Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hollandi kunst 17.saj (3)

3 KEHV
Punktid
Hollandi kunst 17.saj
  • Euroopa kõige tugevam mereriik
  • Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest.
  • Tähtis olustikumaal .
    • “Väikesed hollandlased” – olustikumaaliga tegelevad kunstnikud
  • Suurte grupiportreede rohkus
  • Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule
  • Maastikumaalid
  • Natüürmort
  • Kaks viimast on madalmaadel tekkinud žanrid
  • Hollandi maalikunstis kaks keskust:
  • PORTREEMAAL
    • Franz HALS – töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist
      • “Püha Georgi laskurite kompanii bankett
      • Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles.
      • Spetsialiseerumine kindlatele teemadele
      • Hals spetsialiseerus portreemaalile
      • Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid
      • Hallikad pruunikad värvitoonid
      • “Mulatt” ja “ Haarlemi nõid”
      • Modellid naeratavad
      • Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge)
  • OLUSTIKUMAAL
    • Jan Steen
      • Kujutab talupoegi pidutsemas
      • “Ristsed”
      • “Kõrtsikaklus”
      • Olustikumaalis oli väga populaarne teema ka kirja kirjutamine/saamine/lugemine
    • Pieter de Hooch
      • Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest
      • “Naine ja teenijanna õues”
    • Jan Vermeer (van Delft )
      • Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija
      • “Tüdruk pärliga”(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), “Piima kallav teenijatüdruk”, “Pitsikuduja”
      • Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfit
      • Enda ühtegi autoportreed pole säilinud
      • “Kunstnik oma ateljees”
      • Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist
      • Kollane, punane ja külmad värvitoonid
  • NATÜÜRMORT
    • Seotud eluta loodusega
    • Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud)
    • Lillevaas, eksootilised puuviljad
    • W. G. Heda
    • Lahtilõigatud puuvili (sidrun, apelsin )
    • “Hommikueine homaariga”
  • MAASTIKUMAAL
    • J. van Ruisdael
      • Romantiline tunne - varemete maalimine
      • Kosed jõel langevad
      • “Juudi kalmistu
  • LOOMAMAAL e. ANIMALISTIKA
  • REMBRANDT
    • Loomingus võib eristada 2 perioodi : enne “öist vahtkonda” ja pärast “öist vahtkonda”
    • Kuulsus tuli Rembrandtile grupiportreega “Dr. Tulpi anatoomialoeng”
    • Leiab endale väga rikka naise
    • “Danae”, “ Flora ” abikaasa maalil
      • Danae sai kannatada (keegi viskas happega)
    • Skandaali põhjustas “Öine vahtkond
      • Mõõdud olid 4 x 5 meetrit
      • Kujutatud on ühe maakaitseväe üksuse ohvitsere ja liikmeid
      • Caravaggio laadne keldriluugiefekti
      • Väelased leidsid, et neid on halvasti kujutatud
    • Ei saanud 20 aastat enam suuremaid portreetellimusi
    • Püüdis kujutada liikumise pealt
    • 1642 sureb abikaasa
    • Kollektsioneerimiskirg
    • Müüakse maha tema uhke elumaja, elab sugulaste toetusel
    • Hilisloomingus on palju näha religioosset motiivi (enda lõbuks või välistellijale)
    • “Kadunud poja tagasitulek
      • Seotud ilmselt tema enda ja ta isa suhetega
    • Palju autoportreesid, eriti palju tehtud vanaduses
      • Istus üksi kodus peegli ees
      • Neid teada umbes 100
    • Tööde koguarvuks on 400-700
Hollandi kunst 17 saj #1 Hollandi kunst 17 saj #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tooming Õppematerjali autor
• PORTREEMAAL
• OLUSTIKUMAAL
• NATÜÜRMORT
• MAASTIKUMAAL
• LOOMAMAAL
• REMBRANDT

Sarnased õppematerjalid

Hollandi kunst 17-saj
2
docx

Hollandi kunst 17. saj

Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda ­ kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal ­ rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke

Kunstiajalugu
17-saj-Hollandi kunst
2
doc

17. saj. Hollandi kunst

17. saj Hollandi maalikunst. Rembrandt Harmensz van Rijn (1606-1669) 17. saj. = Hollandi vabariigi õitseaeg, Euroopa tugevaim mereriik, alles 18 saj alguses tõrjub ta sellelt kohalt Inglismaa. Siis algab ka allakäik. Asumaad Aasias & Ameerikas, tähtsaim Indoneesia. Hollandi kaupmehed tõid Euroopasse vürtse. Hollandi poolt raj N.Y. (siis Uus-Amsterdam). Hollandi maalikunst: suur huvi looduse vastu. Olustikumaal e zanrimaal, puudub religioosne maal (kalvinistlik kirik ei kaunistanud usuhooneid altarimaalidega), portreemaalid, animalisdtika, natüürmort. Väga armastatud jõukama rahva kodusid kaunistavad väikesed olustiku- ja maastikumaalid = `väikesed hollandlased`, kes spetsialiseerusid ühele teemale. Erandiks Rembrandt ja Hals, kes on teinud ka suuremaid maale. Tähtsaim kunstikeskus oli Amsterdam. Hollandi

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 13-18 sajand
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Towerit kasutatud ka vanglana aristokraatidest vangide kinnihoidmiseks, tänapäeval muuseum Windsor tuntud Shakespeare'i komöödia kaudu "Windsori lõbusad naised", kasutatakse tänapäevani kuningalossina Crac des Chevaliers Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse Esimese ristisõja järel Seal 7-8 donjoni Asub kõrgel mäetipul Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust Kujutav kunst: Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit Hoitakse Kölnis Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m)

Kunstiajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed

Kategoriseerimata
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu



Kommentaarid (3)

marliin profiilipilt
marliin: Väga kokkuvõtlik, võiks veidi pikemalt seletatud olla.
16:51 12-10-2009
lahike profiilipilt
lahike: tõsi, võiks rohkem seletatud olla
21:43 09-03-2011
minastennu profiilipilt
minastennu: vähe, väga vähe abi
00:15 16-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun