50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
magiorav
Õppematerjali autor
Päikeseenergia Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. *taastuv Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitali mahutusi. *alternatiivne Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega. Geotermaal Mõju keskkonnale minimaalne, tasub ära väikese *taastuv energiatarbimise korral. Jooksvad kulud energia tootmisele ja transpordile küllaltki kõrged. Kasutusalad piiratud. Biomassi Saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral. energia Saadav energiahulk küllaltki väike. *taastuv Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale.
Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada seda siis, kui energiatarve suureneb. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Mõjude leevendamiseks on tuulikute müratase muudetud reguleeritavaks ja püütud tuulikuid disainida selliselt, et nad paremini maastikupilti sobiksid. BIOMASSI JA GEOTERMAALENERGIA Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali , mida energia saamiseks põletatakse või kääritakse. Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete, näiteks puidu või põllumajandusjääkide (põhu) põletamisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. Geotermaalenergia on maa siseenergia , mida nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul
ENERGIAMAJANDUS 1.Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energiamajandus mõjutab teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Suurem osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu.
tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutada saab teda vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA's, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal jm. Probleemid Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline. Mida on probleemide lahendamiseks tehtud? Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad. Mida tuleks teha? Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta
ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni. Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi. Jne... Kaasaegne energiamajandus Peamiselt 5 energiaallikat. Nafta ja naftasaadused annavad 40% kogu energiavajadusest.
aasta andmeid, kui terves maailmas kokku toodeti 19.02 trilliont kWh energiat. Elekter rahuldab vaid 40-45% kogu energiavajadusest. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse peamiselt kolme eri liiki energiaallikaid soojuselektrijaamad (63%), hüdroelektrijaamad (19,3%), tuumajaamad (17,3%). Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, kuid üksikutes riikides võib selle osakaal olla märkimisväärne. Sama omandavad alternatiivsed energiaallikad tänapäeval aina suuremat tähtsust kuna ei saasta ega reosta otseselt keskonda. Alternatiivsete energiate hulka kuuluvad vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, ja maasisene energia. Nüüd räägikski veidi lähemalt alternatiivsetest energiaallikatest. Taastvatest energiaallikates kasutatakse kaasajal kõige enam veejõdu. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele
3.1 Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine
Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel .....................................................................................................................3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid