Emotsionaalne inteligentsus - miks osad inimesed on edukamad kui teised? Emotsionaalne inteligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) (see ei ole IQ) on mõiste mis hõlmab: * võimet oma tundmusi tajuda,mõista,juhtida ja väljendada *empaatiavõime on teiste inimeste (hingeelu) mõistmine *enesevalitsemine ja eneseregulatsioon on sihtide ja eesmärkide seadmine ja visadus eesmärkide saavutamisel ja takistusete ületamisel EQ (emotsionaalne inteligentsus) mõiste propageerija on Daniel Goleman. Garuso ja Salovey toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda mida saab parandada emotsionaalse inteligentsuse jõuga: 1) Efektiivsete meeskondade loomine 2) Efektiivne planeerimine ja otsustamine 3) Inimeste motiveerimine 4) Visiooni edastamine 5) Muutuste esilekutsumine
Sihikindlus eesmärkide-ülesannete selgus, kõrvaliste tegevuste allutamine peaeesmärgile Püsivus, visadus võime pikema aja kestel energiliselt ja aktiivselt püüelda püstitatud eesmärgi poole Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduseks PÜSIVUST, VISADUST Tugevat tahet on võimalik arendada ainult ,,KATEGOORILISE HOIAKU" puhul Kategoorilist hoiakut iseloomustab valmidus täita igal juhul ja täielikult treeningülesanne, saada vastav koormus ! Tahte arendamine
Selleks peab kasutama tugevat hõõrumist ja õigeid puhastusaineid Kuidas biofilmi ei teki? Süsteemne pindade puhastamine Pindade kuivatamine Koristustöös esinevad tegurid Töövahendid Puhastusteenindaja oskusnõuded Töökorralduse tehnilised oskused Koristustööde valdamine Klientide tundmine Kvaliteetne töö Tervikutunnetus Motivatsioon Algatusvõime Õppimisvõime Soov teha tööd Enesevalitsemine Kohanemisoskused Stressitaluvus Pingetaluvus Kriitikataluvus Üksinduse taluvus Valmidus paindlikuks töögraafikuks Meeskonnatöö oskus Sotsiaal-kultuurilised Suhtlemisoskus Kultuuride tundmine Keeleoskus Isiklikud hoiakud Konkurentsivõimelisus Innovaatilised Innovaatilised Positiivsus Probleemide lahendamise oskus Jõuvarude tunnetamine Uuendusmeelsus Avatud olek Kokkuvõtteks
vihastanud Jaana haarab piima täis klaasi ja virutab selle täie jõuga vastu seina. Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada. Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada. Ameerika arst Ross Campbell eristab ebameeldivate tunnete avaldamisel kuut küpsuse astet ja nimetab seda järjestust viharedeliks. 1. Parim viis ärrituse väljendamiseks on napisõnaline ja meeldiv teada andmine pahameelest ja selle põhjusest otse ärritajale või pahameele tekitajale. 2
saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi inimese tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine. Toome näite : Kui koleerik jääb teatrisse hiljaks, hakkab ta piletikontrolöriga vaidlema, et teatri kell on ees ning, et kui ta siseneb teatrisaali ei sega ta sellega ju kedagi. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on
08/29/13 TUULIKI VUKS 20 Soovitused: *mingi projekt, millega töötate; *oma laste pildid; *mõni lelu või vallatu asi; *valge või pastelsed toonid, metallik; *kõik, mis meenutab õnnelikku lapsepõlve; *kunstiesemed, -tarbed. 08/29/13 TUULIKI VUKS 21 Õpetajad, Abivalmis Inimesed; Reisid Tähendus: Sõbrad, Abilised; Äripartnerid; Õpetajad; Toetus; Juhtkond; Rahu ja Tänulikkus; Altruistlik Abi; Distsipliin; Otsustusvõime; Enesevalitsemine. Feng Shui teie ümbruse jaoks See on reiside, sünkroonsuse ja abivalmis inimeste ala. Element on metall. 08/29/13 TUULIKI VUKS 22 Soovitused: * mentorite pildid; *maalid, plakatid või pildid vaimsetest juhtidest või inglitest; *kõik, mis on tehtud metallist; *värvused: hall, hõbedane, tinakarva, vaskne, valge või must; *ümarad, ovaalsed või kaarjad vormid; *pildid kohtadest, kus olete reisinud või tahate reisida.
peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti on lubamatu töö ajal ajada oma eraasju. Juhiabil ei tohi olla harjumust lobiseda telefoniga tööväliseid jutte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. Sellele tööle ei sobi inimene, kellel puudub enesevalitsemine, korrektne välimus, kes ei taha ennast pidevalt täiendada tööalaselt ja ka mitte- tööalaselt. Juhiabi peab olema hea stressitaluvusega. Alati peab ta suutma olla toeks ja abiks teistele. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile. Hea juhi taga on siiski tema abi kelle oskused ja professionaalsus tagavad organisatsiooni usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse. Hea juhiabi on justkui hea haldjas kelle
peaks. Oma halva tuju ja muud emotsioonid jätame koju tööl oleme rõõmsameelsed ja abivalmid. Ei ole kellelgi meeldiv vaadata nutta lahistavat juhiabi või kuulata inetuid nähvamisi, mis tulenevad töötaja halvast tujust. Samuti on lubamatu töö ajal ajada oma eraasju. Juhiabil ei tohi olla harjumust lobiseda telefoniga tööväliseid jutte. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhiabi olla ei olegi väga lihtne. Sellele tööle ei sobi inimene, kellel puudub enesevalitsemine, korrektne välimus, kes ei taha ennast pidevalt täiendada tööalaselt ja ka mitte- tööalaselt. Juhiabi peab olema hea stressitaluvusega. Alati peab ta suutma olla toeks ja abiks teistele. Juht ja tema vajadused on alati esikohal aga juhiabi jääb tagaplaanile. Hea juhi taga on siiski tema abi kelle oskused ja professionaalsus tagavad organisatsiooni usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse. Hea juhiabi on justkui hea haldjas kelle
Sealsamas aga on jõud otsas, kaob usk oma võimetesse ja saabub "molutamismeeleolu". Koleerilist tüüpi indiviidi tahe on tormakas, ta võib oma tegevusega luua väga pingelise olukorra. Ta on ohjeldamatu, kannatamatu ja äge. Teiste inimestega suheldes võib ta väga ägedalt reageerida tühistele asjadele. Vaieldes püüab ta teistest üle kõneleda, ägestub ja läheb endast välja. Koleeriku põhiliseks puuduseks on mitteküllaldane enesevalitsemine. Sangviiniline temperament. Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on
mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. TEMPERAMENDI TÜÜBID: 1. sangviiniline - elav ja aktiivne, lõbus, elurõõmus (Toots) 2. Koleeriline keevaline, tujukas, mitte küllaldane enesevalitsemine (Teele) 3. Melanhoolne - emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Uues olukorras kaotab ta harilikult pea, tunneb raskusi inimestega kontakti loomisel, kartlik,samas aga tubli (Kiir). 4. Flegmaatik - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik ,raske naerma panna, kurvastada ,vihastada, pikaldase tegemisega( Tõnisson , Arno) MINA -ego TUNNUSTUS KUULUVUS TURVALISUS FSIOLOOGILISED VAJADUSED (toit,uni)
Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. Ei või oodata paremaid riike, seni kui pole paremaid inimesi. Seepärast on riigi tähtsamaid ülesandeid oma kodanikkude kasvatamine. Riik oma tsensorite abil peab rangelt valvama kasvatuse järele. Juba
Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem
"Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama" · Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Milline peaks inimene olema? Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises. Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes
S.t tegeleb ilu ja kunstiga. Ta leiab, et kunsti ülesanne on esitada sisemist tähendust. Õilsam on see kunst, mis mõjub tunnetele ja mõistusel. Kunst peab olema puhas Eetika- Aristoteles oli eetika rajaja, tema arusaam eetikast oli, et eetika on praktiline teadus ja leidis, et ei piisa ainult arutlusest vooruste üle, vaid neid teadmisi tuleb kasutada ka oma käitumises. Mõtlemisvõime areng annab meile õnnetunde. Inimese tublidus sõltub järgnevast: 1. Selge otsustamine 2. Enesevalitsemine 3. Ihade tasakaal Poliitika- Inimene on ühiskondlik loom, sest ainult ühiskonnas muutub ta õigesti inimeseks, kõige täiuslikum ühiskond on riik. Riigi ülesanne on oma inimsed õnnelikuks teha. STOIKUD Filosoofid kogunesid sammaskäikudes. Nende peamised vaenlased: lõbu, iha, mure ja hirm. Kõige tähtsam inimese jaoks on neist vabaneda, seda suudavad ainult targad inimesed. Nii saavutab inimene rahu. Stoikud on
Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Kultuur on õpitud vastavalt kultuuriruumile, kus inimene kasvab. AVALIK ESINEMINE 1. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, enneta vastuargumente, jäta teisele alati võimalus väärikalt taganeda, alusta kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast Väljenda oma emotsioone Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 4
Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia ja õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis
Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote, Hursthouse. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. oVoorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. oPahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid.
