Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene ja loodus (0)

1 Hindamata
Punktid
Inimene ja loodus
Inimene on elanud tänu loodusele planeedil Maa aastatuhandeid, kuid viimasel aastasajal on üha sagedamini jutuks looduse hävitamine või teisalt selle hoid .
Inimese kasuahnusest tulenevalt on hävitatud paljud linnu-, looma- ja taimeliigid . Loodud on ka punane raamat, sest veel paljud liigid on hävimisohus. Näiteks, üks Eesti punases raamatus olevatest liikidest on lendorav . Lendorav on kõikides Euroopa Liidu riikides kaitsealune loom.
Globaaliseerumise tagajärjel on suurenenud õhusaaste. Õhk pole enam hingamiseks puhas. Paljude suurlinnade, näiteks Londoni ja Kairo , kohal on sudu . See on väga ohtlik inimese tervisele. Õhusaaste peamistejs põhjustajateks on transpordivahendite hulga suurenemine ja üha suuremate tehaste rajamine. Tehaste suits saastab õhku.
Õhusaaste tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine ja osoonikihi hõrenemine. Osoonikiht kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti enam ei oleks, siis poleks ka elu Maal enam võimalik.
Paljudes maailma paikades pole puhast joogivett. Reostatud joogivee kaudu levivatesse haigustesse sureb igal aastal palju inimesi. Puhas joogivesi on üks peamisi tegureid, mida inimene eluks vajab.
Samuti on globaliseerumine viinud loodusvarade ammendumisele. Loodusvarad on vajalikud inimkonna olemasoluks ja majandustegevuse edendamiseks. Loodusvarad jaotuvad omakorda taastuvateks ja taastumatuteks. Viimasel ajal on inimesed hakanud arendama tehnikat , kuidas muuta taastuvad loodusvarad efektiivsemateks.
Kasvav rahvastik on loodust hävitanud prügiga. Inimesed viskavad mõtlematult prügi maha ja kui pole kuskile oma prügi panna, viiakse see metsa alla. Metsas elavatele loomadele on see väga ohtlik, samuti nende elupaikadele.
Viimastel aastatel toimub Eestis igal kevadel maikuus prügikoristusaktsioon „Teeme ära!“. Tänu sellele on saadud paljud kohad puhtamaks. „Teeme ära!“ on levinud Eestist ka teistesse riikidesse.
Loodust hävitab inimene ka metsa maharaiumisega. Uutele maadele rajatakse suuri tehaseid ning korter - ja elumaju. Nende pealt soovitakse teenida suurt kasumit.
Looduse hoidmiseks on paljud riigid liitunud konventsioonidega. Näiteks on Eesti liitunud Natura 2000 ja Rio konventsiooniga.
Rajatud on ka loodusparke ja matkaradu, et tutvustada inimestele loodust ja äratada nende huvi selle hoidmise vastu. Inimesed on aja jooksul unustanud looduse tähtsuse.
Looduse kaitsmine peaks olema üks inimeste prioriteete. Tänu loodusele on elu Maal võimalik. Paljud riigid näevad vaeva, et loodust kaitsta, kuid samuti inimesed ise saavad selle jaoks palju ära teha. Poleks loodust, siis poleks ka meid.
Inimene ja loodus #1 Inimene ja loodus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kellu33 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Miks on vaja kaitsta loodust
3
doc

Miks on vaja kaitsta loodust

Nii tähendab looduskaitse tegelikult seaduste pakki. Seadused on tehtud inimeste poolt ja inimestele täitmiseks. Antud juhul tuleb siis kõnelda loodus- ja keskkonnakaitse seadustest. Kuid seadustega on ikka nii, et kes ei jää vahele, see ei saa ka karistada, kui neid rikub. Vaatamate keeldudele pillutakse ikkagi autode akendest rämpsu maanteele või viiakse prügi metsa alla. Ikka on neid, kes saastavad. Kusjuures paljudele saastajatele meeldib just puhas ja puutumata loodus. Oma jäätmed sokutatakse ikkagi tavaliselt võõrale maale, sageli riigimaale. Polnud nägijaid, pole ka tegu! Kui meie jätkame looduse reostamist, siis meie laste elukesskond on märksa vaesem, täis mürke ja muid kahjulikke aineid. Kui isegi lapsed saavad veel selles keskkonnas elada, ent ka ise jätkavad samasugust reostamist, siis ei jää lastelastele enam üldse kohta, kus elada. Või vähemasti peavad nad puutumatut loodust vaid piltidelt vaatama. Seega me peame loodust

Bioloogia
Bioloogia 8-klassi kokkuvõte
12
rtf

Bioloogia 8. klassi kokkuvõte

elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudes on see lihtsam ja toimub tihemini (iga 20-30 minuti järel) _________________ Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Loodusmaastikel liikudes tuleb vältida loomade, eriti kaitsealuste liikide häirimist. Kultuurmaastikul liikudes tuleb enda järel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühtisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. ______________________________________________________________________ _____ 7. Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus; putukate arengutsüklid Nad on tähtsad lagundajad, seovad õhulämmastikku (muudavad selle taimedele kättesaadavaks), neid kasutatakse toiduainete valmistamisel (nt. jogurt, hapukoor, hapupiim, veiniäädikas, salaami, juust)

Bioloogia
Keskkonnakaitse KT
39
doc

Keskkonnakaitse KT

looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid

Keskkonnaohutus
Ökoloogia ja keskkonnakaitse
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Kõik vastused KESKONNAKAITSE
30
docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Referaat Globaliseerumine
29
doc

Referaat Globaliseerumine

Maa ressursside pidev vähenemine ja looduse tagasitõrjumine inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mõningate teadlaste väitel suudaks Maa lahedalt ära toita umbes 2 miljardit inimest, praegu aga elab Maal juba üle 6,7 miljardi inimese ja rahvaarv suureneb umbes 90 miljoni inimese võrra aastas. Aastaks 2040 kasvab inimeste arv üle 9 miljardi. Kui inimkond rahvastiku plahvatuslikku kasv kiiresti ei pidurdu, siis arvatakse, et aastal 2050 kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Üheks demograafiliseks probleemiks on ka suhteliselt uus ja vähetuntud probleem- rahvastiku vananemine. See probleem esineb reeglina ainult arenenud riikides, sest arengumaades on sündimus endiselt nii kõrge, et rahvastikust moodustavad enamuse noored. Arenenud riikides on aga suremus üha madalam ja sündimus näitab samuti vähenemistendentsi. Nii tekib varsti terav probleem pensioni maksmisega, kuna riigile makse maksva elanikkonna osa võib jääda

Kodanikuõpetus
12-klass-Bioloogia küsimused ja vastused
39
doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

Bioloogia 12. klass Kai Mänd Õpik lk. 12 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnaregurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootiliseks ja biootiliseks. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Tegureid, mis mõjutavad organismide elutegevust (nt. õhk, vesi ja muld). 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. 4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida? Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest. 5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele. Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Taimeliikidel on erinev nõudlus [nt. valguslembesed taimed vajavad täisvalgust(niidutaimed), varju taluvad taimed kasvavad tava

Bioloogia
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon
34
doc

Keskkonnakaitse ja rekreatsioon

ligi 80% veereostusest, mida Eesti Läänemerre saadab. Eestis on alustatud kütuse - ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava loomisega. On moodustatud Energeetikanõukogu:Ei käsitleta põlevkivi enam ainuvõimalikuna, Soovitakse kasutada alternatiivseid energiaallikaid. h. Liikide hävimine Mida mitmekesisem on loodus, seda suurem on tema taluvusvõime .Praegu tuntakse Maal kokku umbes 1,6 miljonit liiki. Tegelik liikide arv peaks olema 10-13 miljonit.Iga päev hävib 50 - 100, Põhjused: Otsene hävitamine inimese poolt, Elupaikade hävitamine või muutumine keskkonna saastumine, võõrliikide pealetung jms. Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme. Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse

Keskkond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun