Kamberkaevandam ine Kamberkaevandamine Kamberkaevandamine ehk kambertervikkaevandamine on allm aakaevandamisel kasutatav tehnoloogia , mille oluliseks tunnuseks on katendi (ja nii ka maa) vajumise vältimine. Katendi hoidmiseks jäetakse osa maavarast väljamata, moodustatakse (tugi)tervikud, mis jäävad maad hoidma. Eesti põlevkivikaevandustes jääb tugitervikutesse kuni 25% kaevandamisväärset maavara. Kambrite laius on 6...10 m, nende pikkus võib ulatuda sadadesse meetritesse. Tugitervikute mõõtmed on
(http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Väljakkaevandamise puhul maavara väljatatakse õhukeste kihtidena suurel alal. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) 5.2 Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine on moodus mille korral maavara katvaid kivimeid ei eemaldata, vaid hoitakse üleval kaevandamise aja või ka hiljem. Peamiselt on kasutusel kamberkaevandamine, laavakaevandamine ja nende kombinatsioonid. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Kamberkaevandamine on viis, mille puhul jäetakse väljatavasse kihidisse tervikud, mis hoiavad maapinda üleval. Nende vahele moodustuvad kambrid, kus liiguvad masinad. (http://maeopik.blogspot.com.ee, 31.10.2015) Laavakaevandamine on kaevandamisviis, mille puhul töötab pikas kaevandamisees
Pealmaakaevandamine Plussid Miinused Odavam ja kiirem tootmine Maastiku ja elustiku muutus Saab kasutada suurema Põhjaveekihi saastumine jõudlusega masinaid Suure territooriumi hõivamine Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Kamberkaevandamine Allmaakaevandamise viis, kus maad hoitakse kaevandamata jäänud kivimist tervikutel. Tugitervikutesse jääb kuni 25% kaevandamisväärset maavara Maakate ei muutu Põlevkivi levik mujal maailmas Varud hiigelsuured Leidub rohkem kui 600 riigis Suuremad varud USA's , Brasiilias ... Suurimaks tootjaks on Eesti Põlevkivi tulevikus Kodensatsioonijaamad Soojuselektrijaam Gaasiturbiin-elektrijaam
Tsitre 194 000 25 2,95,1 9 Prognoosv. Kehra 374 400 90 2,3 10,15 Prognoosv. Fosforiidi kaevandamise tehnoloogiad Kihtmaavarana on võimalik kaevandada kahte moodi: 1) avamaakaevandamise moodusega (vaalkaevandamine, aukkaevandamine) pinnase teisaldamine või ümberpaigutamine. 2) allmaakaevandamise moodus (kamberkaevandamine puurlõhketööd. Lankkaevandaminekombain Kaevandamise piirangud Tehnoloogilised piirangud Mäemasinaid on olemas igasuguste tingimuste jaoks. Peamine on tehnoloogiline piirang rikastamine., pole valmisskeeme. Keskkonnakaitselised piirangud peamine piirav tegur, keskkonna ja ühiskonna vähene taluvus. Mõju põhjaveele rikutakse veereziim, alanduslehtrid, reostus (Rakveres karstiilmingud) Diktüoneemakilt kihi purustamisel kipub süttima ja põledes mürgiseid gaase eritama
Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Eesti põlevkivi on umbes 450 miljonit aastat vana. 29. Kuidas põlevkivi kaevandatakse? Põlevkivi saab kaevandada kahel moodusel: avakaevandamine ( karjäär) ja allmaakaevandamine (kaevandus). Avakaevandamismooduse kaevandamisviis on vaalkaevandamine. Allmaakaevandamismooduse kaevandamisviis on kamberkaevandamine. Vaalkaevandamisviisi tehnoloogiatena on kasutuses paljandamine draglainidega, hüdrauliliste ekskavaatoritega, mehaaniliste ekskavaatoritega, pindesifreeskombiniga, traktorkobestiga ja buldooseriga. Põlevkivi väljamistehnoloogiana on kasutauses lausväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine puur- ja lõhketöödega, valikväljamine traktorkobestiga, freeskombainiga, ekskavaatorkobestiga ja mehaanilise ekskavaatoriga. Allmaakaevandamise
20-30%). Põlevkiviõlis sisalduvas väävli- ja lämmastikuühendid raskendavad selle töötlemist ja kasutamist. Põlevkivi mineraalaine koosneb peamiselt karbonaatidest, alumosiilikaatidset ja kvartsist, vähem leidub püriitsi, kipsi, apatiiti jmt. mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, *kamberkaevandamine). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine. Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi pulseerivas veejoas või jahvatatud magnetiidi suspensioonis, kus aheraine vajub põhja ja põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat. 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi
kaevandamiseks arvestades võimalikke keskkonnamõjusid. Töö lähtepunktid: · Geoloogilised eeldused uute kaevandamistehnoloogiate rakendumisel ja kauba kvaliteedi moodustumisel · Kaevise avakaevandamisega väljamise tehnoloogilised lahendused (karjääri freeskombaini katsetamine ja evitamine) · Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (pikka ettenihkega kamberkaevandamine) · Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (lühietega allmaakombainkaevandamise katsetamine) · Kaevise allmaakaevandamise tehnoloogilised lahendused (pikkade etega allmaakombainkaevandamise katsetamine) · Tootmiskadude vähendamise võimalused tootluskihindi paksema väljamisega · Tootmiskadude ja keskkonnamõjude vähendamine allmaakaevandamisel
annaabi.ee 
