ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD (3)

23. ALTERNATIIVSED ENERGIALALLIKAD

1. Päikese- e. helioenergia

Päikeseenergia otsese kasutamise ajalugu on pikk, kuid 1970. aastate lõpus kasutusele võetud spetsiaalsed päikeseküttesüsteemid ja päikeseenergia muundamine elektriks kuuluvad uue tehnoloogia valdkonda. Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Päikeseenergia kasutamise suurim boonus on see, et ta ei reosta absoluutselt keskkonda ning on jooksvalt suhteliselt odav. Siiski on päikeseenergia kasutamisel ka omad miinused.

Probleemid

Päikeseenergiat saab tulusalt kasutada ainult piirkondades, kus päikesekiirgus on intensiivne aasta läbi, sademed vähesed ja päev pikk. Seetõttu ongi päikeseenergia kasutamine maailmas veel suhteliselt ebatähtsal kohal. Päikeseenergia kasutamises on siiamaani edu saavutanud ainult Saksamaa, USA, Jaapan, Itaalia ja Prantsusmaa. Positiivne on aga see, et üha enam kasutatakse teda ka ekvatoriaalsetel aladel asuvates arengumaades, kus päike paistab intensiivselt kogu aasta ja sademeid on vähe.
Päikesepaneelid annavad vähe energiat, seega suurte alade energiaga varustamine päikese abil ei tule tänapäeval veel kõne allagi. Võib-olla tulevikus suudetakse leiutada piisavalt võimsad päikesepaneelid, millega annaks piisavalt energiat toota, et päikeseenergia tootmine maailma energiamajanduses tähtsale kohale tõsta.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Tõsi on, et päikeseenergia kasutuse vallas on inimesed möödunud sajandi lõpus palju edu saavutanud. Siiamaani on töötatud aina rohkem selle kallal, et päikeseenergiat paremini kätte saada ning produktiivselt ära kasutada. Näiteks USA’s leiutati uudsed päikesekollektorid. Need on seadeldised, kus poolringi paigutatud tasapinnalised peeglid e. heliostaadid peegeldavad päikesekiirguse kesksele neelajale. Lisaks on leiutatud majade katusematerjal, mis muudab sinna peale paistva päikeseenergia elektrienergiaks.

Mida tuleks teha?

Et lahendada päikeseenergia kasutamisega seostuvaid probleeme, tuleks lihtsalt leiutada aina võimsamad päikesepaneelid, mis suudaksid ka vähesest päikesenergiast palju elektri- vm. energiat toota. Tehnoloogia areneb iga aastaga ning leiutatakse uusi võimalusi päikeseenergia kogumiseks, nii et arengut tuleb lihtsalt samas vaimus jätkata.
 

2. Tuuleenergia

Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel . 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma . Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia jõudsasti arenenud ja tuulikutega toodetud elektrienergia hulk suurenenud. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA’s, Taanis , Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupank asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut.

Probleemid

Tuuleenergia õigustab end majanduslikult vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 m/s. Madalama keskmise tuulekiiruse puhul ei ole tuulikute rajamine otstarbekas.
Tuulikud segavad lindude lendu. Eestis rajatud tuulepargi rajamises kaheldi pikalt, sest kardeti sinna sisse lendavate lindude pärast. Tuulikutiivaga pihta saanud linnud hukkuvad väga sageli, kergemini pääsenud kaotavad lennuvõime.
Tuulikud tekitavad müra. Seetõttu ei saa tuulikuid rajada elamute lähedale.
Tuulikute rajamisel tekkivad tuulikupargid rikuvad maastikupilti. See ei ole tänapäeval õnneks enam eriti suur probleem, sest viimasel ajal on tuulikuid hakatud nii disainima, et nad paremini maastikupilti sobiksid ja vähem välja paistaksid.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Tuulikutehnoloogia on tuuleenergia kasutuselevõtmisest alates väga palju arenenud. Praeguseks on suudetud tuulikute müratase muuta reguleeritavaks ning disain muuta selliselt , et nad paremini maastikupilti sobiksid, seega osad probleemid on juba enam-vähem täielikult lahendatud. Uuemad tuulikud on ka palju kergemad ning suudavad väiskema tuulega rohkem energiat toota. Lisaks on tuuleenergia tavaliselt paindlikku elektrivõrku seotud, kus tuulevaikuse korral kasutatakse teiste elektrijaamade toodangut.

Mida tuleks teha?

Tuuleenergiaga on nagu päikeseenergiagagi – tuleb lihtsalt järjest töökindlamaid ja keskkonnasõbralikumaid tuuleenergia tootmisvahendeid leiutada. Lisaks, tuuleparke võiks ehitada kõrgemale mägedesse, kus tuul on suurem ja kus müra kedagi ei sega.
 

3. Maa siseenergia e. geotermaalenergia

Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia . Kasutada saab teda vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt.  Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA’s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus- Meremaal jm.

Probleemid

Geotermaalenergia peamine probleem on see, et tema kasutamine on suhteliselt kallis. Tihtipeale ei saa energia kaevanduskohti väga tarbimispiirkondade lähedale rajada, nii et transport läheb jooksvalt palju raha maksma ning on vaevaline.

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Geotermilist energiat ei kasutata maailmas palju. Üldiselt üritatakse teda asendada teiste energiaallikatega ning kasutatakse ainult juhul, kui energia tootmiskohad on tõesti väga soodsad.

Mida tuleks teha?

Parim variant ongi probleemide ilmnemisel üldse mitte geotermaalenergiat kasutada. Kuigi ta on väga keskkonnasõbralik, saab teda hõlpsasti ka muude energia vormidega tulusalt asendada.
 

4. Bioenergia

Bioenergia on energia, mis tekib orgaaniliste ainete (puit, põllumajandusjäägid) põlemisel. Bioenergiat toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel.

Probleemid

Metsa üleraiumine põhjustab puidukriisi. Paljudes Aafrika arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas ning pidevalt toimub intensiivne raie. Selle tagajärjel hävinevad liigirikkad vihmametsad .
Põletamisel lendavad õhku mitmed mürgised ühendid. Selle tagajärjel võib suureneda kasvuhooneefekti oht ja kahjustada võib saada isegi osoonikiht .

Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?

Arenenud maades on spetsiaalselt bioenergia saamiseks pandud kasvama kiirestikasvav energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid , et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks.

Mida peaks tegema?

Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne.
5. Tuumaenergia
Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses,
ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad.
Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s.
Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad ⅔ maailma tuumaenergiast.
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa kasutavad tuumaenergiat palju. Siiski on keskkonnakaitsjate tugeval survel mitmeid tuumajaamu suletud.
Tuumaelektrijaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet. Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Õnnetus Three Mile Islandi tuumaelektrijaamas USA-s 1979. aastal sundis läänemaailma tegema tõsiseid korrektuure tuumajaamade ohutuse tagamisel . Endise idaploki maades jõuti selleni alles pärast Tšernobõli katastroofi Ukrainas 1986. aastal.
Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutustamine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad.
6. Loodete energia
Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamad.
Maailma esimene elektrijaam , mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. septembris 1966. Prantsusmaal Bretagne ’is Rance’i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m3/s.
Eesti tingimustes välistab Loodeteenergia kasutamise Läänemere suletus , mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väikesed.
Loodete energia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on võimatu loodete perioodilisuse tõttu (periood 12 tundi ja 25 min).
4