Vana-Kreeka arhitektuur (0)

TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM
Martin Väinsalu
VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR
referaat
Juhendaja : Rainer Vilumaa
Tallinn 2013
Lühidalt Vana- Kreekast
Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike- Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta -mükeene kultuurile . Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu.
11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele.
8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid . Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga .
Vana-Kreeka kunst
Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest. Vaimse kultuuriga tegelemist hinnati kõrgelt, sündisid filosoofia ja teaduse alged .  Kreeka kunstis võib eristada kolme perioodi:

Arhailine e. vana aeg 600-480 e.m.a; kreeklased lõid tagasi pärslaste armee , mis andis võimaluse tegeleda rohkem kunstiga.

Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.m.a; Suri Aleksander suur

Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.m.a – 30 m.a.j; kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse
Olulisemad kunstiliigid on: Skulptuur , arhidektuur, maalikunst . Selles referaadis uurin põhjalikumalt arhidektuuri kunsti.
Arhitektuur
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Kõige tüüpilisem tempel oli ristküliku kujuline. Alguses kasutati templi ehituseks puitu ja savi, hiljem ka kivi ja marmorit . Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti, vaid mettalist klambreid. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumala kuju ning hoone toetus reas seisvatele sammastele. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast kahe või kolme astme võrra kõrgem. Platvormi nimetatakse krepidomaks. Krepidoma viimast astet nimendatakse stülobaadiks. Stülobaadil on sambad ja sammastele toetub talastik koos katusega. Templi ehitamisega käisid kaasa kindlad reeglid, näiteks templi küljel peab olema kaks korda rohkem sambaid kui kitsamal küljel. Kõige iseloomulikum joon kreeka arhitektuuris ongi sammas. Sammas jaguneb kolemeks oskaks: baas, tüves ja kapiteel ja need omakorda veel väiksemateks osadeks nagu ehhiin ja abakus .
Kreeka arhitektuuris on kolm stiili – dooria , joonia ja korintos. Kõige vanem neist on dooria. Dooria stiili iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, lihtsus, rangsus ja samuti tunneb samba ära paksema keskosa poolest. Ta sai oma nime dooria hõimudelt. Dooria stiili täiuslikum teos on Ateena linnamäel Akropolil asuv Parthenoni tempel.
Joonia stiil sai alguse Väike-Aasias Joonia maakonnas . Joonia sambad on dooria omadest saledamad ja elegantsemad. Joonia sambad saavad alguse baasilt ning kapiteeli üks osa ehk ehhiin on kaunistatud erinevate motiividega. Kapiteeli teine osa ehk Abakus koonseb teokarpi meenutavast voluudist. Joonia stiili näiteks võib tuua Nike templi Akropolis.
Korintose stiil erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa ehk ehhiin on karika või vaasikujuline. Kasutati hulgaliselt taime motiive , kõige populaarsemad olid akantuselehed, väädid ja õied. Näiteks võib tuua Olümpieoni Ateenas.
Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia , kõik sulandub kokku. Kreeka arhitektid üritasid alati leida kuldse kesktee , vältides liialdusi ja äärmusi. Korda pidasid kreeklased väga tähtsaks. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides. Tänapäeval pole aga kahjuks värvidest midagi järel.
ATEENA AKROPOL
Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg algas 5. sajandil e.m.a. Sel ajalb toimusid Ateenas suured ehitustööd. Ehtitustööd käsid vanal kindlusemäel – Akropolil. Akropol oli Ateena pühapaik, kus asus mitu templit, altarit, erinevaid kujusi, mälestustahvleid ja riigikassa. Akropoli viis linna keskväljakult lai trepp ning trepi lõpus oli väravehitis ehk Propüleed. Akropoli pea ehitiseks oli Athenale pühandatud Parthedoni tempel, millest oli juttu ka ennem. Parthedoni templi autoriteks on kaks kuulsat kreeka arhitekti Iktinos ja Kallikrates. See oli dooria stiili täiuslikum ehitis. Parthenonis, hiiglaslike skulptuuridega sisustatud templis , seisis puidust, kullast ja elevandiluust Athena kuju, mille loojaks oli skulptor  Pheidas.
Seoses Aleksander suure vallutustega tekkisid väljaspool Kreekat suured linnad nagu Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike – Aasias. Pergamonis ehitati hiiglaslik haud kunigas Mausolosele.  Hoone kõrgus oli 46 m ja hoone ise oli ristkülikukujulise põhiplaaniga, rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. See kuulub ka tänapäeval seitsme maailmaime hulka.
Hellenistlikul perioodil hakati rohkem ehitama ilmalikke hooneid : teatreid, saunu, raamatukogusi, turuplatse, losse, spordiplatse. Hakati ehitama mitmekorruseliseid elumaju koos aedadega. Segati erinevaid stiile ning tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid.
AkropolParthedonNike tempel
Dooria Joonia ja Korintose sambad.
Kasutatud allikad:
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/kreeka/arhitektuur.ht
http://www.slideshare.net/Kunstiajalugu/5kreeka-kunst
http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst
Raamat „ Kunstiajalugu “
7