TALLINNA TEENINDUSKOOL ENESEKEHTESTAMINE MINU JAOKS Referaat Juhendaja: Külliki Türi Tallinn 2014 Sissejuhatus Sissejuhatus................................................................................................. 2 1.SISSEJUHATUS........................................................................................... 3 2.ENESEKEHTESTAMINE............................................................................... 4 2.2 Alistuv käitumine............................................................................... 4 2.3 Agressiivne käitumine........................................................................6 2.4 Kehtestav käitumine...........................................................................7 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav.........................................................8 2.6 Miks inimesed ei oska kehtestavalt käituda...
Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika- ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse. Distsipliin ja selle kehtestamine on vajalik, et õpilane teaks ja tunneks oma piire. Kui piire ei ole, siis ei tea õpilane, mida temalt oodatakse ja kuidas käituda. Distsipliini korraldust saab õpetaja tagada oma kehakeele ja seletuse kooslusena. Kui õpetaja suudab ennast kehtestada klassi ees ja selle ka säilitada aitab see kaasa nii õpetamisele kui õppimisele. Distsipliini tagamise võtmesõnaks ongi enese kehtestamine ja seletustöö.
6) K. Schmitt- Riik kui korravõim 7) Ühiskondlik leping- riik on ühiskondliku teooriaga konstrueeritud üksus Riigi mõisted Riik on mitmetähenduslik mõiste vastavalt kontekstile. 1. Empiiriline mõiste e kolme elemendi õpetus- territoorium (oma Maa pinnast, mis on piiritletud rahvusvaheliste lepingutega või kujunemislooga), rahvas (füüsilistest isikutest ühisuse liikmed, kelle vahel on loommulik side (genuine link)), võim (enesekehtestus nii sisse- kui ka väljapoole) 2. Juriidiline mõiste- Riik on juriidiline isik (abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime (võime kanda õigusi ja kohustusi, võib olla osaline või täielik)), millel on pädevuse määratlemise pädevus (õigusfilosoofilises tähenduses- õigus luua õigust) 3. Õigusfilosoofiline mõiste- miks riik?- riik on inimõiguste realiseerimise instituitsioon. Riik kui teaduse ese 1
7. Kogu ulatust some shit (kõiki aspekte arvestav vastus?) kui ollakse kõikides küsimustes vastuolus tõuseb pinge liiga suureks, konflikt suureneb, raskem oma vajaduste eest seista. Esiteks kuula ja saa teisest poolest aru, teiseks jaga teise poolega seda osa, mis tundub ühine, kolmandaks väljenda oma enda nägemust. 8. Valikute andmine pead leidma valikud, mis on mõlemale poolele vastuvõetavad, aga kõik sulle kasulikud. 9. Loomulikud ja loogilised read, ennetav enesekehtestus reeglid tuleb paika panna, et oleks kergem ennast kehtestada (preemiat saab siis, kui sada seent korjad miks mina ei saa? mitu seent on? 62 selge). On kahjustav ennast kehtestada, kui selleks kapitali pole olemas. 10. Käitumise peatamine, tunnete arvessevõtmine esiteks lõpeta konkreetne tegevus, teiseks ära lase ennast emotsionaalselt kaasa tõmmata, kolmandaks aktsepteeri partneri tundeid neid talle sõnastades ja viita alternatiivsetele võimalustele. 11
Üks linnriikidest, El Mirador, muutub umbes 4.-3. sajandil eKr piirkonnas juhtivaks. Peale tema langust, umbes 3. sajandil pKr tuleb rääkida paljude võrdsete linnriikide süsteemist, millest mõned küll kerkivad teistest esile, kuid on pidev konkurents, mis muutub kiiresti (ajaloolises mõttes kiiresti). 3.-9. sajand on nn maajade klassikaline periood. Seal t on teada hulgaliselt maajade hieroglüüftekste. Tegemist on valdavas enamuses kuningate enesekehtestus/ eneseülistus tekstidega. Maaja linnad ei olnud väga suured (suurimas linnas, Ticalis, oli kuskil 100 000 inimest, enamasti aga paar kuni paarkümmend tuhat inimest). Linn koondus ümber rituaalkeskuse, mille ümber laiusid radiaalselt kvartalid (elamukompleksid). Keeruline on tõmmata linna ja maa vahele piiri, kuna radiaalteed jätkusid ka linnast väljaspool. Valitseja kandis tiitlit ahau (püha isand), ta oli jumalale lähedal ning jagas lähedust jumalatele läbi sugulussidemete
annaabi.ee 
