Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim? (0)

Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile
sobivaim? Põhjenda oma arvamust.
Party -list system – partei nimekirja süsteem???
Minu arvates kõige sobilikum süsteem on hetkel kasutuses olev süsteem ehk partei nimekirja süsteem. See süsteem toimib siis võrdelise valimissüsteemi alusel. Selline süsteem tagaks kõikide parteidele võrdsemaid võimalusi pääseda parlamenti, kuna Riigikogu mandaadid jagatakse valmisnimekirjade vahel võrdeliselt nende vahel saadud häältearvuga. Seega ei kehti põhimõtet, et „võitja võtab kõik“ ehk nagu on enamusvalimistel. Lisaks sellele võrdelise valimissüsteemiga läheb vähem hääli kaotsi, kuigi valimiskünnis võtab siiski mõned. See tähendab, et need parteid, kes ei ületa, valimiskünnist ei pääse riigikokku. Seega valijad, kes neile oma hääle andsid, lähevad kaotsi. Valimiskünnis on valimissüsteemi puhul siiski oluline ja oluline on ka selle suurus. Nimelt se hoiab eemale parteisid, kes võivad olla ekstreemsemate vaadetega või teisalt , kui on vähem parteisid, kes parlamenti pääsevad, siis teeb see valitsuse moodustamise lihtsamaks ja tagab suurema stabiilsuse samuti. Eestis viimastel valimistel pääses Riigikokkku 4 erakonda ning see tegi valitsuse moodustamise lihtsamaks. Juhul kui oleks saanud mõni väike partei nagu rohelised Riigikokku lisaks, siis nendel võib olla mõne hääleline roll, mis võib saatuslikuks saada valitsusele, kes enam siis ei suudaks läbi suruda oma eelnõusid. Selle süsteemi puhul valivad inimesed parteid ehk valitakse siiski maailmavaadet kui inimest ennast. See annab võimaluse valijaskonnale otsustada, millise suuna peaks võtma valitsus oma ametiaja jooksul. Eestis kui võidutses viimati Reformierakond , siis valijad valisid suunaks liberalismi. Peale selle tagab süsteem võimaluse parteide rohkusele Riigikogus, mitte nagu enamusvalimiste puhul, kus soositakse ainult kaht erakonda. Mitu parteid parlamendis on tervitav, kuna see tasakaalustab valitsemist. Eesti puhul see tähendab seda, et kui Reformierakond näiteks võtaks liiga liberaalse suuna, siis opsitsioonis olevad erakonnad saavad kritiseerida neid ettepanekuid ning juhtida ka avaliku arvamust sellele. Eesti iseseisvuse alguses viis küll võrdeline valimissüsteem lühiajalistele ja nõrkadele valitsustele, kuid nüüdseks on poliitiline kultuur Eestis väljakujunenud sellisel määral, et valitsused suudavad ametis püsida terveid ametiaegu. See tagab tugevate valitsuste tekked ja on võimalik viia ellu järjepidevat poliitikat. Juhul kui valijaskond ei ole siiski rahul poliitikaga, mida elluviiakse, siis järgmistel valimistel on tal alati võimalik hääletada teise kandidaadi poolt. Lisaks sellele saab valijaskond läbi tugeva kodanikuühiskonna ja avaliku arvamuse juhtida kitsaskohtadele riigis ja mõjutada valitsust see läbi. Eestis kui ei olda poliitikaga rahul, siis tavaliselt järgmised valimised ka näitavad rahul olematust riigi suhtes. Näiteks Res Publica võitis valimised, siis valijad olid väsinud olemas olevate erakondade võimu võitlusest ning loodeti värskeid ideid ja mõtteid. Nimelt kui Eestis oleks enamusvalmissüsteem, mis soosiks kahte pareid, siis oleks ka ainult kaks maailmavaadet esindatud . Võrdelise valimissüsteemi puhul on võimalik esindada mitmeid vaateid ja see on tervitatav Eesti seisukohalt ning tagaks mitmekülgse riigiarengu. Seega Eesti peaks jätkuvalt kasutama hetkel toimivat süsteemi.