treenerite, ametnike ja teiste spordiga seotud isikute panus sporti. Mõiste "sport" muutub mõttetuks hetkest, kui hakatakse kahtlema ausa mängu vajalikkuses, hoolimata võistluse tasemest või sellest, kas tegu on amatööride või professionaalidega. Aus mäng väljendub: · reeglitest lugupidamine, · kohtunikest ja nende otsustest lugupidamine, · vastastest lugupidamine, · anda igaühele võrdne võimalus osaleda, · säilitada enesevalitsemine. 2. Reeglid Sport ilma reegliteta on võimatu ning reeglite sage rikkumine lõhub sporti. Iga sportlase huvides on reeglite järgimine ja neid, kes reeglitest kinni ei pea, peab karistama. Antiikmängudel olid karistused reeglite rikkumisel ja petmisel väga karmid atleete karistati reeglite rikkumise ja petmise puhul piitsutamisega (Harris 1979: 11, 56, 147) ja kepihoopidega (Harris 1979: 98). 1) Reeglite rikkumine. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja
koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. optimism, ratsionaalsus, tarkus, Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja enesevalitsemine, kannatlikkus, 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases töökus, musikaalsus, puhtus jne. kirjanduses pärast 1970.-ndaid. 26 27 A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds
kalduvusi, motiive ja emotsioone) Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. ______________________________ Religioon ja Eetika- kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda? Teism- Jumala usku Deism- Jumal pole olemas isiku kujul, kuid ta eksisteerib (mingi ollusena :D:D:D) Ateism- Jumalat ei ole olemas (vankumatu veendumus) Agnostitsism- Jumalat on võimatu tunnetada, kuna ta on väljaspool meie meeli ja vaimu
Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma
See ei tähenda egoistlikku enesetähtsustamist. Meie hüüatus "armastan sind" tähendab sageli vaid soovi "armasta mind, palun". Kui oleme ise kui tühi anum ja loodame et teine meid täitma hakkab, on meie armastusenälg vaid teise inimese konksu otsa meelitamine, kus teine peagi abituna sipleb. Vahel sellised õngekonksu nöörid vastastikku ristuvad või moodustavad sasipuntra. Üksinduse hirmu ees loodud suhe ei ole armastus, samuti nagu teisele meelejärgi olemine või hoolitsemine, enesevalitsemine, saavutus, ja mis kõik veel. Mis on armastus? Hea kui kahe armastaja armastuskäsitlus ühtib. 14. Usaldus. Kui räägitakse et "mehi/naisi ei või usaldada, nad on "sellised", peab see kõigepealt paika ütleja enda suhtes. Lahutusjärgsed suhted on enamasti lühiaegsed. Lahutatu käitub kui metsloom, kes inimese käes söök nähes söendab vaid korraks kiiresti läheneda ja parimal juhul käest midagi napsata. Ei juleta pikemaks peatuda
samuraide aukoodeksist. Judo kasvatab mitte ainult kehalist jõudu, vaid eesmärk on kasvatada õilis inimene. Judoka peab olema järjepidev, tagasihoidlik ja suhtuma austusega teistesse inimestesse. Judo looja, Jigaro Kano, pidas seda isiksuse harmoonilise arengu loomise vahendiks. Ta leidis, et judo pole mitte niivõrd relvata enesekaise, kuivõrd igapäevase elu filosoofia. Judoka aukoodeks kirjeldab selliseid omadusi nagu: viisakus, julgus, siirus, ausus, tagasihoidlikus, enesevalitsemine, truudus sõpradele ja lugupidamine ümbritsevasse. Jigaro Kano pidas oluliseks, et olla igas ettevõtmises algatuslik, jälgida ümbritsevaid situatsioone, käituda otsustavalt, tunda piire ja olla mõõdukas. Esimene loovtöö judost oli teoreetiline. Uus judo tundi puudutav on praktiline loovtöö. Minu eesmärgiks oli läbi viia Tony Judokoolis üks judo tund. See 28. aprillil 2015. aastal õnnestus. Tony Judokool pakub judo treenimisvõimalusi erinevas vanuses inimestele,
mitte aga otstarve omaette. Kuid voorused on ühtlasi välditamatud vahendid, seega on õnnelikkus neist otseselt tulenev. Kes on vooruslik, see vaid saavutab meelerahu ning vabaduse välistest asjaoludest, mis teda õnnelikuks suudavad teha. Tähtsaim voorustest on arukus, mis vabastab inimese eelarvamustest ja rahutukstegevatest ning tühistest kujutlustest ja soovidest, mille täitmine on võimatu ja mis seepärast inimese meelerahu häirivad. Enesevalitsemine säilitab meis õige suhtumise ning oskuse vahet teha lõbu ja kannatuse vahel, aidates hoida mõõdukust ning vältida liialdamist, mis võivad ka parima naudingu muuta vastupidiseks. Vaprus on vajalik selleks, et kasvatada eneses surmapõlgust ja taluda kannatuste valu, kui need peaksid kedagi tabama. Õiglus on voorus, mille olemasolu kasvatab inimeses vabadustunnet, vältides temas hirmus tekkimist karistuse
Fair Play ehk Ausa Mängu reeglid. Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: • reeglitest lugu pidamine, • kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, • vastastest lugu pidamine, • anda igaühele võrdne võimalus osaleda, • säilitada enesevalitsemine. Sportlik vaimsus Spordivõistlustel väljendub sportlik vaimsus mitte reeglite järgimises või rikkumises vaid võistlejate suhtumises konkurentidesse mitte kui vaenlastesse vaid kui sõbralikesse rivaalidesse. Võidule pürgimine peab käima käsikäes kaasvõistlejate austamise ja sõprusega. Eestlastest Olümpiavõitjad Olümpia sümboolika Olümpiasümbol koosneb viiest omavahel põimunud rõngast
kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev. Nt abiturient tähendab meil `keskkooli viimase klassi õpilane', aga vene keeles `kõrgkooli vm õppeasutusse astuja, kellel keskkool juba seljataga'. Dekoratsioon tähendab eesti keeles `1. vaateakende, ruumide vm kaunistus ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa'; prantsuse samakujulisel sõnal décoration on lisaks sellele veel tähendus `aumärk, orden'. Inglise control on `juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine' ja lõpuks ka `kontroll'. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama petrool (ehk petrooleum), siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad arvsõnad (kõrgemate järguühikute nimetused),
Viha talitsemise probleemid murdeeas Igaüks vihastab, kui arvab, et teda koheldakse ülekohtuselt või et keegi püüab talle kuidagi kahju teha. Teismelist tabavad vihahood sagedamini, kuna ta pole veel õppinud ennast ja oma tundeid valitsema. Vanemad arvavad tihti, et lapse viha on midagi väga halba ja et selle tuleb võimalikult kiiresti välja juurida. Probleem võib tekkida siis kui teismeline ei suuda oma viha taltsutada. Vihase inimese enesevalitsemine sõltub tema küpsusastmest. Mida küpsem inimene, seda küpsemad on viisid viha välja elada. Ameerika arst Ross Campbell eristab ebameeldivate tunnete avaldamisel kuut küpsuse astet ja nimetab seda järjestust viharedeliks. 1. Parim viis ärrituse väljendamiseks on napisõnaline ja meeldiv teada andmine pahameelest ja selle põhjusest otse ärritajale või pahameele tekitajale. 2
Dialoogis “Politeia” visandab ta põhivooruste või kardinaal vooruste süsteemi oma hingekäsitluse aluse. Igale hinge osale vastab siin kindel spetsiifiline voorus: mõistusliku osa esmaseks vooruseks on tarkus (“sophia”), tahtmisele vastab vaprus või mehisus (“andria”, mis võiks tähendada lihtsalt “tahtejõudu”), kuna meeleliselt himustavale hingeosale on vaja mõõdukust (“sōphrosynē” ) – mida sisuliselt võiks tõlgendada ka “enesevalitsemine”). Neid nelja kardinaalvoorust ühendab juhendavalt ning tasakaalustavalt viimaks üks kindel üldvoorus – nimelt õiglus (“dikaiosynē“), mis võimaldab kõlbeliselt harmoonilise teostamise. (6 lk 73-76) 2.3 Ideed moraali alusena Kuid tunnetusliku ja teadmiste puudutava osa kõrval annavad Platoni ideed aluse ka moraalifilosoofiale: ideedeõpetuse üks hämmastavamaid jooni ongi selle uskumatu mitmepalgelisus. Platon on moralist
toetab mõistuse töö: kinnitamine, eitamine, arutlemine ja otsustamine. Kaardil on kujutatud Keisrit istumas mägisel pinnasel, mis kujutab planeet Marssi, mis on ühtlasi agressiivse meesalge ja sõjajumala planeet. Keiser sümboliseerib mõistuslikku, ilmalikku võimul. Tema võim on kaine ja armutu, tuginedes puhtale ideele ja mõistuse üleolekule, mis eitab tunnete tähtsust. Teda iseloomustab stabiilsus, realism, objektiivsus, vastutustunne ja enesevalitsemine. Kui vaadata Keisri negatiivseid külgi, siis tema liigsest tunnete ja vaimsuse puudusest võivad tuleneda kangekaelsus, tuimus, liigne täiuslikkuse-ja võimuiha. Ennustamisel tähistab Keiser seda, et olete pigem ideedele ja mõistusele toetunud ning unustate kohati oma tunded ja sisehääle. Seda ei tasuks aga teha, sest ideele truuks jääda on hea, kuid oluline on ka mitte vastuollu minna oma sisemusega. Kaart number V: Ülempreester
samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003) · tähelepanelikkus ja enesetunnetus · enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll · empaatia · suhtlemine · probleemide lahendamine · optimism ja pessimism · motivatsioon · koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu. Poiste puhul on emotsionaalne kasvatus kodus ratsionaalsem. Kui õpetajad on
3. Kas heaks esinejaks sünnitakse või saadakse? Miks ja kuidas? 4. Miks sisaldab veenmist kõik mida te ütlete? 5. Kuidas olla veenev? * Tea, millal kasutada ühepoolset ja millal kahepoolset versiooni *Tea, millal kasutada induktiivset (üksik 0 üldistus) ja millal deduktiivset (üldistus 0 üksik) lähenemist *Tee vahet omaduste ja kasu vahel * Paku selget alternatiivi *Ähvarda kolmandat osapoolt 6. Mis mõjutab kõneleja usutavust? *Iseloom *Pädevus *Enesevalitsemine *Meeldivus *Ekstravertsus 7. Millest alustada kõneks valmistumisel? *Kõne ülesehitamine *Materjal : kõne põhiosa koosatmine *Sissejuhatus: kuidas alustada õige jalaga? *Lõppsõnad ja üleminekud 8. Kuidas analüüsida publikut? *Demograafiline informatsioon: vanus, sugu ja muu sellesse puutuv *Publiku hoiakud, väärtushinnangud ja uskumused *Mida nad teavad ja millal nad teada said? 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele
Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 6. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi 10
Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 6. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi 10. Kuidas võita publiku
Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine 5. Mis on auditooriumi analüüs? Arv, vanus, haridus, kas on liidreid, kas on võõrad, tuttavad, kultuuri taust, väärtushinnangud, veendumused. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra
Tea vahet omaduste ja kasu vahel. Paku selget alternatiivi. Ähvarda kolmandat osapoolt . Tekita omaduste konflikt. Esita uut informatsiooni. Ütle neile, mida sa taad. Enneta vastuargumente. Alusta kokkupuutepunktidest. Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu. 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? - Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine. 5. Mis on auditooriumi analüüs? - Demograafiline analüüs, Eesmärgile-orienteeritud analüüs. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? - Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks
siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine); · suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism); · töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, hooletus, laiskus); 15 · tahteomadused (otsustavus, visadus, enesevalitsemine, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, mehisus, julgus, argus). 16
Vabadus I? 29.Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsika – tahtevabaduse probleem 2) Eetika – vabaduse ja vastutuse vahekord 3) Esteetika – tsensuuri ja loominguline vabadus 4) Poliitikafilosoofia – puutumatuse ala 30.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. Negatiivne vabadus – kitsenduste, taksituste, piirangute puudumine. Positiivne vabadus – enesevalitsemine , autonoomia. Me pole päriselt vabad, kui jälgime pealgalt kapriise, tunge ja kalduvusi, vaid siis, kui meie elus valdab mingi moraalne seisund. 31.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. MacCallum väidab, et lähtume vabaduse kirjeldamisel kahest vabaduse liigist on ekslik. Vabaduse diskussioon analüüsib ühte vabaduse tüüpi lähtuvalt kolmest aspektist: Keegi või miski on Vaba millestki
veename kuulajaid ka seda uskuma ja arvama. 3. Kuidas olla veenev?*Tea, millal kasutada ühepoolset, millal kahepoolset versiooni*Tea, millal kasutada induktiivset, millal deduktiivset lähenemist*Tee vahet omaduste ja kasu vahel*Paku selget alternatiivi*Ähvarda kolmandat osapoolt*Tekita omaduste konflikt*Esita uut infot*neile, mida sa taha*Enneta vastuargumente*Alusta kokkupuutepunktidest*Kasuta erinevaid võtteid 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust?*Iseloom*Pädevus*Enesevalitsemine*Meeldivus *Ekstravertsus 5. Kuidas võita publiku sümpaatiat?*Teadvusta, mida publik tunneb*Leevenda nende hirme*Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida*Ära kurda publikule oma probleeme*Keskendu nende vajadustele 6. Miks on vajalikud nii loogiline kui ka emotsionaalne käsitlus kõnes?Et võita sümpaatiat ja usaldust 7. Mida tuleb silmas pidada statistika kasutamisel?*Ära vurista numbreid * Ümarda arvud *Kasuta usutavat allikat
Kertu AV11 10 Tulekahju korral tegutsemise meelespea Nõuded tulekahju korral tegutsemisele 1. Püüa säilitada rahu ja enesevalitsemine. Tulekahju avastanud isik on kohustatud: 2. Kui ruumist pole võimalik väljuda, sulge uks lukustamata. Võimalusel topi kinni uksepilud, ventilatsiooniavad jne. 1. Teatama viivitamatult häirekeskusele: kus tulekahju on puhkenud, mis põleb, nimetama oma perekonnanime, telefoni nr'i ja vastama valvetöötaja esitatud küsimustele. 3
Samas ei ütle selline vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus.. Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. 4. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi! Positiivne vabadus on vabadus millekski. Vabadus on enesevalitsemine, autonoomia. nt vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms. Positiivne vabadus eeldab mõistust sest vabadus seisneb ainult mõistuspäraste printsiipide järgimises.Positiivse vabaduse paradoks: sind sunnitakse vabaks ühiskonna või riigi poolt kuna mõned teavad paremini, mis on sulle või riigile tegelikult hea (nt tegelikult tahad sa õppida kuigi
„tugevdada lapse füüsilist ja vaimset tervist, ergutada psühhomotoorset (tegevuslikku), sotsiaalset (k.a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslikku arengut” (§ 85); „rikastada laste tundeelu muusikaelamuste kaudu /-/” (§ 77).) Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003: 7-8): • tähelepanelikkus ja enesetunnetus • enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll • empaatia • suhtlemine • probleemide lahendamine • optimism ja pessimism • motivatsioon • koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev. Lapsevanemad arutlevad tunnete üle rohkem tütarde kui poegadega. Omakorda kasutatakse tütardega suheldes rohkem tundeid illustreerivaid ja kirjeldavaid sõnu
teostuda mõistuse valitsemine hinge üle. Seetõttu on kolmandaks kardinaalvooruseks tarkuse ja vapruse kõrval Platoni sõnul sophrosyne. Seda terminit, millele pole eesti keeles ühte ainsat head tõlkevastet, määratles Platon erinevate hingejagude kooskõlana (symphonia), mis seisneb nende ühtses arusaamises sellest, et just nimelt mõistuslik hingejagu peab nende seas juhtiv olema. (Politeia 442c) Tavaliselt tõlgitakse sophrosyne eesti keelde sõnaga mõõdukus või enesevalitsemine. Tegemist on liitsõnaga, kus sos tähendab tervislikkust, phronesis aga mõtlemisvõimet, niisiis võiks otseseks vasteks olla tervemeelsus. Tervemeelne aga ongi see, kes alati ennast valitseb ja leiab tegutsedes õige mõõdu. Sedalaadi tervemeelsust ohustavad eelkõige aga just ihad – nende eespool kirjeldatud loomuse tõttu. Nii võibki ütelda, et kuigi sophrosyne on hinge kui terviku arete, vajab seda voorust eelkõige hinge ihalev jagu.
Siia kuuluvad ka kunstnikud, poeedid, näitlejad. Kolmanda seisuse ülesandeks on inimelu aineliste vajaduste rahuldamine. Nende tööst elatuvad ka mõlemad ülemised kihid, kes aga peavad kolmandale seisusele looma kõige soodsamad elu- ja töötingimused. Riigi juhtimisest see seisus - rahvas - osa ei võta, kuna tal puuduvad riigi juhtimiseks vajalikud võimed, eeldused ja ettevalmistus. Neile on aga lubatud eraomand. Nende peamiseks vooruseks on mõõdukus ja enesevalitsemine. Aga Platoni ideaalriigis on enesestmõistetav koht orjandusel. Orjad (s.o. barbarid) peavad tegema ära raskema töö, omamata seejuures mitte mingisuguseid õigusi. Kuna on ideaalriik, siis ei tohi ka ori puudust kannatada. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile
teemadel. Suguiha on armastuse ja ühenduse vajaduse üks avaldusi. Tegelikult ei väljenda erootilist veetlust mitte mingil juhul ainult seksuaalne veetlus. Mehelikkus ja naiselikkus on olemas niihästi iseloomus kui ka sugufunktsioonis. Mehelikku iseloomu võib määratleda kui 5 sellist, millega kaasnevad läbimurdmise ja juhtimiseoskus, aktiivsus, enesevalitsemine ja julgus; naiseliku iseloomu omaduseks on loov vastuvõtlikkus, kaitseinstinkt, reaalsusetaju, taluvus, emalikkus. Sageli on nii, et kui mehe iseloomujooned on nõrgad, siis püüab ta puudust kompenseerida esmajoones rõhuasetusega oma mehe rollile seksis. Mees püüab tõestada oma mehelikku vaprust seksis, kuna ta on ebakindel oma mehelikkuses. Mehelikkuse veel äärmuslikuma halvatuse puhul võtab võimust sadism. Kui naiselik seksuaalsus on
5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1. Otsustamisvõimet väljendab meelekindlus (oluliste asjade viivitamatuks otsustamiseks). 2. Meelekindlust toetav eneseusaldus (peegeldab võimet olla iseenda silmis austusväärne). 3. Enesekontroll ehk enesevalitsemine (näitab toimetulekut oma ihadega). 4. Iseseisvus (väljendub võimes vältida mugandumist teiste arusaamade järgi). 5. Püsivus (avaldub võimes pühenduda pikema aja vältel mingile tegevusele). 6. Kannatlikkus ( takistuste ja häirete meelekindlas ja leplikus talumises). 7. Visadus (püüdlemine seatud eesmärkide poole). TEMPERAMENT 1. Temaperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana.
5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13. Tahteomadused. 1. Otsustamisvõimet väljendab meelekindlus (oluliste asjade viivitamatuks otsustamiseks). 2. Meelekindlust toetav eneseusaldus (peegeldab võimet olla iseenda silmis austusväärne). 3. Enesekontroll ehk enesevalitsemine (näitab toimetulekut oma ihadega). 4. Iseseisvus (väljendub võimes vältida mugandumist teiste arusaamade järgi). 5. Püsivus (avaldub võimes pühenduda pikema aja vältel mingile tegevusele). 6. Kannatlikkus ( takistuste ja häirete meelekindlas ja leplikus talumises). 7. Visadus (püüdlemine seatud eesmärkide poole). TEMPERAMENT 1. Temaperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana.
