Näiteks kuis püsiv 0,1 CSMA link siis oleks 10 sahtlit mis oleksid suvaliselt niiet tõenäosus ühest neist ühendada oleks 10%. 2.2.2 Mittepüsiv CSMA Mittepüsiv CSMA puhul ükskõik millal jaamal on sõnumit vaja edastada ta valib suvalise juurdepääsu pordi mitte ei anna kohe sõnumit edasi. See väldib sõnumite kokku sattumist ja errorit. Mittepüsiv CSMA on väga kasulik süsteemides kus liigub palju sõnumeid, kuid paljudel juhtimissüsteemidel on sarnane juhtimine. 2.2.3 Ennustav P-püsiv CSMA Et toetada tähtsamaid sõnumeid siis on on suvalised pordid jäätud varu portideks. Selle puhul saavad tähtsamad sõnumid millel on MAC-i prioriteet võivad kasutada neile mõeldud porte. Sõnastikupõhine CSMA, kui jaam saadab sõnumi, mitu vastus paketid sõnum toob on kodeeritud pakettaknad on kiht 2 päises. Seda nimetatakse link mahajäämust juurdekasvu. Pakettide arvu, mis saadetakse vastuseks esialgne sõnum on tuntud
traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon. Biheivioristliku traditsiooni lähenemine kontentanalüüsile huvitub peamiselt sellest, millist mõju uuritav tekst avaldab, humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja ühiskonna kohta (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav, järeldav, psühhomeetriline ja ennustav (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Kvantitatiivne kontentanalüüs kogub andmeid meediasisu kohta kasutades kontekstis olevaid märksõnu, meedia väljaande tiraazi ja ilmumise sagedust. Samas arvavad Shoemaker ja Reese, et kontentanalüüs ei saa olla vaid kvantitatiivne, sest suurte tekstikoguste taandamine kvantitatiivseteks andmeteks ei suuda pakkuda täielikult pilti tähenduste ja konteksti koodide
vulgaris). Nagu Pikkjärveski, torkavad veetaimede seas kindlasti silma valged vesiroosid. Nabudi järv on tilluke (0,6 ha) ning kaugemal metsade rüpes, seetõttu ei ole paljudel sellest aimu. Tüübilt on järv pehmeveeline ja miksotroofne ehk segatoiteline. Järve voolab mitme lähedal asuva allika vesi ning väikese metsaoja kaudu on tal ühendus vaid paari-kolmesaja meetri kaugusel voolava Loobu jõega. Nabudi järve peatset kinnikasvamist ennustav õõtsik ei võimalda järvele läheneda kuiva jalaga: tänu sellele on järve ümbrus jäänud inimtegevusest puutumata. Maastikukaitsealaga saab tutvuda umbes seitsme kilomeetri pikkusel Viitna looduse õpperajal, mis algab Linajärve idakaldal motelli juures. Rada viib kõigi kolme järve äärde ning näitab mõhnadel ja oosidel eri tüüpi metsa-kasvukohti. Saab teha ka lühema tiiru ümber kahe suurema järve: matka pikkus on 2,5 km. Pikkjärve äärest
Kuid laboriteadustes toimib asi teistmoodi. Nendes valdkondades ei huvitu teadlased sündmustest vaid nende rühmadest, ehk nad otsivad üldistusi ja selles valdkonnas kehtivaid seaduspärasusi. Sarnased nähtused ühendatakse rühmadesse, et leida nende ühist olemust selles valdkonnas. Üldistavaid kirjeldusi kasutatakse ilma ennustamisel. 2. Teaduslikud seletused Teadusele on tüüpiline teooriate loomine, eriti nende seletav, unifitseriv ja ennustav jõud. Selle teema kirjeldamiseks on hea kasutada Isaac Newtoni gravitatsioonijõu teooriat. Gravitatsioonijõud on asi või nähtus, mida ei saa vaadelda, ehk on tegemist spekulatiivse elemendiga teaduses. Teooriate kasutamisel on suurenenud teaduse ennustusjõud, millega hakati päikese- ja kuuvarjutusi ennustama. Reduktsionistlikud seletused kasutavad süstemaatiliselt tõsiasja, et mingi süsteemi käitumist saab väga
Et eelnev jutt ei oleks ka puhas hämamine püüaks asjale läheneda ka teaduslikult. Tähed , mis peaksid meile saatust ennustama on Päikese sugused tulekerad , mis tiirlevad kosmoses ringi. Tundub täiesti loogiline -" tähed on selleks olemas , et astroloogid saaksid neid uurides paika panna , kas meil täna armastuses veab või mitte". Teiseks asuvad need tähed valgusaastate kaugusel, näiteks kui meile saatust ennustav täht asub seitsmekümne valgusaasta kaugusel, siis näeme me seda tähte sellisena , nagu ta oli seitsekümne aasta eest. Seega me ei või kindlad olla , et see täht pole plahvatanud ehk supernoova teinud. Kui asjale matemaatiliselt läheneda, siis muutub horoskoop veel "usaldusväärsemaks". Kui maakeral elab seitse miljardit inimest ning võtta iga keskmise inimese elueaks seitsekümmend aastat, siis peaks igat vanust olema sada miljonit
Tuglas ,,P&H". Futurism: kõik vana hävitada; looming kajastas kiirust, dünaamilisust, suurlinna elutempot; ülistasid vägivalda, tugevust; sõda- maailmapuhastusvahend; tunded= nõrkus; (H.Visnapuu). Kubism: peamine vorm, sisu teisejärguline; luuletus= geom. Kujund; loobuti jutustavast sisust; katkendlikud laused; (J.V. Barbarus). Ekspressionism: tähtsam vorm kui sisu; kujutati närvilist kaasaaega; ülierutatud; jõuline; õudust taotlev; katastroofi ennustav; sõjavastased; mure saatuse pärast; vabavärsiline luule; traagiline; lootusetu; (Tarapita). E. draama: 1 tegelane; tähtsad tema muljed, nägemused, elamused; kõrvaltegelased üldistatud kujud; põlvkondade vastuolud; klassikonfliktid; (E.O'Neill). Imazism: luuletuse kujund tähtis; vabavärsiline luuletus; (T.S.Eliot). Dadaism: ürgne suhe maailmaga; eitasid klassikalist kirjandust; ei usu moraali, regiooni,
seletamiseks. Näiteks atmosfääriprotsesside seaduspärasused võimaldavad ennustada võimalikku ilma tulevikus. Kuid teadus ei piirdu vaid teadmistega vaadeldavate ja kirjeldavate reeglipärasuste kohta: teaduse jaoks on oluline jõuda maailma reeglipärasuste mõistmiseni. 2. TEADUSLIKUD SELETUSED Teooriate loomine on teaduse puhul iseloomulik. Teooriatel võib teaduses olla väga erinevaid funktsioone näiteks nagu teadusteooriate seletav, ühtsustav ja ennustav jõud. On väga tavapärane, et nähtuste valdkonda, mida on küll hästi kirjeldatud aga mitte nii hästi seletatud, seletatakse teadusliku teooria abil. Näiteks planeetide liikumine, kus matemaatilised kirjeldused on üsna täpselt teada, aga probleemiks on nende liikumiste seletus. Teaduste ajaloos on nendel liikumistel olnud väga palju erinevaid seletusi aga kõige pikaaegsemaks jäi Isaac Newtoni teooria, kus seletavaks abivahendiks oli gravitatsioonijõud, mis on tüüpiline
Tuli kasutusse 19 saj keskpaigas, kujutavas kunstis, impressionismi vastandina. Kirjanduslik ekspressionism tekkis 20 saj algul Saksamaal. Eristatakse varasemat (mis on vormikeskne) ja hilis (tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige I MS üleelamised) ekspressionismi. Eesmärk oli kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule ehk närvilist kaasaega. Stiil on jõuline, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Esindajad Bertolt Brecht, Marie Under, H.Visnapuu, J.Semper, M.Metsanurk, A.Kivikas. Imazi(ni)sm Tuleneb inglise keelsest sõnast image, mis tähendab pilti ja on modernistlik kirjandusvool inglise keelses luuletuses. Tekkis 20 saj Inglismaal ja Ameerikas. Kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni, pööratakse tähelepanu luuletuse kujundile, väljenduse konkreetsusele
Kiire efekti saavutamise lubadused Loommudelite hindamise kriteeriumid: Väline sarnasus: kas loomal esinevad sümptomid sarnanevad huvipakkuva haiguse sümptomitega? Näiteks, epilepsia loommudelis peavad loomal esinema epilepsiale sarnased krambid Konstruktiivne väärtus: kas loommudeli tekitamise mehhanism vastab huvipakkuva haiguse tekkemehhanismile inimesel? Näiteks, inimesel haigust tekitava mikroobiga looma nakatamisel peab tal tekkima sarnane nakkushaigus Ennustav väärtus: kas loommudelis on efektiivsed need ravimid, mida tavaliselt kasutatakse inimesel vastava haiguse raviks? Näiteks, depressiooni loommudelis peavad toimima antidepressandid Loommudelite hindamise viisid: Loommudelite õigsust ja võimalikke uusi ravimeid testitakse katseliselt, erinevate meetoditega Käitumiskatsed loomadega : Mälu ja õppimisvõime testimine Ärevuse testimine Depressiooni testimine Sotsiaalsuse testimine Muud laboratoorsed meetodid :
· Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu (peatükid) · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad Töö oodatav pikkus tiitellehe, sisukorra, kasutatud kirjanduse ja lisadeta vähemalt 12 lehekülge. Uurimistöö peab vastama enamikule alljärgnevatest nõuetest On sisult · Uudne ja aktuaalne · Objektiivne · Tõestatav, argumenteeritud · Kontrollitav · Täpne · Kriitiline · Seletav · Kirjeldav, analüüsiv · Ennustav Plagiaat (loomevargus) Plagiaati kaitsmisele ei lubata ja tööd ei arvestata. Töö ei tohi olla varastatud ega maha kirjutatud. Vormilised nõuded uurimusele · Tekst on umbisikulises tegumoes (n: töös käsitletakse) või kindla kõneviisi ainsuse kolmandas isikus (n: töö autor käsitleb). Halb vorm on mina/meie. · Arvud, numbrid Ühekohalised sõnaga Kahe- ja enamakohalised numbritega
) 1915. aastal tutvus Majakovski Lilja Brikiga, kellel oli tema elus ja loomingus eriline koht: Liljast sai luuletaja Muusa, kellest inspireerituna sündisid kõige jõulisemad värsid, eriti armastusest. Ent luuletaja kirg muutus naisele koormavaks, ta ei suutnud sellele ootuspäraselt vastata ning hakkas seetõttu meest enda huvides ära kasutama ning alandama. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud. Endast ja oma tunnetest rääkides oli ta halastamatu ja salvav, samas õrn ja haavatav. Luuletuses ,,Inimene! (1917 a.) on märgata Gorkile iseloomuliku kauni inimloomuse ideaali mõju ning sõjavastast paatost poeemis ,,Sõda ja maailm". Majakovski läks kaasa Oktoobrirevolutsiooniga. Aastast 1917 kuulutades, et ,,Se on minu revolutsioon!". Ta jättis kahjutundeta kõrvale romantilise poeesia ja asus kogu jõuga kujutama päevakajalisi poliitilisi sündmusi temast sai agitaator.
saj algul Saksamaal. Eristadakse varasemat ekspressionismi, mis oli vormikeskne, võrrekdav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu kesmeks on ühiskonnaga seonduv, eelkõige I maailmasõja üleelamised. Ekspresionism on spetsiifiline suund saksa kirjanuses, mille eesmärgiks on sama, mis futurismilgi : kujutada seda, mida ei suuda traditsiooniline luule- närvilist kaasaega. Stiililt oli ekspressionism eksalteeritud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taolev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Suhe maailmasse oli traagiline, sageli lootusetu, küüniline ja nihislik. Esindajad: austria kirjanik G. Trakl (1887-1914); saksa luuletaja J.R. Beher (1891-1958), draamakirjanik B. Brecht (1898-1956). Imazism Modernistlik kirjandusvool ingliskeelses luules, tekkis 20.saj algul (1912-1917) Inglismaal ja Ameerikas protestiks järelromantismi vastu. Imazism kannab endas sümbolismi ja impressionismi jooni: pööratakse
1915. aasta suvel armus Majakovski Lilja Birki (Lisa 2), kuid tema õnnetuseks oli naine abielus. Naise abikaasaks osutus aga luuletaja enda kirjastaja Osip Birk. Naisel oli luuletaja elus ja loomingus eriline koht: Liljast sai Majakovski muusa, kellest inspireerituna sündisid kõige jõulisemad värsid, eriti armastusest. Majakovski armastus aga ei mahtunud tavalistesse, maistesse mõõtmetesse ei elus ega ka luules, see oli pigem kosmiline, katastroofi ennustav jõud. Endast ja oma tunnetest rääkides on ta halastamatu ja salvav, samas õrn ja haavatav. 1917. aasta revolutsiooni tervitas Majakovski samuti talle omase kirglikkusega ja teatas maksimalistlikult: ,,See on minu revolutsioon!" Ta jättis kahjutundeta kõrvale romantilise poeesia ja asus kogu jõuga kujutama päevakajalisi poliitilisi sündmusi temast sai agitaator. Pärast Moskvasse tagasi kolimist töötas ta Telegraafiaagentuuris (ROSTA), kus hakkas
Ekspressionistidel puudub manifest ja selgesti väljendatud (tegevus)programm, oma avaldusvormidest on ekspressionism futurismist eripalgelisem ja laialivalguvam. Eristatakse varasemat ekspressionismi, mis on vormikeskne, võrreldav futurismiga, ja hilisekspressionismi, mille tähelepanu keskmes on sotsiaalne ja ühiskonnaga seonduv, eelkõige Esimese maailmasõja üleelamised. Stiililt oli ekspressionism ülierutatud, jõuline, paatoslik, meeleolult õudust taotlev, katastroofi ennustav. Sisu oli enamasti sõjavastane. Ekspressionistide vaimsust, ellusuhtumist ja loomingut kujundas ning mõjutas väga sügavalt Esimene maailmasõda. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Nad kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet. Ekspressionistid võitlesid uue inimese ja parema maailma eest ning sõja vastu. Nad taotlesid väljenduslaadis ilmekust ja hoogsust, mille nimel
selle seosega pole juhuslik ega tingitud kõrvalistest asjaoludest. Valiidsused: • Valiidsusmulje • Sisuvaliidsus – kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid külgi • Väline valiidsus – mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega • Ennustav valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust • Kriteeriumi-‐valiidsus – kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga • Eristav valiidsus – kas mõõtmistulemus on sõltumatu asjadest millega peaks • Konstruktivaliidsus – mõõtmistulemuse seostemuster teiste
unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused · rakendusulatus (range of convenience) konstrukti rakendamise ulatus usklik vs mitteusklik, halb vs hea · rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability) rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus Personaalsete ehk isiksuse kontruktide teooria printsiibid. Fundamentaalne Postulaat (Fundamental Postulate) ja 11 järeldust "A person's processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events" kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi
informatsioon ning hüpoteeside loomine, esialgsete taksonoomiate loomine) • Kirjeldav (descriptive) – fenomeni hetkeolukorra kirjeldamine (mis on olemas, klassifitseerimine) • Seletav (explanatory) – kausaalsuste, põhjuslike seoste väljatoomine (miks nähtuse omadused tekivad/muutuvad?) – Analüütiline (analytical) - miks või kuidas nähtuse mingid omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama;
unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus konstrukt on kirjeldatatav vaid isiksuse taustsüsteemis konstrukti ennustatav jõud (predictive efficiency) kriteerium Konstruktide omadused · rakendusulatus (range of convenience) konstrukti rakendamise ulatus usklik vs mitteusklik, halb vs hea · rakendusfookus (focus of convenience) rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge · avatus (permeability) rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus Personaalsete ehk isiksuse kontruktide teooria printsiibid. Fundamentaalne Postulaat (Fundamental Postulate) ja 11 järeldust "A person's processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events" kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi
Otsustamisega seotud valiidsus ehk kriteeriumivaliidsus Uurimistöö meetodid- konspekt Selleks, et selgitada, kas testi saab kasutada otsustamiseks, tuleks võrrelda testitulemusi: · mingi näitajaga (kriteeriumiga) tegelikkuses- kas testitulemused peegeldavad hästi tegelikkust · otsuste tagajärgedega Kriteeriumivaliidsuse hindamine ennustava valiidsuse ja samaaegse valiidsuse meetodil. Ennustav valiidsus: Võrreldakse enne otsustamist läbi viidud testi tulemusi peale otsustamist mõõdetud kriteeriumiga. Kas test suudab mingit kriteeriumit ennustada? Kuna tavaliselt tahetakse uurida seoseid testitulemuste ja kõigi kandidaatide edukuse vahel, siis tehakse otsus ilma testitulemuste abita. Samaaegne valiidus: Praktilisem alternatiiv ennustava valiidsuse meetodile. Kas test on suuteline inimesi eristama?
