3

odt

Bioloogia pärilikkus

Algul saadi aru. Lihtsam teha, kiirem. HIV-i puhul võib tekkida pärast teine genoom. Gripi puhul on asi lihtsam. Lüütilise tsükli puhul viirus nakatab ära raku ja toodab palju viiruse osakesi, lahkuvad peremeesrakust ja peremeesrakk hukub, paljuneb aktiivselt. NT: herpesviirus (närvirakkudes). Lüsogeene tsükkel ­ viirus siseneb peremeesraku genoomi ja jääb sinna elama. Kui rakk jaguneb siis ka pärast sisaldavad mõlemad rakud seda. Imuunsüsteem ­ alates kaladest on tekkinud imuunsüsteem. See kaitseb organismi haigusetekitajate eest. Antikehad ­ kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) ­ sellised, mis hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Papilloonviirused ­ paljunevad epiteelkoe rakkudes; põhjustavad soolatüükaid; nende genoomis, on geenid mis kutsuvad esile rakkude vohamise ehk onkogeenid(vähitekitajad).

Bioloogia → Bioloogia

18 allalaadimist

2

docx

Immuunsus

Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid, nahka ja limaskesta koos nende eritistega, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: 1.) B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane

Bioloogia → Bioloogia

7 allalaadimist

3

doc

Immuunsus - nii sõber kui vaenlane.

Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime Kasulik, elundi siirdamisel aga Kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Immuunsuse, organismi kaitsevõime, tagab immuunsüsteem. Seda süsteemi mõjutavaid võõraineid nimetatakse antigeenideks. Kui antigeenidel õnnestub läbida keha esmaseid kaitsetõkkeid -nahka ja limaskesta koos nende eritistega -, siis astubki tegevusse imuunsüsteem. Antigeeni ilmumisel hakkavad tööle immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, mis osalevad immuunreaktsioonis. Lümfotsüüdid jagunevad kahte rühma: · B-lümfotsüüdid toodavad antigeenile vastavaid antikehi ehk kaitsekehi - valkude hulka kuuluvaid immuunglobuliine, mis kannavad kehavedelikuga seotud immuunsust. Immuunreaktsiooni käigus, kui antikeha reageerib kehasse tunginud antigeeniga, võib viimane hävida (näiteks võõras vererakk), kahjutuks muutuda

Inimeseõpetus → Inimese õpetus

31 allalaadimist

7

doc

Viirushaigused

Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...

Bioloogia → Bioloogia

28 allalaadimist

30

docx

Elustamisõpetus ja esmaabi võtted

 Kui krambid on 10min ,siis on tegemist seeria krabmiga , kui inimesel on seeria kramp siis tuleb kutsuda kiirabi.Kuna seda ei saa ilma ravimita peatada.  Alkohoolne kramp tekib 2-3.kainestus päeval.Kui joomisiele järgneb paus.  kui jood igapäev ,siis krampe ei teki.  Kõrge palavik on üle 40kraadi.Kui hakkad 38,0kraadist alandama, siis tapad organismi kaitsevõime.  Kui palavik langeb 35kraadini siis imuunsüsteem ei võitle.  6-8% imendub vitamiin ära, juhul kui ta on 50% looduslik  Sügisel on astelpaju korjamis aeg (september)  Piparmünti ei tohi kuivatada, tuleb külmutada et maitse säiliks.  Punane päevakübar tugevndab imuunsüsteemi.  Mustsõstra lehed alandavad palaviku.  Pärvaõis lahtistab köha.  Ravimtaime teed ei tohi juua rohkem kui 2nädalat järjest.  Vitamiinid tuleb süüa õhtul kui imuunsüsteem on aktiivne 20.00-22

Inimeseõpetus → Haigused ja ravi

5 allalaadimist

52

pptx

Herpes ja Haigused

HERPES JA HAIGUSED PM KOOLITUS NAHA PATALOOGIA  Patsientidel/klientidel kes tahavad teha püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi!  HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest.  HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti kaudu läbi limaskestade või vigastatud naha (nt. suudlemisel). Kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus tema organismi püsima kogu eluks. Viiruse osakesed säiluvad mitteaktiivselt närviganglionites. Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES ...

Meditsiin → Nahahaigused

14 allalaadimist

9

docx

Inimese seksuaalsus

6 Veel huvitavat Lisaks kõigele muule ka natuke midagi lõbustavat, huvitavat ja muidugi ka tabu. Homoseksualismi geen? 1993. aastal tuli dr. Dean Hamer välja oletusega, et võib olemas olla homoseksualismi põhjustav geen. Geenide edasiandmisega oleks seksuaalsuse ja soojätkamise laad sellisel juhul muutunud möödapääsmatuks saatuseks. Tegelikult on isegi suhteliselt mehaaniline imuunsüsteem allutatud sadade eri geenide kontrollile, mis omakorda ilmutavad ulatuslikku polümorfsust ehk varieeruvust. On üsna ebatõenäoline, et ükski üksikgeen võiks olla vastutav mis tahes isiksuseomaduse eest rohkem kui mõne protsendi ulatuses. (Clifford Bishop 1996; lk 46) Menstruatsioon Vähe on ühiskondi, mis peavad menstruaalverd kasulikuks, kuigi keskaegses Euroopas üritati seda mõnikord kasutada pidalitõve ravimiseks ja prantsuse kungis Louis XIV uskus, et see tomib armujoogina

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus

4 allalaadimist

18

docx

Inimese seksuaalsus

6 Veel huvitavat Lisaks kõigele muule ka natuke midagi lõbustavat, huvitavat ja muidugi ka tabu. Homoseksualismi geen? 1993. aastal tuli dr. Dean Hamer välja oletusega, et võib olemas olla homoseksualismi põhjustav geen. Geenide edasiandmisega oleks seksuaalsuse ja soojätkamise laad sellisel juhul muutunud möödapääsmatuks saatuseks. Tegelikult on isegi suhteliselt mehaaniline imuunsüsteem allutatud sadade eri geenide kontrollile, mis omakorda ilmutavad ulatuslikku polümorfsust ehk varieeruvust. On üsna ebatõenäoline, et ükski üksikgeen võiks olla vastutav mis tahes isiksuseomaduse eest rohkem kui mõne protsendi ulatuses. (Clifford Bishop 1996; lk 46) Menstruatsioon Vähe on ühiskondi, mis peavad menstruaalverd kasulikuks, kuigi keskaegses Euroopas üritati seda mõnikord kasutada pidalitõve ravimiseks ja prantsuse kungis Louis XIV uskus, et see tomib armujoogina

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus

4 allalaadimist

22

docx

Bioloogia 11. klass. Inimese talitluste regulatsioon

Kaasasündinud – geeni või kromosoomi viga, väärareng, nakkus, teratogeenid Omandatud – alkoholism, vitamiinipuudus, HI – viirus 4. Immuunsüsteem Organism peab pidevalt võitlema bakterite ja viirustega Veri koosneb 55% vereplasmast, milles on 91% vett, 7% valke, 2% muid orgaanilisi ühendeid ja mineraalsooli ning 45% vererakkudest, milleks on punased ja valged verelibled ning vereliistakud. Imuunsüsteem jaguneb kolmeks kaitseliiniks. 1. Kaitseliin  nahk  limaskestad  maohape  sülg  pisaravedelik 2. Kaitseliin  õgirakud ja tapjarakud  kaasasündinud immuunsus  põletik 3. Kaitseliin  lümfotsüüdid  antigeen   antikeha  omandatud immuunsus Valgelibled .e

Bioloogia → Bioloogia

37 allalaadimist

40

odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

Kui signaal on peal, rakk paljuneb; kui signaal on maas, rakk ei paljune. On normaalne, et inimese mõned rakud geneetiliselt muteeruvad. Nendel geneetiliselt muteerunud rakkudel on paljunemissignaal alati sisse lülitatud, mis teebki neist potentsiaalsed vähirakud. Terves organismis toimivad kontrollmehhanismid, mis hävitavad muteerunud rakud ning need ei saa paljuneda. Kui organism on mingil põhjusel pinge all (haigus, stress jne), siis nõrgeneb imuunsüsteem ning raku kontrollmehhanismid ei tööta enam. Nii jäävad muteerunud rakud organismi ja hakkavad kontrollimatult paljunema. Geneetiliselt muteerunud rakud on tervest rakust tugevamad ning organism ise ei suuda neid hiljem enam hävitada. Nii tekibki vähk. Niisamuti on leukeemiaga. Terves organismis tekivad luuüdis pidevalt uued vererakud, sealhulgas valged verelibled. Nõrgenenud immuunsüsteemi tõttu saavad geneetiliselt

Meditsiin → Meditsiin

57 allalaadimist

38

docx

Seksuaalkasvatus

Väldi kiiritust ( mõjub sugurakkudele ja organismi veestruktuurile ) Väldi vihastumist (mõjutab koheselt organismi immuunsüsteemi) HIV ja AIDS AIDS tuleneb inglise keelsest sõnade ühendist Acquired Immunodeficiency Syndrome, mis eesti keeles tähendab ägedat immuunpuudulikkuse sündroomi. · See on haigus, kus organism ei suuda ennast enam ise kaitsta s.t. imuunsüsteem e.kaitsesüsteem ei tööta enam. · Inimene muutub vastuvõtlikuks erinevate nakkuste ja haiguste suhtes. · Sündroom tähendabki erinevate nakkuste ja haiguste kogumit.  · Seda haigust põhjustab HIV s.t. Human Immunodeficiency Virus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus. · See viirus ründab elusaid rakke ja paneb neid ennast paljundama. · HIV on aeglase kuluga (lentiviiruste alagrupp)viirus ja sisaldab erilist pöörduvat komponenti

Inimeseõpetus → Seksuaalkasvatus

21 allalaadimist

62

doc

Üldbioloogia materjal

Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 ­ 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid ­ 97 ­ 98% · C/O/H/N/P/S ­ mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 ­ 2,5, ...

Bioloogia → Üldbioloogia

54 allalaadimist

83

pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia → Bioloogia

173 allalaadimist