Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinna lood (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust leida meister kes säärase kiriku valmis ehitab?
  • Kust nii palju kulda võtta kui mees nõudnud?
  • Miks Tallinn iial valmis ei saa?
  • Kes küsib väravavahilt Kas linn juba valmis?
  • Milline saladus peitub selle maja musta akna taga?
Eurogümnaasium
Anita Jansen
Tallinna lood
Referaat



Tallinn 2013

Olulisem Tallinna osa on vanalinn . Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud  keskaegses  miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja  kruntide  piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid . Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal püstitatud esindus - jasakraalhooned, aga ka rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja  ladudega . Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks.


Что поскольку построен в средние века, то с ним связано много легенд.
Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530 . Ja, muidugi on legend seotud Vana Toomasiga.
Kaua aega tagasi elas Tallinna rannas vaene lesknaine Kala-Mai oma poja Toomaga. Mai müüs linnarahvale kala ja asus juba varahommikul linna poole teele. Kui päike tõusis, avati linnaväravad ja tõstesillad lasti alla. Linnavahid tundsid Kala-Maiet ja tema poega hästi ning seniks, kuni Mai kala müüs, jättis ta Tooma sõjasulaste hooleks vahitorni.
Toomal oli seal alati väga lõbus. Ta vaatas vahimeeste relvi , aga ei suutnud veel ei oda maast kergitada ega ammust noolt lasta. “Teeme sulle niisuguse ammu ja oda, mis väikemehele sobivad!” ütlesid sõjasulased. Nii nad tegidki.
Toomas sai kuusteist aastat vanaks ja käis juba ise linnas kala müümas. Tänuks kalade eest õpetas üks vana munk Tooma lugema ja arvutama . Ka ammulaskmist ei olnud Toomas unustanud ja harjutas sageli linnamüüri juures sõjasulaste seltsis . Mehed õpetasid talle, kuidas end odalöökide eest kaitsta ja kuidas mõõgaga raiuda .
Sel ajal peeti igal kevadel Tallinnas “papagoilaskmise pidu”. Roosiaeda pika varda otsa kinnitati puust lind, mida papagoiks kutsuti. See, kes linnu varda otsast alla lasi, valiti aastaks küttide kuningaks. Toomas ootas Roosiaias küttide piduliku rongkäigu tulekut. Varemgi oli juhtunud, et enne küttide tulekut mõni ammumees papagoid alla lasta püüdis, kuid see polnud veel kunagi kellelgi õnnestunud.
Hoolimata sellest, et ümberseisjad Toomast alles poisikeseks pidasid, õnnestus tal ometi lind alla lasta. Igal inimesel Tallinna ümbruses oli nüüd Tooma nimi suus ja sõjasulaste pealik küsis, kas Toomas ei tahaks ka sõjasulaseks hakata. Poiss oli rõõmuga nõus. Toomas oli nii vapper ja kohusetundlik linnavaht, et pärast tema surma hakati sõjasulase kuju Raekoja tornis tema järgi Vanaks Toomaks kutsuma.
Oleviste kiriku legend.
Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks.
Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik , mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui elanikud tema nime teada saavad, ei nõua ta töö eest sentigi.
Tundmatu mees hakkaski all-linnas kirikut püsti ajama . Pani kivi, kerkis müür, pani teise, sein valmis. Küll katsusid mitmed meistriga sõprust sobitada ja nime välja meelitada, et palgamaksmisest pääseda, ent ehitaja suust ei lipsanud sõnagi. Kui kirik peaaegu valmis, hakkasid elanikud kartma - kust nii palju kulda võtta, kui mees nõudnud? Ei leitud muud abinõu, kui saadeti salakuulaja ehitaja naise juurde. Ei toonud seegi katse esiotsa lahendust . Viimaks kuulis salakuulaja, kuidas naine last magama äiutas: "Maga, maga, lapsukene, homme Olev tuleb koju, kümme tündrit kulda kaasas."
Salakuulaja tõttas sedamaid linnaelanikele rõõmusõnumit kuulutama: ehitaja nimi on Olev! Meister ise seisis parasjagu tornitipus ja seadis risti paika. Mehed hüüdsid alt: "Olev, Olev, pane hoolsalt! Rist on viltu!"
Ehitaja kohkus oma nime kuuldes justkui välgust tabatud. Kohkus nii koledasti, et laskis käed torni küljest lahti ja kukkus maapinnale surnult maha. Konn ja madu kargasid tema suust välja ning kõik kolm muutusid sealsamas kiviks, mis praeguseni kiriku kõrval nähtaval seisvat. Kirikut hakati aga tubli ehitaja nime järele Olevi ehk Oleviste kirikuks hüüdma.
Kuradipulm Rataskaevu 16 majas
Rataskaevu 16 on laiemalt tuntud ka majana, kus kummitab . Legend räägib, et majaomanik, kellele see maja varem kuulus, pillas oma varanduse niivõrd kergemeelselt, et ta enam ei teadnud , mida edaspidi peale hakata. 
Ühel ööl oli ta meeleheide nii suur, et ta otsustas oma elule lõpu teha. Just sellel saatuslikul momendil astus tuppa keegi tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pidada järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suur pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga.
Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tantsiks seal tohutu arv inimesi. Kui kell lõi üks, kadus ka kummituspidu. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem.
Samal ajal aga suri äkki tema kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel öelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme , mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad.
Salapärane aken. Selle maja fassaadil, kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga, on sein. Väljastpoolt paistab nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud ta maalida kinnimüüritud akna ette kardina.
Valge daam Linnamuuseumi majas
Vene 17 kinnistut on esmakordselt mainitud 1363. aastal. Ruumijaotuse poolest on hoone tüüpiline keskaegne elamu. Hoone omanikeks on olnud raehärrad, raesekretärid ning kaupmehed. 1965. aastal kolis sisse Tallinna Linnamuuseum, mille töötajad on siin näinud ja tundnud kummalisi asju. Kirjelduse kohaselt hingas õhukeses poolläbipaistvas kleidis valge daam ühele muuseumitöötajale kuklasse ning puudutas teda külma käega, ebamaist naist kohtas seal ka Moskvast tulnud kontrollija nõukogude ajal. Miilitski ei tahtnud selles majas kõlavate häälte tõttu seal öövalves olla. Maja all kunagises soolakeldris asub kaev, kus legendi põhjal on toimunud midagi verist. Veel on majas uks, mille link vahel salapäraselt alla vajub, ja vahel on vilksamisi näha teenijatüdrukut, kes ei tohiks juba sajandeid elus olla.
Lühike jalg 9 ja Lühikese jala väravatorni mungaviirastused
Tallinna tuntuimad kummituslood seonduvad Lühikese jala väravatorni ning Lühike jalg 9 majaga, mille kohta on 1930. aastate keskelt kõige rohkem kummituste kirjeldusi. Paranähtuste uurimisega tegelesid tol ajal Eesti Metapsüühiline Selts ja Psüühiliste Uurimiste Selts. Esimesse kuulusid valdavalt eestlased ning teise sakslased ja venelased .
1935. aasta sügisel kolis Lühikese jala 9. majja vene daam. Kord päeval märkas ta klaasuksel heledat valgust ja sellest eralduvat väljasirutatud kätega munka. Majaproua avas klaasukse, aga langetatud peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust . Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise, nina ja suu ulatusid kaks haava. Peagi asendus see ilmutis munga väljasirutatud parema käega, sama pilt ilmus korduvalt ka seinale, muutudes hommikuks kahvatumaks ja kadudes. Psüühiliste Uurimiste Seltsi andmetel andis vaim teada, et oli eluajal timukas, aga kuna ta oma ametis ei kohanenud, pani ta toime hulga kuritegusid ning kaotas hingerahu.
Lühikese jala väravatornis nähtud kord ringi liikumas munka ja lõvi. Arvatakse, et see lõvi sümboliseerib munka patusele teele ahvatlenud naist. Samuti on torni ümbruses olnud mees ja valges kleidis naine ning tornist kuuldud hääli, nähtud kahte munka, ühel neist kirves seljas . Usumeeste letaalse tüli põhjuseks olevat olnud naine. Kummitus on hiljemgi Lühikese jala väravas kõõlunud ja möödujatele kuklasse hinganud, kuid 1988. aastal, kui Hortus Musicus torni enda valdusse sai, käis vaimulik maja õnnistamas ning väravatorni kummitus kadus. Küllap sai lõpuks hingerahu.
Veel on väravas nähtud kolmeliikmelist munkade tantsuansamblit sinipunases valgusjoas, kuradikestest ümbritsetud sinises kleidis blondi daami Taani kuninga aias ja lendavat laeva - seina seest ilmus välja keskaegne koge tüüpi täispurjedes kaubalaev, sõitis läbi õhu ja kadus teise seina sisse.
Miks Tallinn iial valmis ei saa?
Legendi järgi tuleb igal sügisel ühel pimedal keskööl Ülemiste järvest alla linna väravasse üks väike hall mehike, kes küsib väravavahilt: „Kas linn juba valmis?“
Kui ta peaks vastuseks saama, et linnas enam midagi ehitada pole, siis langeks Ülemiste järv kogu oma veega Lasnamäelt alla orgu ja uputaks linna ära.
Seega ütleb väravavaht alati, et linn pole veel valmis.
Sest muidu ujutaks Ülemiste vanake linna veega üle.

Kirjanduse loetelu



[ http://et.wikipedia.org/wiki/Vana_Toomas ]

5
Tallinna lood #1 Tallinna lood #2 Tallinna lood #3 Tallinna lood #4 Tallinna lood #5 Tallinna lood #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaja123456 Õppematerjali autor
Tallinna legendid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Legend Oleviste kirikust
4
odt

Legend Oleviste kirikust

Referaat Oleviste kirik Sisukord · Legend · Tegelikkus Oleviste kirik Legend Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui elanikud tema nime teada saavad, ei nõua ta töö eest sentigi. Tundmatu mees hakkaski all-linnas kirikut püsti ajama. Pani kivi, kerkis müür, pani teise, sein valmis. K?

Ajalugu
Tallinna ajalugu
32
doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni

Ajalugu
Linnamüür
17
docx

Linnamüür

Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 60­70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti

Ajalugu
Toompea
43
pdf

Toompea

- nii taheti ära hoida vaenulikke rün- nakuid linna tänavatel Seega eraldati juriidiliselt sõltumatu all-linn lõplikult Toompeast. Praegune Toompea-poolne tugimüür pärineb aastast 1781, kui täna- vat laiendati. Lühike jalg Lühike jalg eraldab samuti Toompead all-linnast ja pidi tagama öise rahu linnas. Trepiks ehitati tänav 19. saj. Lühikese jala värav ehitati 15. saj ja praegune uks on pärit 17. sajandist Väravatorn olla ka Tallinna vaimude kodu See tänav kuulus tervikuna all-linnale (seega- miks Tallinn lonkab?) Aleksander Nevski katedraal kerkis viimase suure hoonena Toompeale väikse linnuse ette Ehitati suures venestamistuhinas aastatel 1894-1900 (mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi ääres asunud hoonetest ja vanast linnusemüürist. Üle venemaa koguti kokku 434 623 rubla Ülesandeks kohalikku luteri usku rahvast õigeusu kogudusse

Kunstiajalugu
Arhitektuuriajaloo referaat
35
docx

Arhitektuuriajaloo referaat

1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda ­ gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki

Arhitektuuri ajalugu
Edise linnus
25
docx

Edise linnus

Endisel mõisakalmistul on säilinud surnuaia 19. sajandist pärineva kabeli varemed ja kalmistu ringmüüri jäänused. Omandusuhted Alates Edise mõisa esmamainimisest 1477. aastal kuni aastani 1698 kuulus mõisakompleks baltisaksa Tuve/Taube suguvõsale.Hiljem oli mõis Maydell'ide, Toll'ide, Schwebs'ide ja Rosen'ite valduses. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, hilisem Tartu ja Tallinna linnapea. Nõukogude perioodil asusid Edise mõisakompleksis Kohtla-Järve Loomade Haiguste Tõrje Jaam, Kohtla-Järve sidejaoskond ning Kohtla-Järve rajooni kaubastu. 2008. aasta seisuga asuvad Edise mõisa piirkonnas katastriüksused, mis kuuluvad järgmistele ettevõtetele/isikutele: · OÜ ZOROASTER; · OÜ Revino; · OÜ PRO NORDLINK; · OÜ Edise Ratas; · Leo Tõnisson, Helle Tõnisson, Eila tõnisson;

Ajalugu
Vaatamisväärsuste legendid
25
pdf

Vaatamisväärsuste legendid

Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta. Räägitakse, et ka Vanapaganal ja Kalevipojal olnud Haapsalu loomisega asja. siinkohal olgu ära toodud selle kohta mõned lood. Vanapagan Haapsalu kallal Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik. Rahvasuu teab rääkida, et tal olnud sääl metsas pesa

Ajalugu
Tallinn turistidele
19
docx

Tallinn turistidele

........................................................................................... 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18 Lk 3/20 TALLINN TURISTIDELE 1 TALLINNA KESKLINN Pealinn Tallinn ei ole mitte ainult Eesti poliitilise elu kese, vaid ka tore koht puhkuseks. Pole üldse tähtis, kas satud siia korra-paar elus või oled elupõline pealinlane, avastamisrõõmu jagub kõigile! Üha keerulisem on leida eestlast, kes poleks kunagi Läänemere regiooni vanimasse pealinna sattunud. Nii ongi kerge tekkima kujutelm, et kõik on nähtud ja kogetud ja elamusi tasub otsima suunduda pigem mujale. Miks

Eestimaa tundmine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun