Maa siseehitus (1)

Maa siseehitus .
MAAKOOR
Mandriline : ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit .
Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune.
Ookeaniline : ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt.
Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor.
VAHEVÖÖ
Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid.
Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad .
Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " --
Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest.
TUUM
Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist.
Sisetuum : 51oo - 637o; tihedus 13,3 ; tahke ; temperatuur ~35oo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist.
2. Mandriline ja ookeaniline maakoor.
Maakoore paksus :
M: -7o km ; O: -2o km
Vanus:
M: - 4 miljardit aastat
O: -18o miljonit aastat
Tihedus:
M: 2,7 (kergem)
O: 3,o (raskem)
Kivimkihid:
M: settekivimid , graniit, basalt.
O: settekivimid, basalt.
Ookeaniline maakoor on Maa gravitatsiooniväljas ebapüsiv, vajub jahtudes ja tihenedes vahevöösse. Mandriline tänu väiksemale tihedusele vahevöösse ei vaju .
3. Laamade liikumine ja geoloogilised protsessid.
A Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla.
1. Vajumiskohta tähistab süvik.
2. Tekivad kurdmäestikud.
3. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt ja tekivad magmakolded.
4. Esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
n: Nazca ja Lõuna-Ameerika laam
Euraasia ja Vaikse ookeani laam
B Ookeanilaamade lahknemine (ehk spreeding )
1. Uue maakoore teke.
2. PAngasmäestike teke; saared.
3. Vulkaaniline tegevus ja maavärinad.
n: Nazca ja Vaikse ookeani laam
India- Austraalia ja Antarktika laam
Lõuna-Ameerika ja Aafrika laam.
C Mandrilaamade põrkumine.
1. Maakoore paksenemine .
2. Kurdmäestike teke.
3. Maavärinad.
n: India-Austraalia ja Euraasia laam.
D Ookeanilaamade põrkumine.
1. Süvikute teke.
2. Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke.
n: Mariaani saarestik ; Mauna Loa, Hawaii .
E Laamade küljetsi liikumine.
1. Murrangute esinemine.
2. Maavärinate esinemine.
n: San Andrease mrrang Põhja-Ameerikas.
Ida-Aafrika riftivöönd.
4. Vulkaanid .
Vulkaane esineb laamade äärealadel, kus:
1) ühe laama serv sukeldub teise alla
2) laamad eemalduvad teineteisest.
Vulkaanid jagunevad:
1. Kilpvulkaanideks
* räni ja gaasidevaene, väikse viskoossusega, hästi liikuva magmaga.
* ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid .
n: Mauna Loa, Hawaii.
2. Kihtvulkaanideks
* ränist ja gaasist rikastatud, suure viskoossusega, halvasti voolava magmaga.
* esineb laavakorke.
* esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades.
Vulkanismiga kaasnevad nähtused:
1. Maavärinad.
2. Maalihked .
3. Mudavoolud.
4. Lõõmpilved.
Purske iseloomu järgi jagunevad:
Aktiivsed - pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad vulkaanid.
Passiivsed - ajutises purskerahu seisundis olevad vulkaanid.
Kustunud - inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaanid.
5. Maavärinad.
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel.
Levik: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili , Panama , Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner , Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan . Vaadeldakse Richteri ja Mercalli skaala järgi.
*Richteri skaala - mõõtühikuks on magnituud; skaala ulatus 0 - 8,9; mõõdetakse maavärinate võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga.
*Mercalli skaala - mõõtühik on pall; skaala ulatus on 0 - 12; mõõdetakse purustusi; mõõdetakse vaatluse teel.
6. Maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevad nähtused. Mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele.
Maavärinad: nõlvadel esinevad maalibisemised, varisevad ehitised, tekivad tulekahjud , suletud veekogudes tekivad veetaseme tõusud-langused, rannalähedal tekivad suured tsunaamid. Mõju keskkonnale on kohati katastroofiline (mürgised gaasid tulekahjudest, maapinna ümberkujundamine jne.), inimestele ohtlik ja halb (elumajad, autod, kõik purustatakse), majandus tegevusele kohati halb kuid võib olla ka hea (sest siis hakatakse maju uuesti üles ehitama ja nõutakse ehitamistööd jne.)
Vulkaanid: tekivad maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved. Mõju keskkonnale on halb (mürgised pilved ja maapinda uhuvad mudavoolud), inimestele on halb ( vulkaan põletab ja purustab elumaju jms.), majandus tegevusele on hea kuna pinnas on viljakas, leidub mitmeid maavarasid, kuumvesi kasutatav elektriallikana, turismiobjektid.
7. Kivimite ringe.
8. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid.
Keskkonna probleemid: Kaevandamine halvendab oluliselt keskkonna seisundit , rikkudes maastikku, reostades põhjavett, paisates õhku mürgiseid gaase.
Sotsiaalsed probleemid: maavarad pole sugugi lõputud ja nad saavad kunagi kõik otsa, praegu on kriisist üle saadud mineraalainest kättesaamise tehnoloogia täiustamisega või asendusainete kasutuselevõtuga. Kuid nende kaevandamine on ka keskkonna jaoks problemaatiline ja nad saavad ka kunagi otsa!
9. Maalihked, põhjused, tagajärjed.
1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine ( maalihe ) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine , purunemine jne) .
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).