Energiamajandus (0)

ENERGIAMAJANDUS
ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijaile.
Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.
Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad.
Muutused energiamajanduses
Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industrialiseerumise käigus hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid.
Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade raiumiseni.
Puidunappuse tõttu võeti 17. saj. kasutusele kivisüsi.
Jne...
Kaasaegne energiamajandus
Peamiselt 5 energiaallikat.
Nafta ja naftasaadused annavad 40% kogu energiavajadusest.
Kivisöe osatähtsus on pidevalt vähenenud, kuid arengumaades on see ikka kõige olulisem energiaallikas .
Vee- ja tuumaenergia annavad kokku kümnendiku vajaminevast energiast.
Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike.
NAFTA - JA GAASITÖÖSTUS
Regioonide naftatööstus
Ligi 2/3 maailma naftavarudest paikneb Lähis-Ida riikides.
Ladina-Ameerikas Mehhiko ja Venezuela .
Ida- ja Kagu-Aasias Hiina ja Indoneesia .
Euroopas Venemaa, Norra ja Suurbritannia .
Põhja-Ameerikas USA ja Kanada .
Kõige odavam on transportida torujuhtmetes.
Maagaasi tootmine
Tootmine ja tarbimine on pidevalt kasvanud.
Fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega, selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid .
Meritsi tülikas transporitda.
Suurimad varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, mood. üle poole maailma varudest .
Tarbitakse peamiselt kõrgelt arenenud riikides.
Kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses, kodustes majapidamistes.
Suurimad tootjad on Venemaa ja USA.
TAHKED KÜTUSED
Kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas .
Kivisüsi on ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Osatähtsus on langenud. Söe põletamine saastab õhku.
Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada.
Suurim söetootja on Hiina.
Euroopas on peamised tootjad Ukraina , Saksamaa ja Poola.
Põhja-Ameerika halvenenud kaevamistingimustes on kaevandamine kallis. Üha enam toodetakse sütt USA ja Kanada lääneosas, kus on kõrgekvaliteediline süsi.
Kivi- ja pruunsöe kaevandamine on kasvanud Austraalias.
Arvestatavad söekaevajad on ka India, LAV ja Venemaa.
Eesti energiamajandus toetub suuresti kohalikule põlevkivile. Põlevkivi on madala kütteväärtusega ja töötlemine nõuab suuri kapitalimahutusi, mistõttu seda maailmas eriti ei kasutata. Rikkalikud põlevkivi varud on nt. USAs, Brasiilias, Venemaal, Hiinas, Austraalias.
VEE-ENERGIA
Laialdaselt kasutatav. Peamiselt elektri tootmiseks.
Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast.
Omahind on madal, kuid hüdroelektrijaamade ehitamine on kallis.
Veehoidlatest on palju kasu: toodavad elektrit, vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu need üles keskkonnale tekitatud kahju.
Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasolu.
Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas.
Maailma võimsaim jaam asub Lõuna-Ameerikas.
Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas – Kolme Kuru hüdroelektrijaam (võimsaim).
Euroopas Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal.
TUUMAENERGIA
Tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam.
Tuumaelektrijaamad annavad 17% kogu elektrienergiast.
Tuumajaamas kasutatakse kütusena uraani (varusid umbes 50ks aastaks). Rikkalikumad leiukohad on Kanadas, USAs ja LAVs.
Tuumajaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele.
Energiavaesed riigid (nt. Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju.
Tuumajaamades ei teki fosfori-, lämmastiku- ega süsihappegaasisaastet.
Suurim probleem on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed ( kogused küll väikesed).
Õnnetus – Three Mile Island (USA) / 1979.
Õnnetus – Tšernobõl (Ukraina) / 1986.
ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD
Päikese-, tuule-, biomassi-, vee- ja geotermaalenergia .
Ei kaasne märkimisväärset keskkonna saastamist.
Kasutamine on suhteliselt kallis.
Päikese- ehk helioenergia
Toodetakse elektrit, köetakse elumaju , soojendatakse vett.
Päikeseenergia on hajutatud , selle otsene kasutamine on tehnoloogiliselt keerukas ja kallis.
Passiivne päikesekütte kasutamine.
Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides.
Edu on saavutanud USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia, Prantsusmaa.
Laialdasemalt on hakatud päikeseenergiat kasutama arengumaades.
Päikeseenergia kasutamine laieneb Indias, Sri Lankas , Zimbabwes, LAVs jne.
Arvestatakse, et 2010. aastal või päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast energiast.
Tuuleenergia
1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USAs tuuleenergiat elektriks muutma .
Tuuleenergia varud on suured, mjanduslikult õigustab kohtades, kus tuul on suurem kui 6 m/s.
Mõistlik on tuuleenergia siduda võimalikult paindlikku elektrivõrku.
Teine võimalus on elektrienergia salvestada ja kasutada siis, kui energiatarve suureneb.
Salvestamine on võimalik keemilisel (akumulaatorid) ja mehaanilisel teel (pumpjaamad).
Mõlemal juhul läheb energiat kaduma.
Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis , Hispaanias, Indias.
Suurim tuulikupark asub Californias – 14 000 tuulikut.
Tuulikud tekitavad müra, takistavad lindude lendu, rikuvad maastikupilti.
Geotermaalenergia
Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks.
See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia .
Saab kasutada peamiselt laamade äärealadel (sobivad tingimused).
Maa-sisest energiat on raske kätte saada.
Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates.
Kasutatakse vähestes riikides: USAs, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis jne.
Suur on geotermaalenergia osa Islandil – mood. 40% Islandi energiavajadusest.
Mõju keskkonnale on võrdlemisi väike; kulutused tootmisele ja transpordile on üsna kõrged.
Bioenergia
Saab toota biomassist, s.o. orgaaniliste ainete (nt. puidu, põllumajandusjääkide) põletamisel.
Toodetakse ka loomasõnniku biogaasistamisel ning prügimägedel eralduva metaani ja orgaaniliste jäätmete põletamisel.
Arengumaades on puit siiani ainuke energiaallikas. Mitmes Aafrika riigis on puidukriis.
Enerigavõsa laialdane kasvatamine energia tootmise eesmärgil on levinud arenenud riikides.
ELEKTRIENERGIA TOOTMINE
Üle 2/3 elektrist annavad tahkel kütusel töötavad soojuselektrijaamad.
Tuuma- ja hüdroenergia osatähtsus on enam-vähem võrdne.
Alternatiivenergiat kasutatakse maailmas väga vähe, üksikutes riikides võib osakaal olla suur.
Peamise osa eletrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid (nt. USA, Kanada, Rootsi, Norra, Island).
Arenenud riikides kasutatakse üldjuhul mitmeid erinevaid energiaallikaid.
Elektrienergiaga kauplemine on suhteliselt tagasihoidlik . Suurimad eksportijad on Prantsusmaa (Euroopasse) ja Kanada (USAsse).
3