Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted (3)

3.1 Energiamajanduse olemus ja tähtsus
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas , seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust).
Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat:

Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest

Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine

Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel

Veejõud ja tuumaenergia , mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast.

Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike – tuule-,päikese-, maasisest- ja bioenergiat.
3.2 Nafta - ja gaasitööstus
Ligi kaks kolmandikku maailma naftavarudest paikneb Lähis-Idas. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela , samuti Brasiilia. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid kaks: Hiina ja Indoneesia , kes suurema osa toodangust tarbivad siseturul. Peamised toornafta importijad on Jaapan, Sinagupu ja Lõuna-Korea. Euroopa riikidest kuulub naftatootjate esikolmikusse Venemaa, kes ekspordib ligi poole toodangust Lääne-Euroopasse. Suurtootjate ridadesse kuuluvad ka Norra ja Suurbritannia Põhjamerest ammutatava naftatoodanguga. Kõige enam veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania . Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada.
USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine.
Sarnaselt naftaga on maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid . Ent maagaasi veeldamine ja transportimine on kulukas. Samas on torujuhtmeid pidi kõrgsurve all maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest. Maagaasi tarbitakse enamjaolt ainult kõrgelt arenenud riikides. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses ja koduses majapidamises . Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaades on suurimad tootjad Alžeeria, Indoneesia ja Iraan .
3.3 Tahked kütused
Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas . Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisõendana metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtusega kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada.
Suurim söetootja on Hiina. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid ka eksport on kasvanud, eriti Jaapanisse . Euroopa vanas söekaevandamispiirkonnas on peamised tootjad Ukraina , Saksamaa ja Poola. Seal on kaevandamise maht suhteliselt väike. Põhja-Ameerika vanas kivisöe kaevandamispiirkonnas Apalatšides on sütt palju, kuid halbade tingimuste tõttu on sealgi kaevandamine oluliselt vähenenud. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Asutraalias. Arvestatavad on ka India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa.
3.4 Vee-energia
Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaamade ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammid aga takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma .
Veehoidlatest on ka muud kasu: veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutamiseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju.
Kui odavat vee-energiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks.
Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA's ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paraguay piiril. Vee-energiat kasuatatakse laialdaselt veel Hiinas, Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal.
3.5 Tuumaenergia
Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suurtes kogustes , ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast.
Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA's ja LAV-s.
Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suuri kapitalimahutusi. USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad kolm viiendikku maailma tuumaenergiast.
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid, kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Tuumaelektrijaamades ei teki fosvori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Jäätmete lõpliku lagunemiseni kulub kümneid tuhandeid aastaid.
3.6 Alternatiivsed energiaallikad
Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee- ja geotermaalenergiat.
Päikese- ehk helioenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia on hajutatud ning selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ning kallis. Kõige kasulikum on ehitada hooned selliselt, et neil oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda, mis neelaks palju päikesekiirgust ning kütaks nii ruumid soojaks . Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. Päikeseenergia kasutamises on edu saavutanud Saksamaa, Jaapan, USA ja Prantsusmaa. Laialdasemalt on seda kasutama hakatud ka arengumaades.
Tuuleenergia laialdasem kasutamine on alles ees. Praeguse tehnoloogia juures õigustab selle energialiigi kasutamine end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA's, Taanis , Hispaanias ja Indias. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu.
Geotermaalenergia on maa siseenergia . See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia . Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvood lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Termaalvett ja auru saadakse enamasti sügavale maa sisse rajatud puuraukudes, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Geotermaalenergiat kasutatakse USA's, Islandil (40% kogu energiast), Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis , Filipiinidel , Uus-Meremaal jm.
Bioenergiat saab toota biomassist, orgaaniliste ainete (puidu või põllumajandusjääkide) põletamisel. Seda toodetakse ka sõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel. energiavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on enam levinud arenenud riikides.
3.7 Elektrienergia tootmine
Elekter rahuldab vaid 45% kogu energiavajadusest. Üle kahe kolmandiku annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad. Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Sageli kasuattakse riigi arenguastme mõõtmisel energiatarbimist ühe inimese kohta.