Elektriseadmete ohutusklassid (0)

TALLINNS POLÜTEHNIKUM
Elektriseadmete ohutusklassid
Referaat
Elektriohutus
Elektrik
KEE-16
Juhendaja : Hergi Kruusimaa
Koostaja : Jaan Lepp
2017
Sisukor
Sissejuhatus 3
Elektriohutus 4
Ohutusklassid ja kaitseaste 4
Elektriseadmele 6
Elektriseadmete maaletoomine ja müümine 7
Vastavusdeklaratsioonis peavad sisalduma: 7
Soovitused ostjale 8
Meelespea 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Elektriohutus 4
Häiring 4
Elektromagnetiline ühilduvus 4
Ohutusklassid ja kaitseaste 4
Elektriseadmele 6
Elektriseadmete maaletoomine ja müümine 7
Vastavusdeklaratsioonis peavad sisalduma: 7
Soovitused ostjale 8
Meelespea 8
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Antud referaadis kirjutan sellest miks on elektri ohutus klassid olulised ja miks neid peab järgima. Miks on loodud need elektriohutus klassid ja kellele? Kuidas vältida tulevikus tehnikaga probleeme ja kui peaks midagi juhtuma kuidas oleks võimalikult kergem lahendada neid probleeme ja kelle poole pöörduda tehniliste probleemidega?

Elektriohutus

Elektriohutusseaduse eesmärk on vältida ja vähendada inimestele, koduloomadele, varale või keskkonnale elektrimasinatest ja -seadmetest tulenevaid ohte ja elektromagnetilisi häireid .
Elektriohutusseaduse täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon koostöös teiste riigiasutustega. Nõuetekohane elektriseade on ohutu, vastupidav ja kergesti hooldatav ega tohi emiteerida elektromagnetilisi häiringuid ümbritsevasse keskkonda.
Häiring on mis tahes elektromagnetiline nähtus (nt elektromagnetiline
müra , ebasoovitav signaal või muutunud levisignaal), mis võib halvendada
seadme, selle osa või süsteemi talitlust. Elektromagnetilised
häiringud võivad põhjustada näiteks teleripildi halvenemist, raadio
ragisemist või vigu arvuti töös.
Elektromagnetiline ühilduvus tagab seadme häirevaba töö ettenähtud
töökeskkonnas.
Elektromagnetiline ühilduvus on seadmestiku või süsteemi võime
talitleda rahuldavalt teda ümbritsevas elektromagnetilises keskkonnas
nii, et ta ei tekita kahjulikku häiringut ühelegi teisele seadmele selles
keskkonnas.
Elektriseadmete tootjad, maaletoojad ja edasimüüjad peavad olema
elektriohutusnõuetest teadlikud ja neid järgima.

Ohutusklassid ja kaitseaste

Kodumajapidamises kasutatavad seadmed jaotatakse nelja ohutusklassi
selle järgi, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral.
Ohutusklassi saab kindlaks teha elektriseadme ühendusjuhtme otsas
oleva pistiku ehituse või seadmel oleva tähistuse järgi.
0-klassi elektriseadmel on ainult põhiisolatsioon.
Isolatsioonirikke korral võivad
elektriseadme metallkere või muud voolujuhtivad
osad pingestuda. 0-klassi seadmeile
on iseloomulik täisringikujulise otspinnaga
pistik . Sellist pistikut saab ühendada
vaid kaitsekontaktideta pistikupessa.
Kaitsemaandatud (I ohutusklassi)
Elektriseadmed puudub eritähis, kuid sellise
seadme võib ära tunda ühendusjuhtme pistiku
metallist kaitsekontaktide järgi.
Kaitsemaandatud seadme välised voolujuhtivad
osad, mis võivad isolatsioonirikke
korral sattuda pinge alla, maandatakse
kolla-rohelist värvi kaitsejuhi abil. Isolatsioonirikke puhul kaitseaparaat
(nt kaitselüliti või korkkaitse) rakendub ja katkestab toiteahela.
Kaitseisolatsiooniga elektriseadmel (II ohutusklass) on tähis,
mis näitab, et põhiisolatsiooni asemel on kasutatud tunduvalt
töökindlamat kaitseisolatsiooni või on põhiisolatsiooni tugevdatud.
Kaitseisolatsiooniga seadme saab ühendada nii tavalisse
kui ka kaitsekontaktidega pistikupessa.
Kaitseväikepingel (III ohutusklass) töötavad elektriseadmed
saavad pinge kaitseväikepingetrafost. Enamasti kasutatakse
12- või 24voldist väikepinget. Reeglina peab kaitseväikepingetrafo
asuma kuivas kohas. Väikepingeseadmed võivad olla ka
niiskuse käes (väljas).
Kaitseaste on tingtähis või nimetus, mis iseloomustab kesta võimet
kaitsta elektriseadme siseosi võõrkehade, tolmu ja vee eest ning kesta
abil saavutatavat kaitset seadme pingestatud või liikuvate siseosade
otsepuute eest. Kaitseastme rahvusvaheliselt kokkulepitud tähis koosneb
tähtedest IP (increased protection , international protection) ja neile
järgnevast kahest tunnusnumbrist. Tunnusnumbri asemel võib olla ka
veetilga tähis. Esimene number väljendab kaitset võõrkehade ja puuteohu
eest, teine vee kahjuliku sissetungimise eest.
Näiteks:
IP 23 või IP 43 on vihmakindel seade, tähisega
IP 34 või IP 44 on pritsmekindel, tähisega
IP 67 on veekindel, tähisega
Eri riikide sertifitseerimisasutused tähistavad nõuetele vastavaid seadmeid
vastavusmärkidega, näiteks alljärgnevatega:

Elektriseadmele

Elektriseade peab olema varustatud vajaliku teabega seadme ohutuks
ja sihipäraseks kasutamiseks. See teave peab olema paigutatud
selgeltloetavana seadmele või kui see pole võimalik, siis seadme
kasutusjuhendisse. Eestis turustatavatel seadmetel peab teave
olema eestikeelne.
• Tootja nimi, kaubamärk ja tüübitähis peavad olema kantud selgeltloetavalt
seadmele või kui see pole võimalik, siis pakendile.
• Elektriseadme ja sellega komplektis olevate osade ehitus peab võimaldama
nende õiget ning ohutut koostamist ja elektrivõrguga
ühendamist.
Seadme tootja peab projekteerima ja tootma seadme vastavalt
nõuetele. Elektriseadme nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise
peab enne turule laskmist tagama tootja, tootja volitatud esindaja või
isik, kes madalpingeseadme turule laseb .

Elektriseadmete maaletoomine ja müümine

Elektriseadme võib turule lasta, kui see:
1) vastab elektriohutusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
2) on varustatud nõutava märgistuse ning teabega;
3) on varustatud vastavusmärgiga (CE-märgiga), kui see on nõutav.

Vastavusmärgi kuju:
Isik, kes elektriseadme turule laseb, peab turujärelevalvet teostava
ametiisiku nõudmisel tõendama dokumentaalselt elektriseadme
nõuetele vastavust. Seda võib teha teavitatud asutuse koostatud
nõuetele vastavust tõendava dokumendi ehk vastavusdeklaratsiooniga.

Vastavusdeklaratsioonis peavad sisalduma:

1) tootja või tootja volitatud esindaja nimi ja aadress;
2) madalpingeseadme tehniline kirjeldus;
3) viited harmoniseeritud standarditele või nende puudumisel standarditele,
mille nõuetele elektriseade vastab;
4) vajaduse korral selgitused erisuste kohta, millega nõuetele vastavust
deklareeriti;
5) allakirjutanud isiku andmed;
6) vastavusmärgi paigaldamise aasta kaks viimast arvu.
Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus võtta õiglase tasu eest
elektriseadme tootjalt või turule laskjalt ekspertiisiks vajalik kogus
elektriseadmeid. Kui selgub , et elektriseade ei vasta kehtestatud
nõuetele, peab selle tootja või turule laskja hüvitama nõuetele vastavuse
kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse kulud.
Nõuetele mittevastava elektriseadme turule laskmine ja kasutamine
keelatakse või kehtestatakse muud piirangud!

Soovitused ostjale

• Elektriseadme valikul mõtle paigalduskohale – kas see on niisketes
tingimustes või kuivas ruumis. Elektriseadmete ehitus on sellest
lähtuvalt erinev.
• Kontrolli, kas tootega on kaasas kasutusjuhend ja info valmistaja,
maaletooja ja remonditöökodade kohta. Lisaks peavad olema kirjas
vajalikud tehnilised andmed toote ohutuks kasutamiseks, nagu
näiteks pinge, vool ja võimsus, ning hoiatused võimalike ohtude
eest.
• Säilita kodus kõigi elektriseadmete kasutusjuhendid ühes kindlas
kohas, et vajaduse korral need kiiresti üles leiaksid, pane sinna
juurde ka ostukviitungid.
• Elektriseadmel oleva vastavusmärgiga (CE-märgiga) tõendab toote
valmistaja või volitatud maaletooja, et toode on valmistatud vastavalt
Euroopa Liidu nõuetele.

Meelespea

• Ära kasuta kunagi elektriseadmeid, mis pole tehniliselt korras, sest
see on elu- ja tuleohtlik!
• Kui kahtled elektriseadme ohutuses, pöördu alati elektriala spetsialisti
poole, ära paranda ise!
• Elektritöid võivad teha vaid vastava ettevalmistusega elektritööde
ettevõtjad! Omavalmistatud elektriseadmed on sageli eluohtlikud.
• Vannis või dušši all olles ära elektriseadmeid kasuta!
• Kõik väljas asuvate või väljas kasutamiseks mõeldud seadmete
pistikupesad peavad olema varustatud rikkevoolukaitselülititega!
• Elektriseadet võib kasutada vaid selle seadme jaoks ettenähtud
tingimustes! Elektriseadet ei tohi pikendusjuhtme abil kasutada
teises ruumis, kus on teist tüüpi pistikupesad ja kasutustingimused.
Tähelepanu tasub pöörata juhtme vigasaamise ohule selle läbiviimisel
käidavatest kohtadest , nt ukseavadest.
• Märgates või niisketes ruumides ning väljas tuleb kasutada vaid
kaitsemaandatud, kaitseisolatsiooniga, kaitseväikepingelisi või akutoitega
ning sobiva kaitseastmega seadmeid!
• Seadme ja pikendusjuhtme pistikuid tohib ühendada vaid sellistesse
pistikupesadesse, millesse nad sobivad ilma pistikupesade ehitust
muutmata.
• Väljas kasuta ainult tihendatud pritsmekindlate pistikühendustega
ja painduva kummikestaga ühendus- ja pikendusjuhet!
• Ära paiguta valgusteid kergestisüttivate materjalide lähedale!
• Iga isik, kellele elektriseade kuulub või kes on muul viisil vastutav
selle kasutamise eest, peab tagama, et seadet kasutatakse ohutult
ning hooldatakse piisavalt!

Kokkuvõte

Kasutatavad seadmed jaotatakse nelja ohutusklassi selle järgi, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Ohutusklassi saab kindlaks teha elektriseadme ühendusjuhtme otsas oleva pistiku ehituse või seadmel oleva tähistuse järgi. Elektriseade peab olema varustatud vajaliku teabega seadme ohutuks ja sihipäraseks kasutamiseks.
Elektriseadme turule toob, peab turujärelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel tõendama dokumentaalselt elektriseadme nõuetele vastavust.

Kasutatud kirjandus

https://et.wikipedia.org/wiki/Kaitsev%C3%A4ikepinge

file:///C:/ Users /Jaan/Downloads/Kaeaerid._Hoonete_elektripaigaldustoeoed.pdf