohas
Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset. • Toimub munandites, tema vääniliste seemnetorukeste spermatogeenses epiteelis • Algab looteeas, toimub sprematogoonide paljunemine, seejärel seiskub ja taaskäivitub suguküpsuse saabudes. • Häirete puudumisel kestab elu lõpuni • Eelasrakust spermini kestab tsükkel 75-85 päeva. Tekivad pidevalt • Eritingimused o Keha temp. 2-3 kraadi madalam temp. o Eraldatud keha vereringest, sest immuunsüsteemirakud hävitaksid spermatogeense epiteeli (see kehavõõras). Eraldatus tagatakse
kergendatud difusiooni (facilitated diffusion) teel (Kingisepp 2006: 145). Aminohapete transport rakku koos Na+ ioonidega (neerurakud, enterotsüüdid) Glükoosi transport transportproteiini (GLUT) abil Glükoosil on paljudes erinevates rakkudes erilised transpord proteiinid mida nimetatakse GLUT-ideks. Glükoosil on transporterid GLUT1- er-de membraanis; GLUT2 hepatotsüütides, neerude ja soole epiteelis (basolat. osas); GLUT3 neuronites ja gliiarakkudes; 17 18 GLUT4 rasv- ja lihaskoes (ka südamelihases), kuid tema aktiivsust reguleerib insuliin; GLUT5 kannab fruktoosi sooleepiteeli apikaalses osas; GLUT7 glükoosi rakusisene kandur ER-s. Prootoni pumba abil saab rakust välja viia vesiniku ioone. Kui rakust väljaspool on aine konsentratsioon suurem ja raku
60-80% loomale vajalikust energiast Enamik LHR imendub vatsas, seejärel libedikus ja peensooles lõpetatakse imendumine. 2 viisi: lihtsustatud difusioon - imendumine vabade hapetena (dissotseerumata VFA) vahendatud difusioon – kandjavalk - ühe molekuli LRH imendumisel eritub valendikku üks molekul bikarbonaati – vahendatud difusioon Kandjavalk. (VFA anioonid). Oluline: kui vatsas on madal pH, siis tekib rohkem dissotseerumata happeid. Vatsa pH läheb veel rohkem madalamaks, siis epiteelis toodetakse H, HCO3- läheb vatsa (neutralseerib). H liidab endale aniooni ja nii saab happena verre. Teise osa neutraliseerib sülje bikarbonaat. Atsetaat imendub muutumatult, osaliselt oksüdeeritakse vatsa epiteelis; Propionaadist väike osa muudetakse laktaadiks (5%). Laktaat läheb maksa ja tehakse glc. Butüraat muudetakse β-hüdroksübutüraadiks epiteeli läbimisel ja läheb verre nii – ketokeha.
kääbuskasv, vaimne alaareng. 8. Vall- ja niitpapilli ehituse võrdlus Vallpapill (papilla vallata) on pealt lame limaskesta kõrgend, mis asub keelepära ja -keha piiril. Vallpipilli ümbritsev ringjas süvend, papillivagu. Vagu väljastpoolt ümbritsevat kõrgenenud limaskesta nimetatakse papilli valliks. Vallpapillid moodustavad tihedast sidekoelisest proopriast, mida katab sarvestumata lameepiteel. Vallpapilli külgedel asuvad epiteelis maistmiskarikad ehk - pungad. Niitpapillid (papillae filiformes) on kõige arvukamad. Nad ei sisalda maitsmispungi. 9. Jukstaglomerulaarkompleks Jukstaglomerulaarne aparaat osaleb vererõhu ja -mahu tagamisel reniini produtseerimise tõttu. Tema moodustavad: 1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit
Jämedas ülenevas osas, NO tootmine inhibeerib apikaalset Na+ sissevõtmist (inhibeeritakse transportereid). Sellel on oluline roll süsteemse ekstratsellulaarse vedeliku mahu ja vererõhu regulatsioonis. Endoteliin 1 – peptiidhormiin, mida toodetakse neerudes kogumisjuhades, endoteelirakkudes, jämedas ülenevas osas. Seondub retseptoritele, mis asuvad proksimaalses tuubulis, kogumisjuhades, jämedas ülenevas osas, suurendab neeru NaCl ja vee eritamist – mõjutab transporti epiteelis ja neeru mikrotsirkulatsiooni – seda juhib nii NO kui ka prostaglandiinid. Inhibeerib mitmeid transportereid sh ka Na+K+ATPaasi. Atriaalne natiueetriline peptiid (ANP) – toodetakse südamekojas. ANP inhibeerib aldosterooni ja reniini vabastamist, suurendab neeru Na + eritamist. Enamik filtreeritud fosfaadist imendub tagasi proksimaalses tuubulis, kuid määra kontrollitakse mitmeti. Proksimaalse tuubuli harjasäärises on Na-paaris fosfaadi