3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus test mõõdab vaid seda omadust, mida ta mõõtma peab · Ennustav valiidsus diagnostiline väärtus Psühhomeetriliselt hea skaala või testi mõned omadused · Test (skaala) on maksimaalselt lühike · Kõrge sisemine homogeensus · Testi skooridel on suur variatiivsus · Testi skoorid on jaotunud normaaljaotuse järgi * Testi tulemused on interpreteeritavad
KOV, kohaliku omavalitsuse allettevõte Värbamine ja valik Traktoristi ametikohale Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa 9/27/2009 ESITLUS Agu Vahuri raamatust „Tõhus värbamine“ leiab mitmeid põnevaid mõtteid värbamisest. Nii ärijuhtimine kui psühholoogia on teaduse mõistes sotsiaalteadused, mille ennustav väärtus on hüpoteetiline ehk enamikel järeldustel on tõenäosuslikud piirangud. Värbamine oleks justkui kaunite kunstide hulka kuuluv valdkond, kus otsuseid tehakse „maagilise klaaskuuli“ pealt ennustades. Püüame ette näha, kuidas käitub võimalik uus töötaja tulevikus. Me võime leida kõikidele meie eeldustele vastavad isikud, kuid reaalselt mõjutavad isikut peale tema loomupärase suundumuse ka mitmed teised asjaolud töökeskkonnas.
3. Reliaablus ehk usaldatavus · Tulemuste püsivus ajas retestimine · Testi väited-ülesanded peavad mõõtma üht ja sama konstrukti sisemine homogeensus: Cronbach'i 4. Valiidsus ehk vastavus kontseptsioonile · Konstruktiivne valiidsus struktuuri kirjeldus skaalad, alaskaalad väidete-ülesannete vastavus kontseptsioonile · Konkureeriv valiidsus test mõõdab vaid seda omadust, mida ta mõõtma peab · Ennustav valiidsus diagnostiline väärtus Psühhomeetriliselt hea skaala või testi mõned omadused · Test (skaala) on maksimaalselt lühike · Kõrge sisemine homogeensus · Testi skooridel on suur variatiivsus · Testi skoorid on jaotunud normaaljaotuse järgi * Testi tulemused on interpreteeritavad
depressioon ei muuda testi tulemust st. need faktorid võivad IQ-d langetada. IQ stabiilsus suhteliselt püsiv stabiilne IQ ennustab: akadeemilist edukust (sõltub tööharjumustest, edu saavutamise motivatsioonist), elukusevaliku (kõrge intelligentsus hea töövalik), tervist (intelligentsemad lapsed on tervemad) ja eluga rahulolu. Mida suurem laps, seda kergem ennustada tema intelligentsust. IQ mõjutavad tegurid: pärilikkus (intelligentsus on üks pärilikkusest ennustav tegur); keskkond (vastavalt, milline on lapse keskkond võimaldab teada lapse pärilikkuse, oluliseks peetakse vanemate poolse keskkonna organiseerimine, millised kogemused laps saab, kuidas keskkond reageerib lapse tegevusele); keskkondlikud tingimused stimuleerivad lapse intelligentsuse kujunemist, st mida intelligentsem on laps seda ta on intellektuaalsem; mida intelligentsem on vanemad/pere, seda intelligentsem on laps. EQ EQ erineb IQst. EQ toob assotsiatiivseid mustreid
praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1
praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .50) IQ ja asotsiaalsus (keskmine r = -.20 ) 2.2. IQ ja infotöötlus IQ ja kognitiivsed protsessid IQ ja reaktsiooniaeg (keskmine r = -.30) IQ ja vaatlusaeg ( keskmine r = -30 ) IQ ja VEP 3. Pärilikkus ja intelligentsus 3.1
enne mäeharja gaasipedaali tagasi. Enne tõusuharja tuleb gaasipedaalile vajutada kergemalt, siis ületab auto tõusu oma liikumisenergiaga. Võimalik kütusesääst kuni 5l/100 km Soovitusi autojuhile: Õige sõidustiili valikul arvesta: auto võimalusi: piirkoormust, kiirust, kiirendust õiget käiku ja mootori pöördeid, tahhomeetri jälgimine aitab valida käiguvahetuseks õige hetke jälgi sõidustiili: vaikne, rahulik, ennustav - so ohutu ja säästlik väldi tarbetut tühikäiku: väheneb kütusekulu ja atmosfääri saaste ning häired mootori töös jälgi mootori töötemperatuuri: madalal töötemperatuuril suureneb mootori kulumine ja kütusekulu Turbolaadur Sisepõlemismootori võimsus ja pöördemoment sõltuvad sellest, milline küttesegu kogus töötakti ajal silindris ära põleb. ,,Vabalt hingava" mootori silindrisse ei mahu rohkem õhku, kui silindri ruumala jagu. Et
(suurus, värv jne.); Retseptiivne: reaktsioon häälele/kõnele, nimele, sõnadele, seosed sõna, pildi, mõistetega; Ekspressiivne: häälitsused, tähelepanu võitmine, MV kommunikatsioon, väljendid, küsimustele vastamine; Jälgimine, pealiigutused, haaramine, klotside ladumine, pliiatsikasutus, lõikamine; trepist kõndimine; Suhtlemine, eneseregulatsioon, emotsioonid, sümbolite kasutamine) Arengutestid ja hilisem IQ? Ennustav väärtus tulevase võimekuse osas alla 2-a laste juures väike. Vanemate juures on saadud vastuolulisi tulemusi. Tuntuimad IQ testipatareid: STANDFORD BINET', WECHSLERI, KAUFMANI, WOODCOCK-JOHNSON-R. 7 NB: Testitulemuste interpreteerimine ja nendel põhinevate järelduste tegemine sõltuvad mõõtevahendi psühhomeetrilistest omadustest, testi normidest ja kultuurikontekstist
Sümbolism: Prantsusmaa ja Belgia. Algas luulest. Platoni õpetus. Vastu reaktsioon naturalismile ja realismile. Sõnu kasutati sümbolitena. Tuglas. Maeterlinck- belgia luuletaja, näitekirjanik ja esseist. Impressionism: eelistas lühizanri. Keele kasutus mänglev. Vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid. Tuglas. Ekspressionism: 20.s algus. Varasem ja hilisem (varasem enne I ms ja hilisem pärast). Jõuline, õudust taotlev, katastroofi ennustav. Metafüüsiline, filosoofilis-mütoloogiline mudel. Kurjuse allikas urbanistlik ühiskond. Kriitika, sünged, võikad pildid. Sümbol, võõrandumine. Futurism:20.s Itaalia. Tommaso Marinetti. Agressiivne ja ründav, nihilistlik (kõige eitamine). Poliitiliselt äärmuslik. Kirjanduse toomine tänavale, uued teemad- tööstus, tööline, hulkurlus, masinakultus ka linnaülistus, patriotism, sõja, vägivallaja tugevuse ülistamine
See võib ka näidata, et sündmuste tulemusena arendad oma intuitiivseid võimeid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Siin antud definitsioonid võivad tunduda lihtsad, aga sündmused on ka lihtsad. Väga tihti astroloog, kes otsib sündmusi inimese elus, sukeldub üha sügavamale mütoloogilisse ja humanistlikku maailma ja siis imestab miks ennustamine jääb puudulikuks. Ennustav astroloog on lihtne, teadlik astroloogiast. Sündmusi, millest ta räägib võib tõlgendada väga sügavalt, aga enne sügavate tähenduste kasutamist tuleks ennustus täppi saada. B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 2 TÖÖ TRANSIITIDEGA Transiidid on arvatavasti kaasaegse dünaamilise ennustava astroloogia enim kasutatud ja
vältimiseks) Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse juhuslikuks kaheks grupiks ning leitakse korrelatsioon nende testiosade vahel Statistiline - väljendab seda, milline osa tulemustes on juhusel 20. Uuringu valiidsus: valiidsuse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigusele Liigid: Ennustav valiidsus seob käitumise ühe mõõtme kriteeriummõõtmega Konstruktivaliidsus kuivõrd muutujad peegeldavad või mõõdavad huvialust käitumist õigesti. Operatsionaalased definitsioonid ja protokollid aitavad vähendada vigadest tingitud konstrukti mittevaliidsust Väline valiidsus kuivõrd uuringu tulemis saab üldistada teistsugustele olukordadele ja katsealuste populatsioonidele. Uuringu kordamine aitab hinnata uuringu tulemuste
regressiooni koefitsient. See tähendab ka seda, et determinatsioonikordaja R 2 on sarnase väärtusega. Ühtlasi on oluline teada, et nii korrelatsioon kui ka lihtne, lineaarne paarisregressioon ei ütle otseselt ära põhjuslikkuse suunda. Viimast lauset silmas pidades on oluline ära mainida, et regressiooni puhul on väga oluline see, kumb kahest muutujast kas, meie näites, X või Y on prediktor (ehk ennustav muutuja; ingl k predictor; sisuliselt sõltumatu muutuja) ning kumba muutujat ennustatakse (ingl k outcome variable; sisuliselt sõltuv muutuja). Regressioonianalüüsi tulemusena saadakse võrrand, mis kirjeldab iga prediktori osakaalu ennustatavas muutujas. Seesama võrrand on graafiliselt regressioonisirge võrrandiks, kus vabaliige kirjeldab y-teljega lõikumispunkti (intercept) ning sirge tõus (gradient) kirjeldab sirge paiknemist y- ja x-telje vahel (vt Fieldi õpikust lk 199).
Normist hälbiva käitumise mõistmine aitab ennetada teket. Normist hälbiva käitumise mõistmine võimaldab häiret ravida. 2. Psühholoogia uurimine Reliaablus iseloomustab uurimismeetodi püsivust. Valiidsus iseloomustab uurimismeetodi võimet uurida seda, mida soovitakse uurida: 1. Näiline valiidsus – kas peale vaadates tundub, et mõõdetakse seda, mida soovitakse. 2. Koonduv valiidsus – kas korreleerub teiste meetodite tulemustega, mis sama asja mõõdavad. 3. Ennustav valiidsus – kas tagantjärgi selgub, et tõepoolest mõõtsime õiget asja. 4. Konstruktivaliidsus – kas meetod võimaldab kinnitada teoreetilisest probleemist tulenevat hüpoteesi. 5. Eristav valiidsus – kas mõõdetakse seda, mida teisi, eristuvaid konstrukte mõõtma disainitud meetodid ei mõõda. 6. Ökoloogiline valiidsus - iseloomustab paikapidavust ja rakendatavust igapäevaelus. Uurimismeetodid: Kirjeldavad uurimused: juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid
toimimist ühel maal, et kinnitada või ümber lükata teisel maal toimuvat: 6) Korrelatsioonilaienduse faas loogiline positiivne muutuja korrelatsioon edukas esialgne võrdlus, hüpoteeside kontrollimine; 7) (Rahvusliku) laienduse faas positiivse korreltasiooni puhul nö lisamaade kaasamine samade muutujate kontekstis, rahvusvahelise võrdleva raamatukogunduse kujunemine; 8) Ennustav faas järeldused rahvusvahelistest muutujatevahelistest seostest, võrdleva raamatukogunduse eesmärgi saavutamine; 9) Metodoloogiline faas analoogse põhjuse mõistmine erinevates maades ja erinevates tingimustes; 10) Edasise uuringu faas täiendavate analüüside vajadus, piirdealade käsitlused, lähedalt seotud muutujate kontrollimine; 11) Süsteemide analüüsi faas raamatukogusüsteemide, nende osade ja võrgustike analüüsimine, hüpoteetiline faas;
3 Psühholoogilis-bioloogiline lähenemine Kuritegevust mõjutavad individuaalsed omadused: - vanus: kuritegelikkuse tipp teismelise eas ja kahekümnendates aastates. - sugu: mehed teevad rohkem. - intelligentsus: kurjategijate IQ on keskmisest madalam. - impulsiivsus: ilmselt olulisim kuritegelikkust ennustav isiksusejoon. - antisotsiaalne isiksusehäire: eriline isiksusetüüp, mida iseloomustab külm ja kalkuleeriv suhtumine kaasinimestesse, suutmatus kaasa tunda teiste inimeste kannatustele. Geneetilised uuringud Käitumisgeneetilised uuringud on leitud, et kurjategijate sugulastel on keskmisest suurem tõenäosus ise kurjategija olla. Seega on kalduvus kurutegelikkusele geenide poolt mõjutatud.
"Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv-kunsti võime maailma luua Prohvetlik-ennustav Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele Kirjanduse kriitiline funktsioon- kirjandus asub pühendumuse(lojaalsus olemasolevale süsteemile) ja vabaduse(vastandub seotud autoriteedi vaba valikuga) alge vahel, nende vahele tekib kunst, mis leevendab 2alge vahelist pinget Northrop Frye - kirjandus pühendumuse ja vabaduse vahel Kirjandusteaduse koostisosad Kirjanduse ajalugu (diakroonne vs. sünkroonne) Kirjandusteooria- tegeleb teksti ülesehitusega
vajadus Bioloogiline lähenemine käitumine on biokeemiliste protsesside tulemus Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teaduslik tegevus tagab objektiivsuse. (Hea) teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav. Põhimõisted: Populatsioon kõik, kellest huvitutakse Valim valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus) Muutuja karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja eksperimentaatori kontrolli all Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Illusoorsed seosed Põhjuslik seos Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus).
Küsida on mõtet neid andmeid, mida pärast ka kasutatakse. Nt kui taustaandmetena küsitakse vastaja sugu või vanust, siis tuleks ka analüüsida vastuste sõltuvust vastaja soost või vanusest. 9 Vastajate väike arv ja küsimustiku metoodika (nt avatud küsimused, vastusevariant ,,muu") ei õigusta tulemuste esitamist protsentidena, sest saadud andmetel puudub statistiline (ennustav) väärtus. Sageli on võimalik ja ka huvitavam esitada vaid teatud tendentse ja arusaamu, mille põhjal ei saa ega soovitagi teha statistilisi üldistusi. Uuringu läbiviimine Tulemusi võib mõjutada see, kuidas konkreetne uuring läbi viidi (kes, kus, millal, kuidas). Küsitluse puhul on asjakohane anda teada: · millistes tingimustes toimus vastamine (nt: vastata tuli kohapeal uurija silma all, etteantud
Näit. Õiglane-ebaõiglane, terve-haige, ilus-inetu. Unikaalsus, verbaalsete markerite erinev tähendus. Konstrukt on kirjeldatav vaid isiksuse taustsüsteemis. Konstrukti ennustatav jõud. Kriteerium. KONSTRUKTIDE OMADUSED: Rakendusulatus (range of convenience) – konstrukti rakendamise ulatus. Ulatuslik vs mitteulatuslik. Halb vs hea. Rakendusfookus – rakendusulatuse piires olevad sündmused, kus konstrukti ennustav jõud on eriti kõrge. Avatus (permeability) – rakendusala piires uute sündmuste konstrueerimise omadus. PERSONAALSETE EHK ISIKSUSE KONSTRUKTIDE TEOORIA PRINTSIIBID. FUNDAMENTAALNE POSTULAAT JA 11 JÄRELDUST: “A person’s processes are psychologically channelized by the ways in which the person anticipate events” Kõikide psühholoogiliste protsesside eesmärk on prognoosida sündmusi.
) või kuidas see oli kohvipakil kirjas oli (.) kajar sina oled jälginud seda kõike (.) kõiki neid ennustajaloomi läbi aegade (.) mis on kõige edukamaks saanud sinu=arust saand K: jaa minu lemmikud on loomad kes ennustavad jalgpalli et see on siuke tüüpiline meelelahutusteema et me omistame loomadele siukseid inimeste omadusi neile meeldib jalgpalli vaadata ja muidugi meeldib neile ennustada (.) ennustavad nad muidugi palju paremini kui paljud inimesed ja kige kuulsam jalgpalli ennustav loom loomulikult on kaheksajalg paul kes ennustas jalgpalli saksamaal kahe=tuhande=kuuenda aasta emmemmil ennustas kõik mängud ja õõ (.) vist seitse või kaheksa mängu mis ta ennustas (.) kõik ta ennustas et ta ennustaski saksa koondise mänge (.) ennustas saksa koondisele kogu=aeg võite ja ennustas õigesti (.) kõik teised riigid olid ta peale pahased ja siis poolfinaalis ennustas sakslastele kaotuse ja kaotuse nad ka said (.) siis sakslased olid pauli peale pahased J
See tähendab ka seda, et determinatsioonikordaja R2 on sarnase väärtusega. Ühtlasi on oluline teada, et nii korrelatsioon kui ka lihtne, lineaarne paarisregressioon ei ütle otseselt ära põhjuslikkuse suunda. Viimast lauset silmas pidades on oluline ära mainida, et regressiooni puhul on väga oluline see, kumb kahest muutujast kas, meie näites, X või Y on prediktor (ehk ennustav muutuja; ingl k predictor; sisuliselt sõltumatu muutuja) ning kumba muutujat ennustatakse (ingl k outcome variable; sisuliselt sõltuv muutuja). Regressioonianalüüsi tulemusena saadakse võrrand, mis kirjeldab iga prediktori osakaalu ennustatavas muutujas. Seesama võrrand on graafiliselt regressioonisirge võrrandiks, kus vabaliige kirjeldab y-teljega lõikumispunkti (intercept) ning sirge tõus
Kas see on oma loomult kaardistav? Püüab see kirjeldada mingit juhtumit või mingi nähtuse vahelduvaid ilminguid või püüab see seletada mingit sotsiaalset nähtust? Kas nõuab uurimus käitumise või tegevuste kontrolli mingil tasemel või püüab see kirjeldada loomulikult toimuvaid asju? Kas uurimuse objektiks olev nähtus on tänapäeva või minevikku kuuluv, seega siis ajalooline? Uurimus võib olla kaardistav, kirjeldav, seletav või ennustav. (2004: 128 129) Uurimuses tuleb uuritav nähtus asetada mingisse teoreetilisse suunda, määratleda kesksed mõisted, püstitada hüpoteesid. Teooria ja mõiste peaksid olema lihtsad, selged, üldised, tõesed. Uurija töövahendid on mõisted, selleks tuleks olulisemad mõisted defineerida. UURIMISMEETODID Kvantitatiivses uurimuses on kesksed: · järeldused varasematest uurimustest · varasemad teooriad · hüpoteeside esitamine · mõistete määramine · katsekorralduse või andmete
["Üks kordamine on väärt tuhat t-testi"] Valiidsus on seotud eelkõige tulemustest õigete (õigustatud) järelduste tegemisega konstrukti olemasolu (taseme) kohta. (meenutagem siin mõõtskaalade juures räägitut: ei tohi teha järeldusi, mis ei tulene kasutatud mõõtskaala omadustest!). Teisest küljest tähendab valiidsus ka seda, kas me oleme mõõtnud seda, mida me tahtsime mõõta. Liigid: A) Ennustav valiidsus. Valiidsuse leidmisel on üks protseduur võrrelda tulemusi mingi kriteeriumiga, (e.g võimetetesti tulemused vs. koolihinded, või mõni teine analoogne test). Kui korrelatsioon on suur, siis me võime ühe näitaja põhjal ennustada teise tulemusi, ja seega võib öelda, et antud meetodi (testi) ennustav valiidsus on kõrge. B) Konstruktivaliidsus mil määral uuringus kasutatud muutujad peegeldavad tegelikku käitumist. Suurendada aitab juhuslike
Kognitiivne lähenemine inimese käitumist saab mõista informatsioonitöötluse terminites (Lisaks: psühholoogia erinevate harude ja psühholoogia seoste kohta teiste teadusharudega BachmannT., Maruste, R. (2003) ,,Psühholoogia alused" lk. 23-25) Psühholoogia meetodid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo) Teooria on süstematiseeritud väidete kogum, seostatav varasemate teooriatega, suhteliselt spetsiifiline, kontrollitav ja ennustav Põhimõisted: Populatsioon kõik, kellest huvitutakse; üldkogum Valim valik populatsioonist, peab esindama populatsiooni (representatiivsuse küsimus) Muutuja karakteristik, seisund, millel on väärtus. Sõltumatu muutuja eksperimentaatori kontrolli all. Sõltuv muutuja sõltub sõltumatu muutuja tasemest Korrelatsioon (r) seos muutujate vahel. Põhjuslik seos Illusoorsed seosed Kasutatav mõõtmisinstrument peab mõõtma uuritavat nähtust (reliaablus, valiidsus).
Kirjelda üldiselt põhilist töövõtet. Too näiteid erinevatest populatsioonigeneetika mudelitest. Mis on mudeli parameeter ja tema hinnang? Mis tegurid võivad viimast mõjutada. Populatsioonigeneetika uurib geneetilise varieeruvuse muutumist nii ajas edasi kui tagasi. Populatsioonigeneetika üritab ennustada, mis saab varieeruvusest tulevikus. Selgitada kuidas tänane varieeruvus tekkis. Populatsioonigeneetika ennustav pool arendati suures osas välja juba 20.sajandi esimeses pooles. Püütakse mõista alleeli/genotüübi/haplotüübi jne sageduse muutumist ajas sõltuvalt erinevatest tingimustest. Ennustatakse seda, kui palju populatsioon geneetiliselt varieeruma peaks, kuidas see aja jooksul muutub ja kuidas erinevad bioloogilised protsessid seda ajas ja ruumis mõjutavad. Minevikku vaatav populatsioonigeneetika on hilisem arendus ja seda nimetatakse eraldi
Mida tähendab turunduse andmebaasi integreeritus kogu ettevõtte tööprotsessi ja miks see oluline on? Tegemist toetava kanaliga.Näiteks ostujärgse tugiteenuse pakkumise süsteem (garantii, juhendmaterjalid, hooldusteenuse tellimine), mis pakub kliendile täiendavat mugavust. 1) reaktiivne – andmetest saadake teada, et midagi toimus. Saab reageerida operatiivselt 2) preventiivne- andmetrend näitab veaolukorra lähenemist. Võimalik diagnoosida ennetavalt probleemi 3) ennustav –andmete analüüs ennustab olukordi (näiteks ajaline pudelikael) 4) proaktiivne – näitab lisa-võimalusi 41. Mis on e-otseposti eelised traditsioonilise otseposti ees? Eelised: 1) Kiirus - e-kirjad lähevad üle maailma kohale väga kiirest erinevalt otsepostist 2) Kuluefektiivsus - e-kirjade suures hulgas saatmine on väga odav võrreldes traditsioonilise otsepostiga
Reduktsionistlik lähenemine võrdne see, mil moel me mingit nähtust konstrukti mõõdame, selle operatsionaalne definitsioon, millega me seda mõõdame Eelkõige kvantitatiivne lähenemine nii palju kui võimalik üritatakse seda seletada loogilistes ja matemaatilistes terminites Rõhutab põhjuslikkust, mis siis lõppkokkuvõttes peaks välja viima ennustaise ja kontrollini Rõhutab kindlusetunnet ja kindlust faktid, mis on kindlaks tehtud on muutumatud Positivism on ennustav lähenemine uurimuse põhieesmärk on välja selgitada mingeid fakte, mis võimaldavad meil välja selgitada tegusid ja käitumist Põhiriteeriumiteks on korratavaus ja avalik verifitseeritavus, selleks et näidata, et asi on tõene, peab seda näitama ka keegi teine ja sõltumatu uurija Positivism eeldab vaatlejate sõltumatust e mingit nähtust tuleb uurida nii et see ei oleks mõjutatud konkreetse uurija ideosünkraasiatest
induktiivne deduktiivne mõistmine seletamine teleoloogiline põhjuslikke seoseid uuriv osalusvaatlus eksperimentaalsed meetodid antropoloogia sotsioloogia hermeneutika/fenomenoloogia (loogiline) positivism * halb/mittesobiv hea/sobiv Kogemuslik ratsionalistlik Kirjeldav ennustav Ateoreetiline teoreetiline mitteteaduslik teaduslik Kvalitatiivsed meetodid Intervjuud, ekspertarvamused, osalejate hinnangud, osalejate jälgimine, kaasused, fookusgrupp jmt, valim väike Püüab kirjeldada ja analüüsida meetme (võimalikku) toimet, mõju olemasolu järeldatakse osalejate käest saadud teabest ja taustinformatsioonist · Ei püüa ega võimalda leida mõju kindlat suurust
· Süstemaatiline mõõtmisviga: testiskoori moonutab mingi väline asjaolu Hindaja arvamus hinnatavast Sotsiaalselt soovitav vastamine Bluffimine Spikerdamine Valiidsused · Valiidsusmulje ("face validity") · Sisuvaliidsus ("content validity") kui hästi mõõtmisinstrumendi sisu kajastab mõõdetava omaduse erinevaid tahke · Väline valiidsus ("external validity") mõõtmistulemuse seos mingi teise mõõtmistulemusega · Ennustav valiidsus kui hästi mõõtmistulemus ennustab mingit tulemust või saavutust või sündmuse tõenäosust · Kriteeriumi-valiidsus kui hästi mõõtmistulemus on seotud mingi kriteeriumiga · Eristav valiidsus kas mõõtmistulemus on sõltumatu nendest asjadest, millega ta ei tohiks olla seotud · Konstruktivaliidsus mõõtmistulemuse seostemuster teiste mõõtmistulemustega ja muude teadaolevate faktidega ning selle seostemustri sobivus teooriaga EHK :
· Peamine oli vorm · Jäljendati geomeetrilisi kujundeid · Teosed koosnesid katkendlikest lausetest, loobuti jutustavast sisust · GUILLAUME APOLLINAIRE, ALEKSANDER SUUMAN, JOHANNES BARBARUS, APOLLINAIRE ,,Kroon" EKSPRESSIONISM ld.keeles väljendus. Tuli kasutusele 19.sajandi keskpaigas kujutavas kunstis. Kirjanduses tekkis 20.sajandil. · Püüti kujutada närvilist kaasaega · Stiililt jõuline · Meeleolult õudust taotlev ja katastroofi ennustav · Sisu sõjavastane · Tunti muret inimese saatuse pärast · Viljeldi vabavärsilist luulet · Kasutati allegoorilisi kujundeid · Osutus mõjukaks ka teatris · JOHANNES ROBERT BECHER, BERTHOLT BRECT, MARIE UNDER, HENDRIK VISNAPUU IMAZISM ing.keeles pilt, kujund. Tekkis 20.sajandi alguses Inglismaal ja Ameerikas. · Pööratakse tähelepanu luuletuste kujundile, väljenduse korrektsusele, elavusele, ilmekusele
– Tulemuste analüüs töömahukas – Uuritavate hulk väike(üldistamine pigem ennustamise, seaduspärasuste/trendide väljatoomine) – uuritakse tõlgendusi, hoiakuid ning arvamusi (koos põhjendustega) – Saab töötada välja efektiivseid lahendusi konkreetsetele isikutele, mille laiemat mõju saab hiljem uurida kvantitatiivsete meetoditega Kirjeldav statistika Uuringutüüpe saab klassifitseerida järgmiselt: • Avastav • Kirjeldav • Analüütiline • Ennustav Eesmärgi (purpose) alusel • Teoreetiline • Empiiriline • Rakenduslik Uuringu lähenemise (approach) alusel • Kvalitatiivne • Kvantitatiivne • Kombineeritud Protsessi alusel Kirjeldav statistika Uuringu lähenemise põhjal Kirjeldav statistika Eesmärk Olemasoleva teabe/uuringute analüüs Erinevate teooriate kriitiline analüüs (võrreldakse ühe eeliseid teisega) Autor peab näitama, milline on tema panus uute teadmiste otsingul,
annaabi.ee 
