Energiamajandus (0)

Energiamajandus
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia on vajalik kõikjal – majapidamises , tootmises kui ka transpordis .
Nafta on peamine mootorikütuse tooraine. Maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides. Ladina-Ameerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, Brasiilia. Üle poole naftast eksporditakse. Ida- ja Kagu-Aasias on 2 suurtootjat – Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja Lõuna-Korea.
Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia . Põhja-Ameerika – USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine.
Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid . Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril. Suurem osa gaasist kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks. Suurimad gaasitootjad on Venemaa ja USA. Arengumaadest on suurimad Alžeeria, Indoneesia ja Iraan .
Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas . Kivisüsi kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Suurim söetootja on Hiina. Eksport on kasvanud Jaapanis . Euroopa peamised tootjad on Ukraina, Saksamaa ja Poola. Põhja-Ameerika Apalatšides on sütt palju. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas paiknevas uues piirkonnas. Kivi- ja pruunsöe kaevandamine Austraalias. Söekaevandajad on ka India, LAV ja Venemaa.
Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani. Rikkalikumad uraanileiud on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Energiavaesed riigid (Jaapan, Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Suurimaks probleemiks on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed.
Eestile lähemaid tuumaelektrijaamu on Loviisa (Soome), Forsmark (Rootsi), Ignalina (Läti).
Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Parana jõel Brasiilias ja Paraguay piiril . Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Austria) ja Venemaal.
Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest tuuleenergia õigustab vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6meetrit sekundis. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis , Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark asub Californias, kus töötab ligi 14 000 tuulikut. Tuulikud mõjutavad ka keskonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu.
Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja praegusel ajal veel kallis. Teatud piirkondades võib olla väga otstarbekas ja aidata säästa teisi energiavarasid ja keskkonda. Välja on töötatud päikesepatareina koosnev katusekattematerjal, mis muudab päikeseenergia elektriks.
Geotermaalenergiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne km sügavuselt. Maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale on väike. Kulutused energia toormisele ja transpordile on kõrged, sest tarbimispiirkonnad asuvad kaugel.
Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Arenenud riikides kasutatakse elektrienergia tootmiseks mitmeid erinevaid energiaallikaid. Paljudes riikides on suur tuumaenergia , mõnedes aga alternatiivenergia osatähtsus. Elektrienergia suurimad eksportijad on Prantsusmaa ja Kanada. Neist esimene müüb elektrit Euroopasse, teine USAsse.