PUNETISED (0)

PUNETISED
Punetised
Punetised on kerge kuluga  
viirushaigus, millega 
kaasnevad lööve ja  palavik .
Sümptomid ehk kliiniline pilt
 Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja 
levib kehale. 
 Suurenenud lümfisõlmed- peamiselt 
kõrvade taga ja kuklaosas.
 Palavik- lastel kerge, täiskasvanutel võib 
see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb 
peavalu.
 Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, 
silmade sidekesta põletik , köha ja punetav  
kurk .
Punetiste 
sümpomiks on õrn 
roosa lööve, mis 
laatub aegamööda 
suurteks laikudeks. 
Selle tõttu on oht, 
et haigele 
pannakse vale 
diagnoos .
Te
T kitajad
e
 See on üheahelaine RNA- genoomne vi rus, 
kuuludes togavi ruste hulka.
 Inimene on ainuke vi ruse  reservuaar
 Vi rus levib otsesel kontaktil või 
pi sknakkusena hingamisteede kaudu.
 Vi rus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis 
ning siseneb seejärel vereringesse.
 Peiteperiood nakatumisest kuni lööbe 
ilmumiseni on 14-21 päeva.
Nakkavus
Tõenäosus, et vaktsineerimata isik 
nakatub  punetistesse, on umbes 60%. 
Nakatumistõenäosus võib ulatuda ka 
100%ni, eriti lähedaste, tihedate 
olmekontaktide korral.
Punetistesse haigestumise kõige 
suurema riskigrupi moodustavad 
vaktsineerimata lapsed vanuses 4-10 
aastat.
Punetiste diagnoosimisel 
seisab arst silmitsi mitme 
probleemiga.
Diagnoos
 Lööve on kergesti segiaetav teiste 
viirusinfektisoonidega, näiteks 
tuulerõuged või mononukleoos.
 Ei ole ühtki tüüpilist kliinilist või 
laboratoorset diagnostilist markerit.
 Mõnel haigestunul ei kujune üldse 
löövet.
Esinemissagedus
Punetised on endeemiline haigus. 
Praktiliselt iga vastuvõtlik inimene on 
seda haigust mingil  eluetapil  
põdenud.
Lapsi vaktsineeritakse maailmas 
MMR- vaktsiiniga. Maades, kus 
vaktsineerimist ei toimu, esinevad 
suuremad punetiste epideemiad iga 
7 kuni 9 aasta möödudes.
Ennetamine
Lapsi vaktsineeritakse MMR- 
vaktsiiniga 12. -15. elukuul ning 
revaktsineeritakse  4.-6. 
eluaastal . Tänu sellele on 
suudetud punetiste epideemiad 
täielikult  elimineerida .
Ravi
Otsene ravi punetiste vastu 
puudub, seetõttu tegeldakse 
sümptomite leevendamisega. 
Palavikku saab alandada  jaheda  
niiske rätikuga.
Palavikku ning sellega kaasnevat 
ebamugavustunnet on võimalik 
leevendada järgnevalt:
 juua ohtralt vedelikke;
 Manustada lihtsaid valuvaigisteid, 
näiteks paratsetamooli;
 Sidekestapõletiku korral loputada silmi 
veega või vajadusel manustada silma 
antibiootikumitilku.
Hügieen
 Haige tuleb isoleerida ;
 ruum õhutada;
  voodipesu  pesta eraldi teistest;
 käte hügieen;
  desinfitseerida  kõik pinnad;
 kasutada maski.
Rasedus
Rasedate naiste veres 
määratakse immuunsust 
tagavate antikehade olemasolu. 
Kui punetistega puututakse 
kokku raseduse algperioodil, 
võivad tagajärjed olla 
korvamatud.
Raseduse ajal haigust põdedes on 
oht:
 spontaansele abordile 
 enneaegsele sünnitusele 
 kaasasündinud väärarendile 
Kaasasündinud punetised
Kaasasündinud punetiste korral 
on lootel suur oht jäävate 
kahjustuste ja arengupeetuse 
tekkeks. Defekti tüüp ja ulatus 
sõltub loote  vanusest  
nakatumise hetkel.
Loote defektid
 Loote surm ja 
 neuriit (närvipõletik)
nurisünnitus;
  kurtus ;
  alaareng  ja  kasvupeetus ;  närvisüsteemi 
 silma defektid, nagu 
defektid;
silma võrkkesta haigus, 
 luu defektid;
silmade alaareng, läätse  
haigus ja rohekae;
vähene vereli stakute 
arv;
 südamevatsakeste 

vaheseina  defekt;
hepati t 
(maksapõletik);
 kopsustenoos 

(kopsuarteri 
Maksa ja põrna 
kitsenemine);
suurenemine.
Allikad
 Peeter Abrahams Te
T a
e  Kirjastus, Ta
T llinn
a
 
2005    “Pere tervise entsüklopeedia” 
  http://web.zone.ee/iamfree/punetised.ht m
Aitäh 
kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19