püsti(vertikaal-)lihas – kiud ülalt alla; 3) ülemine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni ülal; 4) alumine keele pikilihas – kiududekimp tipust juureni all. B.Keele välised lihased: kokku 3 paari: 1) lõuatsi-keele lihas – alalõualuult keelde; 2) keeleluu-keele lihas – keeleluult keelde; 3) tikkeljätke-keele lihas – oimuluult keelde. Süljenäärmed (glandulae salivariae) A.Väikesed süljenäärmed: kõikjal suuõõnes limaskesta epiteelis, päriskihis ja submukoosas. B.Suured süljenäärmed: 3 paari: 1)Kõrvasüljenääre (glandula parotidea), ka parootis; asub kõrvast eespool, alalõualuu ümber; kaal ca 30 g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis
Beetakarotiinirikkad on rohelised taimed (porgandid). A-vitamiini taimsed söödad ei sisalda. Loomsetest söötadest on A-vitamiinirikas piim, kevadine või, munarebu (munakollane), kõik rasvased tooted. Karotinoidid ja vitamiin transporditakse organismis koos rasvadega. Samad karotinoidid annavad munale ja veiselihale kerge kollaka värvuse. Võilil sisaldab rohkesti karotinoide. A-vitamiini nimetatakse ka kasvuvitamiiniks. Selle puudusel tekib seedetrakti, hingamisorganite ja suguorganite epiteelis rakkude vahetusel häired. Vitamiin D Üldnimetus kahele organismis esinevale D-vitamiinile: ja vitamiin. Vitamiin d nimetuseks on kaltsiferool. Ergokaltsiferool on , mida saab taimedest, -vitamiin on kolekaltsiferool, mida toodab looma nahk päikese käes olles 7-dehüdrokolesteroolist. Aktiivne D3-vitamiin suunatakse soole retseptoritesse, kus käivitatakse kaltsiumi ja fosfori transportvalgusüntees. Ilma D-vitamiinita kaltsium ja fosfor ei imendu
intensiivistab seedetrakti funktsioone (uitnärvi kaudu). Süljenäärmed-amülaas lõhustab tärklist Mao pearakudpepsiin valke Kõhunääreendopeptidaas trüpsiin valke, amülaas süsivesikuid, lipaas lipiide Makssapphapped emulgeerivad rasve Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin. Pankrease sekretsiooni stimuleerivad uitnärvi lõpmetest vabanev ACh ja sekretiin ja
Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae) Klass päriskäsnad (Demospongiae) Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju, mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13
Efektiivset vaktsiini pole. Nakatumine sõltub: pidamistingimustest, viirusetüve omadustest, viiruse doosist, geneetilistest omadustest (mõned tõud on vastuvõtlikumad). 9. Krooniliste viirusnakkuste patogenees (kasside infektsioosne peritoniit, suu- ja sõrataud, vanade koerte ensefaliit) suu ja sõrataud * viirus jääb organismi, paljuneb tagasihoidlikult ja üks hetk levitatakse. * äge, kliinilised tunnused > haavandid, villid > eritatakse viirust. * levib aerogeenselt. Paljuneb veidi epiteelis > satub lümfi (pH=7), püsib farügneaallümfisõlmedes. Kuni 2a nakatumisvõimeline farüngeaalvedelikega. Üliohtliku taudi nimistus > diagnoosimisel farm likvideeritakse – matta või põletada. Vaktsineerimine on keelatud > ei suuda eristada, kas antikeha vaktsineerimise tõttu või nakkuse tagajärg. FIP – infektsioosne peritoniit – kassidel, Coronavirus Eristatakse kuiva ja märga: kuiv – siseorganid, maks, neer, põrn, ajukestad vedelikuga, efusiivne. Silmad võivad kahjustuda.
Lisafunktsioonid (tingitud ebasümmeetrilisest paigutusest) ● tekitavad raku sisemembraanil negatiivset laengut ● osalevad signaalülekandel raku sees 1) ankurdades spetsiifilisi valke, 2) on ise signaaliülekande mediaatoriks. ● osalevad rakkudevahelises kommunikatsioonis. Koolera: Rakku tungimiseks peab koolerabakter kinnituma spetsiifilisele rakumembraani glükolipiididele (GM1 gangliosiid). GM1 gangliosiid esineb ainult peensoole epiteelis. Olles epiteelile kinnitunud, hakkab koolerabakter tootma toksiini, mis tungib rakku ja vallandab püsiva cAMP tõusu. cAMP tõus põhjustab ioonkanalite avanemise ja elektrolüütide ning vee liikumise rakust peensoole valendikku. Surm saabub vedeliku kaotuse ja elektrolüütide imbalansi tõttu :’( 87.Liposoomid; nende olemus ja kasutusvõimalused. Olemus - bilipiidse membraaniga ümbritsetud sünteetilised vesiikulid. Baseerub võimel moodustada iseeneslikult sfääre.
- kirurgia (drenaaz ja pankrease osaline resektsioon) Kõhunäärme vähk (1) Sagedaim pankrease kasvaja (lisaks veel muud: insulinoom, gastrinoom, vipoom, glükagonoom). Esineb sagedamini meestel ja vanemas eas Etioloogia: teadmata või kroon. pankreatiit Patogenees: normaalse koe hüperlaasia või geenimutatsioonidest tingitud düsplaasia tõttu (onkogeeni aktiveerumine ja tuumorsupressor- geenide inaktiveerumine) algselt juhade epiteelis Histoloogiliselt: adenokatsinoom, 70% peas Kliinik: - valu ülakõhus, isu, kaalulangus, iiveldus, düspepsia, kaasuv krooniline pankreatiit, võib kaasneda ka ikterus, harvem tromboosid ja flebiidid Kõhunäärme vähk (2) Metastaseerumine: varane lümfi ja vere kaudu Diagnostika: - USG, endoUSG ja retrograadne kolangio- pankreatograafia (ERCP) - endoskoopia - tuumorimarkerid (CA 19-9) - pankrease biopsia
- allpool olev osa funktsioneerib toiduteena Limaskest jätkub neelu limaskestana, edasi söögitoru limaskestana. - neelu limaskestas on palju lümfoidset kude, mis osades kohtades on koondunud lümfoidse koe kogumikeks mandliteks e tonsillideksTONSILLAE Mandlid e tonsillid TONSILLAE - neelu ülaosas paikneb nelja mandli (tonsilla) moodustatud mittetäielik võru. - koosnevad valdavalt lümfoidkoest, epiteelis on palju lümfotsüüte, ümbritsevast eraldab tugev sidekoekiht. - normaalselt kaitsefunktsiooniga, sisaldades lümfifolliikuleid (lümfotsüütide produtseerimine) - haigestumisel fokaalinfektsioonide allikaks Lümfoidne neelurõngas e Pirogov-Waldeyeri rõngaskoosneb: - paarilistest kurgumandlitest TONSILLA PALATINA (kurgukitsuse külgseinas) - keelemandel TONSILLA LINGUALIS (keele juure piirkonnas)
kolostrum: koostis ja tähtsus. Moodustub tiinuse lõpuperioodil. Kuivaineterikas, 15-20% valku, s.h. 7% immuunoglobuliine. Kolostrum sisaldab rohkem proteiini, rasva, mineraale ja vitamiine ning vähem laktoosi kui laktatsioonipiim. Kolostrum on toitvam – 2x annab energiat kui tavaline piim. Tähtsus: annab vastsündinud loomadele esialgse immuunsuse, aktiveerib seedetrakti motoorika. Immuunoglobuliinid imenduvad terve molekulina esimese 24-36 h jooksul. Piima süntees piimanäärme epiteelis Enamik orgaanilisi piima komponente sünteesitakse alveooli epiteelirakkudes. Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse
colit. Batsillaarne düsenteeria e. shigelloos. Jämesoole infektsioon, lokaalne haigus. Bakter tungib jämesoole limaskesta epiteelirakkudesse fagotsütoosiga. Vabanevad epiteelraku tsütoplasmasse (lüüsivad fagosoomi mebraani hemolüsiiniga), paljunevad ja levivad ka kõrvalrakkudesse, kuid epiteelialusesse koesse ei tungi. NB! Ka temal on näidatud, nagu Listeria monocytogeneselgi, et ta saab peremeesraku aktiini polümeriseerida ja selle abil rakust rakku liikuda. Epiteelis tekib äge põletik, sooleepiteel haavandub. Tekib palavik, mida 8 põhjustab endotoksiin, ja kõhulahtisus, mida põhjustab enterotoksiin. Väljaheide vedel, limane, verine. NB! Shigella verre ei tungi! Shigella invasiivsust epiteelirakkudesse kodeerib plasmiid (suur, ca 220 kb). Inimene on Shigella'le väga tundlik ja ei ole vaja suurt hulka rakke sisse süüa, et haigestuda
08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma 1 Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja
Eestis paljuneb günogeneetiliselt hõbekoger. Androgenees Toimub viljastumine, uus isend areneb vaid spermi geneetilise info baasil, munarakk on lihtsalt arenemiskeskkonnaks, see on võimalik ainult kunstlikult mitte looduses. On omane siidiliblikatele arenesid ainult haploidsed organismid. Suguline paljunemine Imetajatel/ inimeste näitel Spermatogees / ovogenees Koht:Spermatogenees toimub paarilistes munandites väänilistes seemnetorukestes spermatogeenses epiteelis. Aeg: Spermatogenees algab looteeas munandite eristumisega. (mõne kuu vanusel lootel) viljastumisvõimeliste spermide moodustumine algab seoses suguküpsuse saabumisega. Põhjas hiljem kui lõunas. Spermatogenees kestab ilma häireteta kuni surmani. Tsükli kestvus (aeg eelrakust viljastumisvõimeliste spermide tekkeks): ligikaudu 75 kuni 80 päeva, spermid on pidavalt uuenevad rakud Protsess: pilt. Eritingimused:
08 µm lai ja 1 µm pikk, misläbi raku pindala suureneb mitmed kümned korrad. Iga mikrohatu südamik sisaldab 20-30-st aktiini filamendist koosneva kimbu, mis ulatub hatu otsast kuni kortikaalsesse tsütoplasmasse. Imetajatel on 4 põhilist kategooriat rakke, mis on spetsialiseerunud kontraktsiooniks: skeleti-, südame-, silelihasrakud ning müoepiteliaalsed rakud. Müoepiteliaalsed rakud erinevad lihasrakkudest selle poolest, et paiknevad epiteelis ja pärinevad ektodermist. Nad osalevad näiteks sekreetide väljutamisel näärmetest, moodustavad silma vikerkesta dilaatorlihase. Nad erinevad oma 12 Rakubioloogia struktuurilt, funktsioonilt ning tekkelt. Kuigi kontraktsiooni aluseks neis rakkudes on aktiini ja
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas
1. Neuronikeha: kepp-ja kolbrakud 2. Neuronikeha: bipolaarsed rakud 3. Neuronikeha: multipolaarsed rakud 4. Neuronikeha: corpus geniculatum laterale (lõpeb sulcus calcarinuse piirkonnas), colliculus superior 1 1.3 N. vestibulocochlearis (VIII) esiku-teonärv, somaatiline ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1
· Kahjustavad raku funktsioone · Lüüsivad raku membraane Toksiinid: · Siberi katk: o Bacillus anthracis'e endospoorid taluvad hästi kuivust, kiirgus ja desifintseerivaid aineid ning on termoresistentsed o Võivad säiluda mullas aastakümneid o Siberi katk on eelkõige rohusööjate loomade haigus, kes nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis ja hingamisteedes. o Esineb 3 vormi: Nahavorm Soolevorm kopsuvorm · Difteeriatoksiin: o Inhibeerib valgusünteesi imetajate rakkudes o Kahjustab kurguepiteeli, südamelihast ja neerukudet, sest seal on sellele toksiinile vastavad retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku
sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks.
Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav Südamelihaskude- 4. Närvikoed Närvikude (kitsalt)- neuronid Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida EPITEELKUDE Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal Rakke on palju, vähe rakuvaheainet Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel Difusioon määrab ära raku toitumise Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi) Epiteelkoe liigid 1) Ühekihiline epiteel: Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides Kuupepiteel- neerudes Silinderepiteel- 2) Üleminukuepiteel- paar rakukihti 3) Mitmekihiline epiteel- lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel, ripsepiteel - (pindmiselt
torkehaavad. Haiguspildi põhjustab neurotoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise krambid. Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga. Surm saabub hingamislihaste krambist. Siberi katk põhjustajaks Bacillus anthracis, mille spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Algselt oli rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre nt vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb 3s vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad kui ka inimene. 62. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Bacillus anthracis säilub hästi nakatamisvõimelisena, nakatab inimest kui ka tema kariloomi. II MS ajal testiti Shotimaa ühel saarel. Lambad viidi saarele, suleti kastidesse ja siis pommitati saart bakterpommiga. Siberi katku tekitaja spoorid
• Tüüp B rotaviirus – täiskasvanu diarröa rotaviirus (ADRV). Tõsise gastroenteriidi risk Hiina imikutel, lastel, täiskasvanutel. • Ülemaailmne, sagedasem sügisel, talvel, kevadel. Replikatsioon. Viiruse väliskapsiid kaitseb nukleokapsiidi keskkonna, eriti GI happelisuse eest. Terviklik virion seedub GI traktis osaliselt, aktiveerub proteaaside toimel, väliskapsiidivalkude kaotamisel, VP4 lõigustamisel ISVP-ks. Tippude VP4 seostub siaalhapet sisaldavatele glükoproteiinidele epiteelis (rotaviiruse puhul integriinid). ISVP läbib membraani otsesel peentratsioonil. Tervikliku virionipartikli sisenemine retseptor-vahendatud endotsütoosil infektsiooni ei põhjusta. ISVP vabastab „tuuma” tsütoplasmasse, kaheahelaline RNA jääb sellega seotuks. Genoomi transkriptsioon toimub kahes faasis – varane ja hiline – enne genoomi replikatsiooni. Sarnaselt –ahelaga RNA-viirustele kasutatakse –RNA-ahelaid virioni südamiku ensüümide poolt mRNA-de
26. Maitsmismeelega seotud retseptorid. Maitsmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Tegemist on nn keemiliste meeltega, mis detekteerivad nii keskkonnas kui ka sealt organismi jõudnud ainete tähendust organismile. Oluline on maitsmis- ja haistmismeele koostöö. Psühhiline väljund sisaldab tugevat emotsionaalset komponenti Maitsmise meelerakud asuvad täiskasvanud inimesel keele pealispinnal. Koos indiferentsete rakkudega moodustavad nad keelepapillide epiteelis 40-60 elemendist koosnevaid rühmi maitsmiskarikaid. Kokku on täiskasvanud inimesel mõni tuhat maitsmiskarikat. Näsade vahel paiknevad näärmed nõristavad sekreeti, mis igast küljest uhub maitsmiskarikaid. Maitsmisrakkude distaalsed, ärritaja suhtes tundlikud otsad on kurrutunud mikrohattudeks. Mikrohatud ulatuvad välja ühisesse ruumi, mis maitsmispoori kaudu suubub näsa pealispinnale. Ärriti aine molekulid jõuavad meelerakkudeni difusiooni teel läbi pooride
vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti- suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks.
siidiliblikatel. 4) Suguline paljunemine: peavad esinema kõrgelt spetsialiseerunud sugurakud spermid ja munarakud. Peab toimuma nende sugurakkude ühinemine ehk viljastumine. Põlvkonniti peab olema selgelt eristatav ploidsuse vaheldumine elujärkudes. Sugulisel paljunemisel avaldub ulatuslik pärilik muutlikkus. Sugurakkud valmimine inimese näitel (spermatogenees, ovogenees). Spermatogenees: toimumiskoht munandites (väänilistes seemnetorukestes spermatgeenses epiteelis). Algusaeg 12-14. Lõpp teoreetiliselt kestab elulõpuni, kui mingid häired seda ei katkesta. Tsükli kestvusena mõistetakse aega, mis kulub ühest eelrakust nelja viljastumisvõimelise spermi tekkeni. Inimesel selleks ajavahemikuks on 76-84 päeva. Spermatogeneesi kulg: spermatogenees algab looteeas munandite algmete kujunemise ja eellasrakkude populatsioonide kujunemisega. Seisakuperiood ja spermatogenees taaskäivitub sugulise küpsuse saabudes
sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval). c) mitmerealine epiteel - (kõik rakud kinnituvad basaalmembraanile, kuid vabale pinnale nad kõik ei ulatu). Ülemineku epiteelis pole rakkude kuju ja kihtide arv konstantne: organi seina sirutuse puhul rakud lamestuvad ja organi seina kokkutõmbumisel võivad nad epiteeli risti-suunas muutuda piklikuks. Kõhu-, rinna ja südamepaunaõõnt ja neis paiknevaid organeid katvat ühekihilist lameepiteeli nim. mesoteeliks, analoogilist rakukihti vere- ja lümfisoonte valendikupoolsel pinnal endoteeliks ning nahka katvat epiteeli epitermiseks.
Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. o Siberi katku tekitab Bacillus anthracis. Bacillus anthracise spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid satuvad nende verre näiteks vigastuste kaudu suuõõne epiteelis, sooletraktis või ka hingamisteede kaudu. Siberi katk esineb kolmes vormis: nahavorm, soolevorm ja kopsuvorm. Haigestuvad nii kariloomad (veised, lambad, kitsed), kui ka inimene. Bakterioloogiline relv! Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele 1-2 g. Lihase kokkutõmbumiseks on vaja atsetüülkoliini eritumist närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin imendub
kümotrüpsiin). Nende toimel tekivad 2-6 aminohappega peptiidahelad ning vabad aminohapped. Viimase imenduvad aktiivselt ja eriti kiiresti limaskesta rakkudesse. Vabad aminohapped imenduvad epiteelrakkudest vereringesse. Rasvade imendumine: rasvade lõhustumine algab alles sooles. Seda alsutab kõhunäärme lipaas. Abistavad sapinõre sapisoolad. Vereringesse lähevad ainult lühikese ahelaga rasvhapped. Pika ahelaga rasvhapped moodustavad soole epiteelis uuesti triglütseriide, mis imenduvad lümfivedeliku hülomikronitesse. Vee ja soolade imendumine: suurem osa soolestikus imenduvast veest ja soolast pärineb seedemahladest. Suurem osa veest imendub juba peensooles. Jämesoolde läheb ainult 1,5 l vett. Ka seal toimub vee imendumine. Nii peen- kui jämesoolest imendub aktiivselt Na-ioone. Cl-ioonide imendumine on osaliselt aktiivse. Vesi järgneb mõlemale passiivselt. Ca imendub aktiivsete mehhanismide abil.
annaabi.ee 