· Aktiivne püüd kehakaalu langetada peale suurt söömist (diureetikumid, näljutamine, lahtistid jne) · Üle kolme kuu tavaliselt kaks suurt söögiisu hoogu nädalas · Suur kehakaalu kõikumine ( 5kg) üles alla · Depressioonihood Buliimikut iseloomustab veel · Masendunud olek peale söömisorgiat · Vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse, tugevad dieedipiirangud · Kõhnudes hakkab enesevalitsemine alt vedama ja hakkab taas sööma · Buliimikud on enam väljapoole suunatud, näitavad viha ja impulsiivsust enam kui anorektikud Anorektik eristub buliimikust · ANOREKTIK orienteeritud äärmisele saledusele o range näljutamine ja treening o enamasti äärmuslikult kõhnad · BULIIMIK toitumishäire väljendub kiusatuses süüa ja seejärel süütunne, o kaasnevad söömasööstud, mille järel oksendavad ja kasutavad
20. Tekita omaduste konflikt 21. Esita uut informatsiooni 22. Ütle neile, mida sa taad 23. Enneta vastuargumente 24. Alusta kokkupuutepunktidest 25. Kasuta erinevaid võtteid 26. Soovitab väikseid, täpseid samme 27. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega 28. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega 29. Hoia midagi toredat varuks 30. Rakenda süütunde jõudu 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? · Iseloom · Pädevus · Enesevalitsemine · Meeldivus · Ekstravertsus · Stereotüübid · Huvide konflikt · Vead · Seisukoha muutmine 5. Mis on auditooriumi analüüs? Publikuga kontakti loomise võte. *Demograafiline informatsioon: vanus, sugu ja muu sellesse puutuv *Publiku hoiakud, väärtushinnangud ja uskumused *Mida nad teavad ja millal nad teada said? 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? · Teadvusta, mida publik tunneb · Leevenda nende hirme
VAIMU- JA LIITPUUDED 1. Iseloomustus: Vaimupuue ehk vaimne alaareng ehk intellektipuue on psüühika arengu mahajäämus, millele on iseloomulik teatud arenguperioodil omandatud intellekti ja oskuste madalam tase, mis avaldub tunnetuses ja sotsiaalsetes suhetes. Inimesel on raskusi asjadest aru saamisel ning varemõpitut uutes olukordades kasutada: suhtlemine, enese eest hoolitsemine, kodus elamine, sotsiaalsed oskused, ühiskonnas tegutsemine, enesevalitsemine, tervis ja turvalisus, tegevuslik õppimisvõime, vaba aeg ja töö. Vaimupuude raskusaste võib varieeruda sügavast puudest kerge õpiraskuseni. Umbes 80 protsendil on ka lisapuue. Arengu tagab vaid võimalikult varane, sihipärane, kõiki arenguvaldkondi toetav, aastaid kestev eripedagoogiline abi, mida lapsele ja noorele osutatakse nii kodus, lasteasutuses kui koolis. Vaimupuue ei ole haigus.
Treener ja sportlane peavad täpselt ette kujutama, milliste ettevalmistusmeetoditega võib saavutada valmiduse. Nendeks on: *eetilis-moraalne kasvatus: isiksuse suunitlus, distsipliin, organiseeritus. *intellektuaalsete võimete täiustam: analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, püsivus, mõtlemine, loomingulisus. *tahteline ettevalmistus: spordialade vastavate tahteomaduste täiustamine, raskuste ületamiseks valmistumine, enesevalitsemine. *Tekkinud olukorra reaalne hindamine, *Tähelepanu, keskendumine, intensiivsuse ja püsivuse arendamine. * Häälestatus harjutuse sooritamisele. * Harjutuse sooritamisele kriitilise hinnangu andmine ja järgneva tegevuse planeerimine. * Eneseregulatsioonivõtete omandam: enesekontroll, tahtepingutuse mobiliseerimine. *Psüühilise värskuse taastam ja säilitam: autogeenne treening, treeningu psühhoregulatsioon, ideomotoorne treening. .18
annaabi.ee 
