ANTUD Delta Corporation Finantsseisundi aruanne (väljavõte) 31.12.2004 Omakapital (Stockholders' equity) Aktsiakapital (Paid-in capital) Eelisaktsiad (Preferred stock) (5%, nimiväärtus 10 $ , lubatud emiteerida 50 000 tk, emiteeritud 0 tk) Lihtaktsiad (Common stock) (nimiväärtus 2 $, lubatud emiteerida 100 000 tk, emiteeritud ja käibel 10 000 tk) Aazio - lihtaktsiad (Paid in capital in excess of par - common) Aktsiakapital kokku (Total paid-in capital) Jaotamata kasum / kahjum (Retained earnings / deficit)
Mikroökonoomika tegeleb majandusagentide otsustusprotsessiga piiratud ressursside tingimustes. Makroökonoomika keskendub peamiselt makrotasandi nähtustele, s.o nähtustele, mis tekivad üksikagentide tegevuse liitumisel. Siia kuuluvad näiteks mõisted nagu turuhind, s.o. hind, mille juures agentide poolt müüa soovitav kogus võrdub osta soovitava kogusega, või inflatsioon, mille määrab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta. Makroökonoomika tegeleb tüüpiliselt majandust kui tervikut puudutavate nähtustega ja tugineb selles mikroökonoomilistele otsustusteooriatele. Majandusteaduse alla liigitatakse tavapäraselt ka ökonomeetria, rakendusstatistika haru, mis tegeleb majandusteaduses uuritavate suuruste mõõtmise probleemidega. Traditsiooniliselt kuulub majandusteaduse alla ka majandusliku mõtte ajalugu, mis on sisuliselt üks mõtteajaloo valdkond.
d 6. Paul ostis hiljuti tuntud jäätisefirma ühe müügikoha. Ta ostab oma seadmed ja varustuse sellelt firmalt ja maksab talle nime kasutamise eest. Tema ettevõte on näide a. kooperatiivi kohta. b. frantsiisi kohta. c. mittetulundusühingu kohta. d. mitte ühestki ülalnimetatust. A 7. Sihtasutus erineb mittetulundusühingust selle poolest, et a. ta ei ole mittetulundusorganisatsioon. b. tal piiratud eluiga. c. tal ei ole liikmeid. d. ta tohib emiteerida aktsiaid.. c 8. Suures aktsiaseltsis a. juhivad aktsionärid alati firmat. b. on nõukogu ainukesena aktsiaseltsi omanik. c. on omandus ja juhtimine lahutatud. d. ei emiteerita aktsiaid. A 9. Aktsiaselts on juriidiline isik. See tähendab, et a. aktsiaseltsi on raske asutada. b. aktsiaselts saab kasutada ainult piiratud kapitali. c. aktsiaselts on kõige arvukam äriettevõtete organisatsioonivorm. d. aktsiaselts võib olla kohtus hageja ja kostja ning võib sõlmida lepinguid
Lisaks heeliumile on WR-tähtede kiirgusribades veel ka süsiniku, hapniku ja lämmastiku ühendeid. 1938 aastal liigitas rahvusvaheline kosmoseagentuur WR-tähtede kiirgusribad WN ja EC kategooriatesse. Jagamine sõltus sellest, kas spektrumis oli rohkem lämmastiku vastavalt siis WN riba või süsinik-hapniku ühendeid ehk EC riba. Massikadu WR-tähed on suurima pideva massikaoga objektid kõigi täheklasside hulgas. Oma eluajal, mis on ligikaudu 500 tuhat aastat, jõuab WR-täht emiteerida tähtedevahelisse keskkonda ligikaudu 15 Päikese massi jagu ainet. Nii suure aine väljavoolu tõttu nende tähtede nähtav fotosfäär mitu tuhat kilomeetrit sekundis liikuvas tähetuules muudab tähe parameetrite määramise raskeks. Nagu kõigil massi kaotavatel tähtedel, kiirendadakse ka WR-tähtede tuult tähe pinna lähedalt ja tuule kiirus kasvab eemaldudes tähest. Huvitav WR-tähed loetakse kaugele arenenud massiivsete tähtede hulka. On selgunud ka see, et
sajandi algusega negatiivne säästmine (ehk säästude kulutamine) riigieelarve puudujääk Kõik nimetatud. Küsimus 18 Suurim erinevus erasektori võlgnevuse ja avaliku sektori võlgnevuse vahel Valmis on asjaolu, et: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks raha juurde emiteerida erasektor on võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik sektor aga välismaistele võlausaldajatele erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt oma laene refinantseerida erasektori võlgnevus on praktiliselt riskivaba Surimaks erinevuseks peab lugema siiski asjaolu, et avalik sektor saab võlgnevuse
20. sajandi algusega negatiivne säästmine (ehk säästude kulutamine) riigieelarve puudujääk Kõik nimetatud. Küsimus 18 Suurim erinevus erasektori võlgnevuse ja avaliku sektori võlgnevuse vahel Valmis on asjaolu, et: Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks või enam: avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks raha juurde emiteerida erasektor on võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik sektor aga välismaistele võlausaldajatele erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt oma laene refinantseerida erasektori võlgnevus on praktiliselt riskivaba Surimaks erinevuseks peab lugema siiski asjaolu, et avalik sektor saab võlgnevuse
inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13. Milleks võtta laenu, milleks mitte. Mõiste intress – Intress on piltlikult õeldes raha hind, mis tasutakse protsendiga laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intressimäära suuruse reguleerimise abil piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. 14. Majanduse 3 arenguetappi – ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmisisendite arvukusest. Investeeringutepõhises
majas. Elektromagnetväljad On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ihukarvade püstitõusmisest, tundest, et keegi jälgib sind, peavalust ja raskest olekust kuni hallutsinatsioonideni olenevalt elektromagnetvälja tugevusest. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid, mis ei ole küll õnneks tugevad. Elektrivälja eest kaitsevad meid tihtipeale erinevad materjalid elektrisüsteemide korpused, majaseinad ja ka inimese nahk. Infraheli Üks asi, mida arvatakse veel põhjustavat kummituslikke juhtumeid, on heli. Sagedused, mis on madalamad kui 20 hz, mida inimesed tavaliselt ei kuule. Kuid teadlased nagu Richard Lord ja Richard Wiseman on leidnud tõendeid, et infraheli
Kui vaakumdiood vooluringi ampermeetriga jadamisi, siis selgub, et vaakumdiood juhib samuti voolu ühes suunas nagu pooljuhtdioodi puhulgi. 32. Läbipaistvast klaasist, mille sisepinna üks osa on kaetud ainega, mis valguse mõjul eraldab elektrone : fotokatood. Analoogne vaakumdioodiga. 33. Fotoelement, milles on lisaks fotokatoodle on lisakatoode, mis emiteerivad sekundaarelektrone. Osavalt valitud pingejaotusel võib iga elektron emiteerida mitu sekundaarelektroni, seega fotovool suureneb. --------------------- 15.Ränidioodi ja germaaniumdioodi elektriliste omaduste võrdlus Ränidiood kannatab kõrgemat temperatuuri ja tema vastuvool on pea olematu. Puuduseks on suurem päripingelang. Germaaniumdiood on pehmema karakteristikuga, väiksema päripingelanguga, aga ei talu üle 70 kraadi temp. Temperatuuri tõusmisel niigi märgatav vastuvool suureneb. 21. Mis põhimõttel saaks 1- 3 V pinget stabiliseerida
ks, TÜ-ks ja UÜ-ks üldkoosolek; aktsiaseltsil peavad Kuna nõukogu ja audiitori olema juhatus ja nõukogu) olemasolu on kohustuslikud, Asutamiskulud- alates 140 EUR teeb see AS usaldusväärsemaks (riigilõiv) suurtele rahastajatele Kuna elektrooniline asutamine AS võib emiteerida erinevat liiki pole võimalik, siis aktsiaid (nimelisi- ja registreerimisele võib kuluda 2-3 eelisaktsiaid) päeva Kohustuslik nõukogu ja audiitori nõue Suured ülalpidamiskulud
Aastad 4 10.3 Eesti kroon ja Euro 10.3.1 Eesti kroon 1. Mis aastal tuli käibele Eesti kroon? ....................................................................................... 2. Millisel asutusel on õigus emiteerida Eesti kroone?...................................................................... 3. Mis on Eesti krooni kattevara? ....................................................................................... 4. Millise välisvaluutaga on Eesti kroon seotud?............................................................................... 5. Milline on sidumiskurss? ..............................
väikesed emiteerimiskulud hea liikumisvõime vahetusväärtuse stabiilsus Raha funktsioonid: maksevahend arvestusühik vahetusvahend Akumulatsioonivahend Raha liigid: sularaha arveldusraha väärtpaberid tsekid Pangakaardid EESTI KROON on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. 1918 Maapäev otsustas emiteerida riigi 5%lisi lühiajalisi võlakohustusi 30 mln. marga suuruses summas, millega seadustas marga Eesti Vabariigi rahaühikuna. Ajutine Valitsus andis rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti. 1919 Ajutise Valitsuse otsusega asutati Eesti Pank ja kinnitati panga põhikiri. Panga põhikapitaliks assigneeriti riigikassast 10 miljonit marka. Pearaamatust kanti läbi põhikapital, võeti vastu esimene summa jooksvale kontole ning Eesti Pank alustas
erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega. EKP aitab kaasa ka finantsstabiilsuse tõstmisele ning jälgib, et krediidiasutused täidaksid normatiive. Teostatakse pidevat seiret, et leida süsteemis nõrku kohti. Nõustatakse institutsioone finantseeskirjade loomisel ning arendatakse süsteeme, mille abil stabiilsust tõsta ning hallata efektiivselt majanduskriise. Lisaks sellele on Euroopa Keskpangal ka ainuõigus emiteerida europangatähti, ta vastutab ainsana nii nende kujunduse kui ka ringluses oleva hulga üle, mõjutades nii oluliselt rahanduspoliitikat. Pidevalt toimub ka nõustamine, Euroopa Keskpangaga tuleb konsulteerida iga teda puudutava Euroopa Liidu õigusakti eelnõu puhul ning riikide ametiasutused iga Euroopa Keskpanga pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul. Rahapoliitika ning oma ülesannete teostamiseks on EKP käsutuses erinevad rahapoliitika instrumendid
Kasvuhoonegaaside heitmeloaga antakse luba paisata käitisest või selle osast atmosfääri kasvuhoonegaase, kui on kindlaks tehtud, et käitaja suudab heitkoguseid kontrollida ja nendest aru anda. Roheline investeerimisskeem On Kyoto protokolli artikli 17 kohaste riigi lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate vahendite suunamine keskkonnasäästlikesse projektidesse või programmidesse. Riigi lubatud heitkoguse ühik on ühik, mis annab riigile õiguse emiteerida kindlaksmääratud perioodi jooksul välisõhku üks tonn süsinikdioksiidi ekvivalenti. Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord Iga käitise käitaja tagastab hiljemalt iga aasta 30. aprilliks kõnealuse käitise eelnenud kalendriaasta koguheitmetele vastava hulga saastekvoote, mis seejärel kehtetuks tunnistatakse. Käitaja, kes ei tagasta iga aasta 30. aprilliks eelneva aasta heitkogustele vastaval hulgal kvoote, peab ülemääraste heitkoguste eest trahvi tasuma, mis on
4 Elektriohutus Elektriohutusseaduse eesmärk on vältida ja vähendada inimestele, koduloomadele, varale või keskkonnale elektrimasinatest ja -seadmetest tulenevaid ohte ja elektromagnetilisi häireid. Elektriohutusseaduse täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon koostöös teiste riigiasutustega. Nõuetekohane elektriseade on ohutu, vastupidav ja kergesti hooldatav ega tohi emiteerida elektromagnetilisi häiringuid ümbritsevasse keskkonda. Häiring on mis tahes elektromagnetiline nähtus (nt elektromagnetiline müra, ebasoovitav signaal või muutunud levisignaal), mis võib halvendada seadme, selle osa või süsteemi talitlust. Elektromagnetilised häiringud võivad põhjustada näiteks teleripildi halvenemist, raadio ragisemist või vigu arvuti töös. Elektromagnetiline ühilduvus tagab seadme häirevaba töö ettenähtud töökeskkonnas.
aastal, millest sai täiesti iseseisev valuuta. Rahatärtede esiküljel kujutatakse kuulsat isikut ja tagaküljel eestlastele tähtsat sümbolit või paika, kasutusel on ka mündid. 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost Eesti Panga asutas Eesti Ajutine Valitsus 24. veebruaril 1919. aastal. Eesti Panga põhikirjalised ülesanded oli rahaliikumise ja makseringluse korraldamine nii sise- kui välismaal ning vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Alates 1928. aastast oli Eesti Pangal ainuõigus emiteerida pangatähti. Eesti Panga esimene president oli Mihkel Pung, asepresident E. Aule ja direktor J. Sihver. Kokku on Eesti Pangal olnud 7 presidenti ja praegu ametisolev Vahur Kraft on kaheksas. Kuni 1928. aastani oli käibelolev valuuta Eesti mark, mis oma väärtuselt pidi olema pariteetsetel alustel kuldfrangiga (1 mark = 0,29032 g kulda). Piisava kattevara puudumise tõttu sai margast siiski ainult katteta paberraha. Raskused majanduses ja
Nt: maksad pangale intressi. · Dividend maksed, mida tehakse aktsiaseltsi tuludest aktsionäridele. · Bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha kasutamata. · Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. · Obligatsioon võlakiri, võlakohustus, pikaajalise võlakohustusega antud väärtpaber, mille järgi võlgnik kohustub võlga tagasi maksma määratud tähtajaks. · Emiteerima väärtpaberite esmamüük. Nt: eesti pangal on ainuõigus emiteerida eesti kroone, mis edaspidi lähevad kasutusse. Emiteerima esmakordselt midagi välja andma. · Investor Ta võib ka investeerida kaupadesse või toodetesse, millelt loodab hiljem tulu saada. · Krediitor võlausaldaja, ta on õigustatud pool võlasuhtes. Nt: kui mina laenan raha sõbrale olen krediitor. · Deflatsioon majandustegevuse periood, mida iseloomustab hindade üldine langus, millega kaasneb raha ostujõu tõus.
võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise. Investor kasutab oma soovide edastamiseks ostu- ja müügi- korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on
eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum (valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas) emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. 1 emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind emiteerimishind hind millega toimub võlakirja esmamüük
Ettevõte on likviidne, kui suudab oma maksekohustusi õigel ajal täita. Kõge likviidsem vara on raha- see, mis seisab ettevõtte kassas või pangakontol. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta olemasolevate omanike abil suurendada omakapitali, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest. Ettevõtte laiendamiseks võivad aksiaseltsid emiteerida aksiaid. Kui ettevõte on edukas ja kasvab kiiresti, tekib võimalus viia see börsile- noteerida ettevõtte aksiad või võlakirjad börsil. Börs on üks osa väärtpaberiturust. Investeeringu tasuvust aitab hinnata investeeringu tasuvusaeg- kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse. Investeeringu tasuvuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka raha aegväärtust. Kasutatud kirjandus 1. L.Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L. Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zarnand, V
5 2.4 Reinvesteerimise määr % 80% 70% 60% 50% 50% Tegelik kasv 16% 18% 15% 10% 9% Jätkusuutlik kasv% 22% 18% 11% 8% 7% Mida Te soovitaksite firma juhtkonnal ette võtta kasvu juhtimisel? A võtta rohkem laenu, kui laenutingimused on soodsad B korraldada aktsiaemissioon ja emiteerida uusi aktsiaid C osta hea arengupotentsiaaliga, kiiresti kasvav konkurent D maksta omanikele rohkem dividende E mul on erinev arvamus (milline?) 8. Milline alltoodud väidetest ei pea paika? A Maastrichti kriteeriumite kohaselt ei tohi eurole üleminekul riigi aasta keskmine inflatsioonimäär ületada 3% B Lisandväärtuse kasvuga mitte kooskõlas olev tootmiskulude kasv alandab ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel
madalam on intressimäär. d) emissiooni piiravad tingimused mida enam kaitset ja õigusi nõuab võlakirja omanik (see kelle käes ta on), seda madalam on tulu mida ta teenib ja mida rohkem nõuab õigusi emitent (ennetähtaegne tagasiostmine) seda kõrgemat intressimäära peab ta pakkuma. e) jooksev riskivaba intressimäär sõltuvalt sellest, kuidas liigub turgudel riskivaba intressimäär liiguvad sellega paralleelselt kaasa ka võlakirjade intressimäärad. Võlakirju võib emiteerida avaliku kui kinnise emissiooni teel. Võlakirju võib erinevate tunnuste alusel liigitada: Võlakirja tagatuse alusel kasutatakse tagatud ja tagamata võlakirju. Tagatiseta võlakirju nimetatakse debentuurideks. Tagatiseks võivad olla aga mitmesugused varad ja üks paremini kindlustatud/tagatud võlakiri on hüpoteekvõlakiri. Kui laen on tagatud kinnisvaraga siis laenutähtaegsel mittetagastamisel alustatakse vara omandiõiguse ümbervormistamist laenuandjale
Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud 50. * Väärtpaberivahendaja - finantsturuga seotud asutus, näiteks investeerimispank, mis aitab ettevõttel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul 51. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga 52. Lihtmaksed ja dokumendimaksed - m6iste ja liigid * Lihtmakse - makse, mille korral maksjat teenindav pank kannab maksja korralduse alusel vastava rahasumma maksja kontolt üle saaja kontole.(tsekk v6i maksekorraldus)
Varade käibe kordaja = müügineto käive / varade keskmine jääk Varade keskmine jääk = 750000/3=250000 Varad kokku 250000 Passiva kokku 250000 Hankijatele maksmata arved: 250000-50000-75000-100000=25000 Maksevalmiduse kordaja = raha / lühiajalised kohustused Raha = 25000*2=50000 Varud = 250000-150000-40000-50000=10000 3. Loodud ettevõttele on täiendavalt vaja 10 000 000, milleks plaanitakse aktsiaemissiooni. Palju tuleb aktsiaid emiteerida, kui emissioonikulu aktsia kohta on 15 ja aktsia turuhind on 120. Milline on emissiooni rahaline väärtus? 120-15=105 10000000/105=95238,0952 Rahaline väärtus: 95238*120=11428560 Emissiooni kulu: 95238*15=1428570
Näiteks USA-s on see kindlustanud vajaliku raha mitte ainult jooksva konto defitsiidi, vaid ka eelarve defitsiidi toetamiseks. 15 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Välismaalased hoiavad USA väärtpaberites nii palju vahendeid, mis moodustab üle 10% riigivõlast. Eesti riigil pole valitsuse võlakirju ja puudub ka kord kuidas neid emiteerida. Välismaiste investeeringute kasv on pööranud vastupidiseks netoinvesteeringute positsiooni USA-s. Maailma suurimast laenuandjast on saanud suurima võlgnik. Kellele ollakse võlgu? Hiina, Venemaa, Korea jne. Ühelt poolt on välisinvesteeringud head, kuna tagavad likviidseid vahendeid riigi eelarve defitsiidi ja investeeringute katmiseks. Teisest küljest voolavad kasumid, protsendid ja dividendid tulevikus maalt välja. Kokkuvõte
Riigikogu ja riigi presidendi poolt viieks aastaks. Eesti Pank on aruandekohustuslik vaid Riigikogu ees. Riigikogu igaks rahandusaastaks nimetab ametisse sõltumatud a u d i i t o r i d. Eesti Panga volitused raharingluse korraldamisel ja Eesti krooni vääringu stabiilsuse eest hoolitsemisel on üsna laialdased. Ta kehtestab rahaturgu ja pangandust korraldavaid eeskirju, annab litsentse. Raharingluse reguleerimiseks võib Eesti Pank emiteerida, osta ja müüa väärtpabereid, osta ja müüa väärismetalli ja välisvaluutat, anda Eestis tegutsevaile krediidiasutustele laenu. Millised võimalused on keskpankadel rahaturgu mõjutada ? 1. Äripangad peavad osa oma rahast üle kandma keskpanka. 2. Reservmäärade muutmisest tunduvalt sagedamini kasutatakse d i s k o n t o m ä ä r a muutumist. Diskontomäär tähendab intressimäära, millega äripangad saavad keskpangalt raha laenata. 3
otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaajaliste investeeringute juhtimine ja planeerimine. 5) Finantsstruktuuri juhtimine -firma laenu ja omakapitali suhe 6)Käibekapitali juhtimine -firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine 3. Kapitali tüübid Omakapital – omanike investeering ettevõttesse Võõrkapital – laenatud vahendid 4
tuleb täiskogul arutelul esmaspäeval, 24. veebruaril. Hääletus on kavas teisipäeval. Seejuures on EP ja ELi Nõukogu õigusloome osas saavutanud eelnevalt juba kokkuleppe. Parlament ja nõukogu jõudsid keeruliste läbirääkimiste tulemusel kompromissini, mille järgi võivad uute sõidutautode CO2-heitmed ulatuda keskmiselt 95 grammini kilomeetri kohta. See nõue kehtib tootjate autopargist 95 protsendile. Hetkel on autopargil lubatud keskmiselt emiteerida süsinikdioksiidi 160 grammi kilomeetri kohta. "Meie eesmärgiks oli saavutada hea kokkulepe nii autotootjate, tarbijate kui keskkonnakaitse jaoks. See on hea tulemus kõikidele osapooltele," ütles EP raportöör Thomas Ulmer, kes esindab Saksamaad ja Rahvapartei fraktsiooni. Hetkel annavad autod ühe viiendiku ELi heitkogustest, ajavahemikul 19902008 suurenes transpordisektori heitkoguste hulk 26 protsendi võrra. 1.1Keskkonnasõbralikumad automudelid
selle juhtumi tõttu tekkinud kahju hüvitamine või kokkulepitud rahasumma maksmine. 7 Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlustusseltsid elu- ja kahjukindlustusseltsideks. Kindlustusmaakleriteks nimetatakse ettevõtteid, mis vahendavad kindlustusseltside teenuseid. Kõiki finantsturuga seotud asutusi nimetatakse väärtpaberivahendajateks. Need firmad aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. 4.EURO Aastal 2002 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha, milleks oli euro. Kuigi tegelikkuses sai teha juba 3 aastat enne seda, 1999. aastast alates, pangaülekandeid eurodes, tuli paberil ja müntides euro välja alles hiljem. Üheksa aastat peale euro käibeletulekut võttis selle 2011. aastal kasutusele ka Eesti
kindlaks tootmis- *liikmed miinimumkapit l ei ole õigust küljed: tähtajaks, ei tehnoloogia ja saavad ali nõuet. juhtida ühingu *aktsionäride anna häält, iga töö- aastapreemia Juhtimisstruktu tegevust ega arv pole äriühing või puhkereziim. jaotust ur on lihtne- vaidlustada loogiliselt emiteerida, Haldusnõukogu *töökollektiivi igal osanikul täisosanike piiratud nende väärtus arvestab ja mitte kuuluvad on 1 hääl. otsuseid ühingu *juhtimisel ja makstakse jälgib riigi huve, palgasaajad Otsused on tegevuse dividendide välja, eesmärk seal arvutatakse saavad palga konsensuslikud juhtimisel. jaotamisel on
vastu jne..) Fondi osakute turg investeerimisfondide osakutega annab õiguse saada tulu, tegu on ostu või müügiõigust tõendava väärtpaberiga. Võivad olla garanteeritud tulususega, garanteerimata tulususega. Fondid võivad olla kinnised ja avatud fondid. Näitab osalust kinnisvaras. Kinnine aktsiaseltsi tüüpi. Osakute arv kindlaks määratud, nendega toimub tehing ja turule ostetakse ja müüakse nagu aktsia puhul. Avatud - fondi õigus osta tagasi oma osakuid kui ka juurde emiteerida ( olenevalt kui palju investoreid on) Rahaturg on lühiajaline investeering. Väärtpaberiturg on tavaliselt pikaajaline tehing. Mida konservatiivsem on strateegia seda väiksem on kaotamise võimalus. Kõige riskantsem on väärtpaberi aktsia. Kahte liiki vastandike huvidega majandus subjekte: 1) Säästjad ehk laenuandjad - on huvitatud rahapakkumise vähenemisest, siis on turu saamise võimalus suurem, intressid suurenevad)
Pole nimeline. Annab üldjuhul garanteeritud hääled, on põhimõtteliselt teoreetilised. Kuldaktsia. Nimeline, annab veto õiguse kuni 5ks aastaks. Vinkuleeritud aktsia. (venku-venelase järgi) Nimeline, Nordstreamiga seotud. Üldjuhul ei anna dividende. Annab otsustamisõiguse. Oblikatsioon. Ei ole nimeline, annab üldjuhul tagatud dividendid. Ei anna häält. Peale kehtivustähtaja möödumist kuulub kohustuslikule emiteerijapoolsele tagasiostmisele. Pole aktsia. Oblikatsioone võib emiteerida kes iganes, kes on selleks suuteline (kes suudab seda müüa). On taandunud võlakirjale. Võlakiri - üldjuhul 2 (3) osapoole vaheline leping. Tulumaksuvaba miinimum 144 eur. ÜLEJÄRGMINE KORD ARVESTUS. mis, miks, kuidas, kas! Äriplaan. Kõik läheb nii hästi kui võimalik Kõik läheb nii halvasti kui võimalik Läheb nö keskmiselt (kõige reaalsem variant) 1 turuuuring: kas on kliente piisavalt, et saada kasumilävi kokku eem sinna ökoloogiasse
Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank Kindlustusseltsid - finantsasutus, mis kogub kindlustusvõtjatelt kindlustuspreemiaid ja maksab nende arvelt moodustatud reservidest hüvitisi mingi kokkulepitud aja jooksul. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid, ja börsimaaklerid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul. o Finantsturud: Esmas- ja järelturg Raha-ja kapitaliturg · Finantstooted: o Finantsinstrumendid o finantsteenused 17. Väärtpaberituru osalised: · EMITENT - isik, kes on väärtpaberid välja lasknud või võtnud endale vastava kohustuse.
Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie ümber enamuse ajast. Kui muidu lülitati elektriväljad välja siis kui elektrilised seadmed kinni pandi, siis nüüd seoses sleep-mode süsteemidega, enam nii ei toimu. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada seda välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid. Joonis 1. Elektromagnetism. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika ja käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja ning muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse sõltuvuse tõttu on mõistlik neid käsitleda seotud nähtusena ehk ülal mainitud
Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Krediidasutuste tuludest moodustavad suurima osa Intressid ja kuludest moodustavad suurima osa Halduskulud. 39. Investeerimisasutuste liigitus Fondivalitsejad - on AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine. Investeerimisühingud Investeerimisühing on AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid
määrad, liiguvad ka samas suunas korporatsiooni võlakirja määrad (riigi või keskpanga võlakirjad) Riskid Aeg 0 ( Kuigi intressimäär on riskivaba ja ei lisandu muid riske ei saa liini tõmmata aja teljele, sest inflatsiooni risk jääb alati) Võlakirju võib emiteerida avalikel, aga ka kinnistel emissioonidel. Võlakirju on 2 liiki: Tagatud võlakiri (kõige kindlam on, kui on tagatud hüpoteegiga); Tagamata võlakiri ehk debentuur. Aktsiakapitali laiendamine Võlakirjade omanikud on võrreldavad eelisaktsia omanikega, sest neil on rida sarnaseid kreeditorile omaseid tunnuseid. 1) Ei ole hääleõigust ehk siis ei võta osa juhtimisest; 2) Pankroti puhul makstakse nõuded esmajärjekorras;
Veksel on seadusega ettenähtud vormis koostatud dokument, mis annab ühele isikule tingimusteta õiguse nõuda teiselt isikult vekslil märgitud rahasumma tasumist määratud tähtajaks. liigitatakse vekslid: Kaubaveksel ehk kommertsveksel; Finantsveksel; Pangaveksel. Kapitali suurendamise võimalused: 1.Võtta pangalaenu. 2.Võtta laenu muudelt finantseerimisasutustelt. 3.Võtta laenu omanikelt, töötajatelt, sõpradelt, sugulastelt, nn vanaemadelt. 4.Liising, kapitalirent. 5.Emiteerida võlakirju. 6.Suurendada omakapitali (e omafinantseerimist). i.emiteerides lihtaktsiaid, uusi osasid ;ii.jättes kasumi ettevõttesse alles (n.ö reinvesteerides) 7.Leida tagastamatut toetust, sihtfinantseerimist. FIE ettevõtte omakapitaliks -Füüsilisest isikust ettevõtja kapital -Aruandeaasta kasum (kahjum) Aktsia splittimine e ositamine, mille korral suurema nimiväärtusega aktsia jagatakse mitmeks väiksema nimiväärtusega
Kindlustusselts- ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju. Kindlustuse objekti järgi jagatakse kindlstusseltsid elu- ja kahjukindlustusteks. Väärtpaberivahendajad - kõik finantsturuga seotud asutused, nt investeerimispangad ( mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul). Milliseid näitajaid kasutatakse Inflatsioonitempot mõõdetakse erinevate hinnaindeksite abil. inflatsiooni mõõtmiseks? Väärtpaberituru osalised. Emitendid - isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse. Nt börsiettevõtted.
eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida Raha satub ringlusesse kahel viisil: - Sularaha ringluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainuõigus, seetõttu on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. - pangaarvetel olevat raha saavad sisuliselt emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega. 1. raha toodi pank A hoiusele 100 eurot Pank A bilanss: VARAD KOHUSTUSED Sularaha 100 hoius 100 2. pank A annab välja laenu kliendile Y (reservi määr 10%) Pank A bilanss: VARAD KOHUSTUSED reserv 10 hoius 100
väärtust väljendav kaup. Elastne nõudlus – Olukord, kus hinna alanemine suurendab kogu tootekategooria läbimüüki hinnaalanduse protsenti ületava protsendi võrra. Emaettevõte – Raamatupidamise seisukohalt ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet ja mille aktsiatest emaettevõte omab vähemalt 50%. Emissioon – Emitendi ühekordse otsuse alusel väljalastud samaliigiliste väärtpaberite kogum. Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. Ettemakse – Enne kohustusliku maksetähtpäeva saabumist õiendatud või saadud makse (ka võla tagasimakse). Tehtud ettemakseid arvestatakse bilansi aktivas tegelikult väljamakstud summadena. Saadud ettemaksed esinevad majandusüksuse bilansis eri kirjena passiva poolel. Evalvatsioon – Hinnamäärang, mis tahes müüdava objekti kohta; raha kursimäärang. F Faktooring – Tehing, mille puhul toimub debitoorse võlgnevuse (nõudeõiguse) ost või müük.
Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine 3) Kapitali tüübid OMAKAPITAL omanike investeering ettevõttesse VÕÕRKAPITAL laenatud vahendid (pikaajalised laenud, võlakirjad) 4) Finantsjuhtimisprotsessi olemus Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste
Esitajaaktsia nominaalväärtus on suhteliselt väga suur. Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal esitajaaktsiaid pole. Neid võiks välja anda USA ja Hiina. Nad ei anna häält, on vabalt võõrandatavad, üldjuhul annab garanteeritud dividendid, peale tähtaja lõppemist kuulub emiteerija (väljaandja) poolt kohustuslikule tagasiostjale, eesmärk on obligatsioonil saada kapitali (see, kes emiteerib) ja teiseks saada dividende (ostja poolt). Obligatsiooni võivad emiteerida (välja anda e. müüa) kõik, kes on selleks suutelised ning kes on usaldusväärne (usaldatakse temalt osta). Obligatsiooni dividendide protsent on 12 20% (väljaandmise tähtaeg ei tohi olla väga pikk ega lühike). Obligatsioon mingisugustel tingimustel kui võlakiri. Tihtipeale ongi see võlakiri. Erinevate aktsialiikide omadused Obligatsioon *
1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55
1) Finantsinstitutsioonid (finantsasutused ja finantsturud) ning 2) Finantstooted 51. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. · Krediidiasutus ettevõte, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu · Kindlustusselts ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõtjatele tekkinud kahju · Väärtpaberivahendajad kõik finantsturuga seotud asutused, mis aitavad ettevõtetel emiteerida uusi väärtpabereid ja börsimaaklereid, kes tegutsevad väärtpaberite järelturul (nt investeerimispangad) 52. Panga tulud ja kulud 53. Tagatisfondi olemus 54. Väärtpaberituru osalised: *emitendid (isikud, kes on väärtpabereid välja lasknud või võtnud omale vastava kohustuse, nt börsiettevõtted); *investorid (isikud, kes on omandanud väärtpaberid); *väärtpaberituru kutselised osalised (investeerimisteenust pakkuvad asutused, nt börs, krediidiasutus) 55
· kommertspankade juhtimine; · rahapakkumise ja krediiditingimuste reguleerimine. Raha pakkumise mõõtmine näitab, et sularaha on vaid väike osa kogu ringluses olevast rahast. Suurem osa rahast asub mitmesugustel pangaarvetel. Vastavalt sellele satub raha ringlusse mitmel viisil: 1. Sularaharingluseks emiteerib keskpank paberraha ja münte. Nii on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne. Keerulisem on asi pangaarvetel oleva rahaga, mida sisuliselt saavad emiteerida ka kõik teised pangad. 2. Keskpank saab pangaarvetel olevat raha kontrollida ainult kaudsete meetoditega (tabel 8.1). Nimelt peab iga pank osa oma klientide raha üle kandma keskpanka nn kohustusliku reservina. Selle reservi abil püüab keskpank kontrollida pankade poolt väljalaenatava raha hulka. · Kohustusliku reservi määra ja raha pakkumise vahel on pöördvõrdeline seos, st et raha pakkumine suureneb reservimäära vähenedes ja vastupidi
Analoogselt raha ülekannetega teevad paljud kliendid ülekandeid ka väärtpaberitega. Seega on panga probleem teenindada kliente ning edastada väärtpaberitehingud maakleritele, kelle kaudu peavad väärtpaberi 7 müüjad väärtpaberid jõudma õigeaegselt ostja väärtpaberi kontole ja ostja rahakontolt raha õigeaegselt müügi pangakontole. Tegelevad vahendusega. Paljud firmad ei ole kursis või ei soovi emiteerida väärtpabereid ise ja seetõttu kasutatakse panga teenust, kes korraldab väärtpaberi emissiooni- on nende väljaandja ühekordse otsuse alusel välja lastud väärtpaberite kohustus. (pank ei ole emitent, vaid see firma, kes tellib pangalt selle teenuse). Emissioon võib olla kinnine, milles väärtpaberi omanikuks võivad saada vaid valitud investorid. Lahtine emissioon mis praktiliselt on kõigile kätte saadav. Võivad olla ka mingid piirangud (seadusest
Eesti Panga eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ja toetada eurosüsteemi ühtses rahapoliitikas osaledes euroala riikide majanduse kestlikku mitteinflatsioonilist kasvu. Vastavalt Euroopa Liidu lepinguga toetab Eesti Pank ka mitmete teiste majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. (Euroopa Liit Inflatsiooni...2013) Eesti Pank on ainus põhiseaduslik institutsioon, mis teostab riigi rahapoliitikat ning suunab pangasektori järelevalvet. Tal on ainuõigus emiteerida Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Keskpank korraldab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude kasutamist ning koostab riigi maksebilanssi. Ta teostab järelevalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle, teeb koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ja teiste riikide keskpankadega. Neid ülesandeid summeerides on Eesti Pank sõnastanud ka oma missiooni - rakendada kõiki
omavoliliselt rahamärkidena kasutama. Kõik see kokku tekitas segase olukorra, kus ühel ajal oli käibel vähemalt viis vääringut. Samal ajal oli Eesti vabariigi esimese raha nimetuseks määratud Eesti mark. Et riigipanga rajamine võttis aega, kuid riigikassa juba tegutses, otsustas valitsus hakata raha väljastama kõigepealt riigikassatähtedena. Ajutise valitsuse 9. detsembri 1918. aasta määrus andiski Rahandusministeeriumile õiguse emiteerida riigikassatähti, kusjuures Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga. Otsustati välja lasta 5-, 10-, 20- ja 50 pennised ning 1-, 3-, 5-, 10-, 50-, 100-, ja 500 margased riigikassatähed (Lisa 2). Kuna riigil puudus paberraha tagatiseks vajalik kullareserv, otsustas Ajutine Valitsus, et ,,riigikassatähtede eest vastutab Eesti riik kogu oma varandusega ja sissetulekutega". Marga valik ei olnud juhuslik. Oma seadusandluse puudumisel kehtisid Eestis esialgu
Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisõigus on aktsionäridele väljastatav EVK-s registreeritud ajutine väärtpaber, mis annab selle omanikule uute aktsiate märkimisel aktsiate eesostuõiguse. Eelisõigusega kaubeldakse nagu tavalise väärtpaberiga. emissioon (väljalase) - on emitendi ühekordse otsuse alusel emiteeritud (väljalastud) samaliigiliste väärtpaberite kogum (edaspidi emissioon). Väärtpabereid võib emiteerida seeriatena või üksikult. emissiooni kasum - väärtpaberite emissiooni läbiviimisel saadav kasum, mis tekib siis kui väärtpabereid müüakse nimiväärtusest kõrgema hinnaga emissioonikurss - emiteeritavate väärtpaberite emissioonihind, aktsiate märkimishind või väljalaskehind emiteerimishind hind millega toimub võlakirja esmamüük emitent väärtpaberi väljaandja (laenuvõtja), kellele väärtpaber on finantskohustus.
Portfelliteooria - Harry Markowitzi teooria sellest, kuidas riskikartlikud investorid saavad portfelli koostades riske optimeerida, samal ajal nõustudes, et kõrgema tootlusega käib kaasas kõrgem risk. Põhiliseks teesiks on riskide hajutamine. Fiskaalpoliitika ehk eelarve poliitika, mis on tulude haldamine. Eelarve on prognoos, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik loodetavad tulud ja teisel poolel kavandatavad kulutused. Kui valitsus tahab teha suuri kulutusi saab ta: 1) emiteerida raha 2) maksustada erasektorit 3) laenata raha Lafferi kõver – Näitab hüpoteetilist seost maksumäära ja maksutulu vahel. Ehk kui maksumäär on 0%, siis maksutulu pole. Kui on 100%, siis samuti ei ole, kuna keegi siis ei töötaks. Lafferi kõvera alusel saab väita, et madalate maksumäärade puhul suurendab maksude tõstmine maksutulusid.
annaabi.ee 
