Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

VILI (0)

1 Hindamata
Punktid
VILI #1 VILI #2 VILI #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LisLiska Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
pptx

viljakest. Kuivviljad Vilju jaotatakse veesisalduse järgi Kuivviljadel veesisaldus valmides väheneb. Pilt nr 1. Kuivviljad Lihakviljad Lihakviljadel veesisaldus valmides suureneb. Lihakviljad on näiteks õunapuu vili, tomati mari jne. Pilt nr 2. Lihakviljad. Avaviljad ja sulgviljad. Kuivviljad jagatakse omakorda avaviljadeks ja sulgviljadeks. Avaviljad- kui viljas olevad seemned on valmis, avanevad paljude taimede viljad ning seemned kukuvad välja. ( hernes, uba, moon) Sulgviljad- seemned jäävad vilja sisse ega vabane sealt enne, kui vili laguneb.(pähkel, tõru, teris)

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Leht, vili, õis ja seeme

ehitusest. Vili tekib ühest sigimikust, mis võib koosneda paljudest viljalehtedest. Koguvili moodustub apokarpsest sigimikust, kus viljalehed küpses viljas ei liitu (vaarikas -- Rubus idaeus). Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks mooruspuul (Morus sp.) või ananassil (Ananas sp.). Kui perikarp on lihakas, räägitakse lihakviljadest, kui aga kuiv, siis kuivviljadest. Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks. Ühtset viljade

Bioloogia
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

seemnealgmest pärast munaraku viljastamist. Rüüsvili - vilja moodustamisest vôtavad peale emakkonna osa veel muud ôieosad ­ ôiepôhi, ôiekate. Paljasvili - vilja moodustamisest vôtab osa vaid sigimik Partenokarpia ­ vili moodustub ilma viljastamiseta 37.Koguvili, vilikond, liitvilikond. Koguvili: mitmeemakalisest õiest, mille emakas pole liitunud (vaarikas) Vilikond: mitmest õiest (maisi tõlvik, ananass) Liitvilikond: eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku (viigimari) 38.Viljade tüübid. Lihakad viljad: õunvili, mari, luuvili, pomerantsvili. Viljade tüübid: *lihakad (mari, luuvili, õunvili) *kuivad ­ avaviljad(kukkurviljad, kaunviljad, kõder, kõdrake, kupar), sulgviljad (seemnis, teris, pähkel, tõru), laguviljad (jaguvili, lülivili). Lihakad viljad: valmimisel vee sisaldus suureneb, üheseemnelised Õunvili: *kujunenud alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks *vilja

Bioloogia
thumbnail
74
odt

Ökoloogia konspekt

Polüploidsus Autopolüploidsus – kui tavapärane kromsoomide komplekt mitmekordistub: ◦ 2 diploidset gameeti ühinevad ◦ haploidne ja diploidne gameet ühinevad ◦ Kaer, kohvipuu, õunapuu, banaan, suhkruroog, tšilli Allopolüploidsus – kahe diploidse liigi hübriidi kromosoomide mitmekordistumine ◦ Liik X(A,A) ja liik Y(B,B) annavad F1 põlvkonnas järglased (A,A,B,B) ◦ Oluline roll uute liikide tekkimisel Polüploidsetel isenditel sageli suuremad lehed, õied või viljad. Polüploidsus esineb looduslikult, kuid saab esile kutsuda kolhitsiiniga. Haplpoidsete ja triploidsete taimede viljad on tavaliselt steriilsed (seemnetud). Steriilsed taimed Hübriidide loomisel võivad tekkida steriilsed järglased (vanemate kromosoomide arv on erinev), selle ületamiseks kahekordistatakse kromosoomistik ning järglased muutuvad viljakaks. Steriilsust võib sihilikult esile kutsuda populatsiooni kontrollimiseks vältimaks invasiivsuse teket. ◦

Ökoloogia
thumbnail
84
docx

ELUSLOODUS

Vananedes lühenevad ja tõmbavad taime talvituva osa külma eest sügavamale maapinda. Säilitusjuured- (nt peet, porgand, kaalikas) iseloomulik kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Säilitusjuurtes talletatud varuainete arvel kasvab taimel järgmisel aastal õied ja arenevad viljad. Ronijuured- (luuderohi) pika ja nõrga varrega taimedel. Neid lühikesi juuri on varrel palju ning nad aitavad hoida vart ja lehti maapinnast Õhujuured- (orhidee) iseloomulikud kõrgemal. Tänu neile saavad nad troopikametsade epifüütidele (taimed, ronida kõrgemale, kus on rohkem mis elavad teistel taimedel, kuid pole

Bioloogia
thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad ­ taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria ­ seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria ­ õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim · Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned). · Sessoonsus Monokarpne õitsemine ­ õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine ­ õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. · Õite liigutused Õite liigutused e nastid

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Rüüsvili - kus viljade arenemisest võtab lisaks viljalehtedele osa ka teisi kudesid; paljasvili ­ tekkinud ainult sigimikust; partenokarpia - seemneteta vilja arenemine; Lihtvili - tekib ühest õiest, mille sigimik on tekkinud ühest viljalehest. Koguvili - tekkinud mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud-vaarikas, põldmari; vilikond - mitmest õiest-maisi tõlvik, ananass. liitvilikond - eri õitest moodustunud viljad kasvavad kokku-viigimari; Viljade tüübid - Lihakad viljad: õunvili-tekib alumisest sigimikust, mille sein muutub lihakaks, mari(kurk, tomat), luuvili(virsik, ploom). Kuivviljad - avaviljad: kukkur, kõder, kõdrake, kaun, kupar, karp; Sulgviljad: pählike, pähkel, tõru, seemnis, teris. Laguviljad: jaguviljad, lüliviljad. Viljade ja seemnete levi - allohooria - keskkonna abil; zoohooria e. loomlevi; anemohooria e. tuullevi; hüdrohooria e. vesilevi;

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Õis kinnitub varrele õierao abil, mille tipp on jämenenud ja moodustab õiepõhja. Astlad – taimede mehaaniline kaitse; torkav moodustis, mis on tekkinud oksast, lehest või abilehest. Vivipaaria – seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria – õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim  Õitsemine Õite olemasolu funktsiooniks on suguline paljunemine, sh tolmlemine ja viljastumine. Viljastumise järgselt arenevad õiest viljad (seal omakorda seemned).  Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud.  Õite liigutused Õite liigutused e nastid

Loodusteadus



Lisainfo

Konspekt raamatust Botaanika I

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun