Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinna lood (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust leida meister kes säärase kiriku valmis ehitab?
  • Kust nii palju kulda võtta kui mees nõudnud?
  • Miks Tallinn iial valmis ei saa?
  • Kes küsib väravavahilt Kas linn juba valmis?
  • Milline saladus peitub selle maja musta akna taga?

Lõik failist

Eurogümnaasium
Anita Jansen
Tallinna
lood

Referaat




Tallinn
2013

Olulisem
Tallinna osa on vanalinn . Tallinna vanalinna eriline väärtus
seisneb eelkõige tänaseni püsinud  keskaegses  miljöös
ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadestkadunud.
Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.–15.
sajandil väljakujunenud tänavate võrk
ja  kruntide  piirid
ning massiliselt 14. ja
15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid . Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik olulisemad tollal
püstitatud esindus - jasakraalhooned,
aga ka
rohkelt linnakodanike ja kaupmeeste elumaju koos aitade ja  ladudega .
Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja
terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri

Tallinna lood #1 Tallinna lood #2 Tallinna lood #3 Tallinna lood #4 Tallinna lood #5 Tallinna lood #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaja123456 Õppematerjali autor
Tallinna legendid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
odt

Legend Oleviste kirikust

Referaat Oleviste kirik Sisukord · Legend · Tegelikkus Oleviste kirik Legend Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui elanikud tema nime teada saavad, ei nõua ta töö eest sentigi. Tundmatu mees hakkaski all-linnas kirikut püsti ajama. Pani kivi, kerkis müür, pani teise, sein valmis. K?

Ajalugu
thumbnail
32
doc

Tallinna ajalugu

TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni

Ajalugu
thumbnail
17
docx

Linnamüür

Linnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 60­70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti

Ajalugu
thumbnail
43
pdf

Toompea

- nii taheti ära hoida vaenulikke rün- nakuid linna tänavatel Seega eraldati juriidiliselt sõltumatu all-linn lõplikult Toompeast. Praegune Toompea-poolne tugimüür pärineb aastast 1781, kui täna- vat laiendati. Lühike jalg Lühike jalg eraldab samuti Toompead all-linnast ja pidi tagama öise rahu linnas. Trepiks ehitati tänav 19. saj. Lühikese jala värav ehitati 15. saj ja praegune uks on pärit 17. sajandist Väravatorn olla ka Tallinna vaimude kodu See tänav kuulus tervikuna all-linnale (seega- miks Tallinn lonkab?) Aleksander Nevski katedraal kerkis viimase suure hoonena Toompeale väikse linnuse ette Ehitati suures venestamistuhinas aastatel 1894-1900 (mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi ääres asunud hoonetest ja vanast linnusemüürist. Üle venemaa koguti kokku 434 623 rubla Ülesandeks kohalikku luteri usku rahvast õigeusu kogudusse

Kunstiajalugu
thumbnail
35
docx

Arhitektuuriajaloo referaat

1952. aastal varises varemetes kiriku kesklöövi põhjasein. Kuni 1989. aastani oli kirik varemetes, peale mida algasid põhjalikud kiriku taastamistööd tänapäevasesse väljanägemisse.3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda ­ gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki

Arhitektuuri ajalugu
thumbnail
25
docx

Edise linnus

Endisel mõisakalmistul on säilinud surnuaia 19. sajandist pärineva kabeli varemed ja kalmistu ringmüüri jäänused. Omandusuhted Alates Edise mõisa esmamainimisest 1477. aastal kuni aastani 1698 kuulus mõisakompleks baltisaksa Tuve/Taube suguvõsale.Hiljem oli mõis Maydell'ide, Toll'ide, Schwebs'ide ja Rosen'ite valduses. 1919. aasta võõrandamise järel sai mõisasüdame omanikuks Vabadussõjast tuntud kindral Aleksander Tõnisson, hilisem Tartu ja Tallinna linnapea. Nõukogude perioodil asusid Edise mõisakompleksis Kohtla-Järve Loomade Haiguste Tõrje Jaam, Kohtla-Järve sidejaoskond ning Kohtla-Järve rajooni kaubastu. 2008. aasta seisuga asuvad Edise mõisa piirkonnas katastriüksused, mis kuuluvad järgmistele ettevõtetele/isikutele: · OÜ ZOROASTER; · OÜ Revino; · OÜ PRO NORDLINK; · OÜ Edise Ratas; · Leo Tõnisson, Helle Tõnisson, Eila tõnisson;

Ajalugu
thumbnail
25
pdf

Vaatamisväärsuste legendid

Kes teab? Sajanditetagune minevik on Haapsalul üsna hämar. Valged laigud ja mustad augud laiutavad meie linna ajaloos. Seal kus ajaloolane kimpu jääb, tuleb appi "rahvasuu". "Vanarahvas" on alati igasuguseid lugusid teadnud rääkida, ka Haapsalu kohta. Räägitakse, et ka Vanapaganal ja Kalevipojal olnud Haapsalu loomisega asja. siinkohal olgu ära toodud selle kohta mõned lood. Vanapagan Haapsalu kallal Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik. Rahvasuu teab rääkida, et tal olnud sääl metsas pesa

Ajalugu
thumbnail
19
docx

Tallinn turistidele

........................................................................................... 17 8Lisad................................................................................................................... 18 8.1Piltide loetelu................................................................................................ 18 Lk 3/20 TALLINN TURISTIDELE 1 TALLINNA KESKLINN Pealinn Tallinn ei ole mitte ainult Eesti poliitilise elu kese, vaid ka tore koht puhkuseks. Pole üldse tähtis, kas satud siia korra-paar elus või oled elupõline pealinlane, avastamisrõõmu jagub kõigile! Üha keerulisem on leida eestlast, kes poleks kunagi Läänemere regiooni vanimasse pealinna sattunud. Nii ongi kerge tekkima kujutelm, et kõik on nähtud ja kogetud ja elamusi tasub otsima suunduda pigem mujale. Miks

Eestimaa tundmine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun