1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid.
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist
5.1 Autotööstus Henry Ford muutis auto paljudele inimestele kättesaadavaks tarbekaubaks. Ford T mudeli tootmisel rakendas ta ühena esimestest konveiermeetodit. Piltlikult öeldes sõitsid Fordi tehase ühest otsast sisse vagunid maagi ja söega ning teisest otsast väljus üleni mustaks värvitud valmistoodang omadel ratastel. Samalaadse suurkombinaatidel põhineva masstootmise võtsid üle ka teised autotootjad ning seda rakendati paljudes teisteski tootmisharudes. Masstootmise tulemusena jäi autotehaste asemel turul ruumi vaid vähestele väga suurtele ettevõtetele. Fordismist sai suurkombinaatide masstootmise süsteemi üldnimetus. 1970. aastate energiakriisi aastail osutusid edukateks väikesed säästlikud ja odavad Jaapani autod. Jaapani autotootjate
Kui eelmisel sajandil rajati hiigelsuuri elektrijaamu ja energiat transporditi järjest kaugemale, siis uued tehnoloogiad võimaldavad toota odavat elektrienergiat väiksemal hulgal, kuid tarbija vahetus läheduses. 2. Nafta- ja gaasitööstus Regioonide naftatööstus Naftat tootvaid riike on palju, kuid suurtootjaid vaid paarikümne ringis ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-ida riikides. Lähis-ida riikides toodetakse ligi kolmandik naftast , millest suurem osa veetakse välja teistesse regioonidesse. Omatarbimine on Lähis-Idas suhteliselt väike, kuid viimasel on siiski välja arenenud ka toornafta töötlemine. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, kiiresti on kasvanud tootmine ka Brasiilias. Nafta töötlemine pole Ladina-Ameerikas kuigi mahukas ja üle poole toornaftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on suurtootjaid vaid kaks Hiina ja Indoneesia, kes suurem osa toodangust tarbivad siseturul
ENERGIAMAJANDUS Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid Nafta Suure kütteväärtusega. *taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on
Maagaasi tootmine Tootmine ja tarbimine on pidevalt kasvanud. Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Meritsi tülikas transporitda. Suurimad varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, mood. üle poole maailma varudest. Tarbitakse peamiselt kõrgelt arenenud riikides. Kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kodustes majapidamistes. Suurimad tootjad on Venemaa ja USA. 1 TAHKED KÜTUSED Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Osatähtsus on langenud. Söe põletamine saastab õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina.
3.1.ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjalnii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Muutused energiamajanduses Aegade jooksul on inimesed õppinud kasutama erinevaid energiavarasid. Nii mõnegi kütuse kasutuselevõtt on oluliselt mõjutanud kogu majanduse kulgu ja arengutempot ning sellega ka inimeste heaolu.
Kõik kommentaarid