kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline. Näiteks kui neljast ühes ringkonnas ülesseatud kandidaadist saab Peeter 30%, Jaan ja Urmas mõlemad 25% ning Andres 20% hääli, siis osutub valituks Peeter. Niisugune valimissüsteem viib paratamatult kahe suure partei kujunemisele ja üheparteilise ja stabiilse valitsuse
hinnang reziimi demokraatlikkusele. · Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine (toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes) Parlament ja volikogud tavaliselt 4 aasta tagant, president 4-6 aasta tagant. · Valimised võivad aset leida ka sagedamini, kuid seda ainult põhiseadusega määratud viisil- seda nim erakorralisteks. Erakorraliste valimiste tüüpiline põhjus on parlamendi laialisaatmine. · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist
annetused. Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest. 3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse erakonnasüsteemi toimimise aluseks. Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli. Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni. Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik
Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste ärajäämine või edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta (nt sõda) hoiatab , et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Valimistulemused määravad , millised parteid ja isikud kuuluvad poliitilistesse otsustuskogudesse ning kes arutavad valijate nõudmisi ning võtavad vastu seadusi . Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks. Madal osalusprotsent tähendab et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valimispartei
1. Selgita mõisted ja too näited: otsene demokraatia- ehk vahetu demokraatia võimu teostavad inimesed ise esindusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas
saadikuks on valinud. Teiselt poolt annab mandaat saadikule või erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. 2.Valimised 2.1.Valimiste funktsioon Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; Korraline valimine- teatud ajavahemiku möödudes; Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. 2.2.Valimisõigus Eestis (kohalikud omavalitsused, Riigikogu, president, Euroopa Parlament) Kohalike omavalitsuste, riigikogu, presidendi ja Euroopa Parlamendi hääletamiseks peab isik olema 18-aastane. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. 2.3.Kandideerimisõigus Eestis (sama) Kohalikud omavalitsused- kandideerida saab 18 aastaselt.
Politoloogia seminar VII: valimissüsteemid Mis on Eestis oleva (Riigikogu) valimissüsteemi eelised teiste valimissüsteemide ees? Valimissüsteem on süsteem, mille alusel toimuvad rahvaesindusorganite valimised (riigikogu, volikogu). Nii parlamentaarses kui ka presidentaalses riigis valivad hääleõiguslikud inimesed parlamendi ehk seadusandliku võimu. Nagu teada, on valimissüsteeme 3: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne, mis on segu majoritaarsest ja proportsionaalsest valimissüsteemist. Eestis on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem.
valimis-tel ka valimisliidud. Valija vaba tahet ei või mõjutada (valimiste päeval on propaganda keelatud). 3. valimised on ÜHETAOLISED Igal valijal on 1 hääl, igal häälel võrdne kaal, valimisseadus kehtib kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks. Mandaat-valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati. 1.majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem. Näiteriik on Suurbritannia. VRK-valimisringkond Kui Eestis oleks nii, siis.................. Riik jagatakse nii mitmeks VRK-ks, kui palju on kohti Kuna Eesti parlamendis on 101 parlamendis
Kõik kommentaarid