Arvuti ja muusika (0)

Lõputöö
Arvuti ja muusika
2007-05-08

Sissejuhatus

Mina valisin selle teema kuna ma ei teadnud sellest valdkonnast just kõige rohkem ja ma
tahaksin teada. Tänapäeval tiirleb peaaegu kõik arvuti ja muu elektroonika ümber, tundub
et inimkond on juba sellest täiesti sõltuvuses. Seetõttu arvan mina, et peaksin sellest
rohkem teadma ja kui võimalik siis ka nö teistega seda jagama . Kuna mu teema on arvuti
ja muusika siis ma arvasin, et kõige parem ja arvatavasti kergem on selle kohta otsida
informatsiooni internetist ja loomulikult ka muusika õpikust. Minu teema arvuti ja muusika hõlmab enamasti ainult elektroonikaga seonduvaid muusika elemente – elektroonilist muusikat.

1920. a – tekkeaeg

Elektroonilise muusika tekke ajaks võib lugeda 1920 aastaid. Lev Termen (Leon Theremin), kes oli laiade huvidega, ülikoolis õppinud paralleelselt füüsika ja astronoomia teaduskondades ning samal ajal õppinud veel konservatooriumis, hakkas eksperinteerima elektrilise signaali helisignaaliks muundamisega.
Hiljem, aastatel 1927-38, tegutses Theremin USAs RCA kontserni laborites, kus tegeles elektroakustiliste uuringutega. Tema mitme aasta töö kandis vilja – valmis esimene elektrooniliselt heli tekitav seadeldis Termenvox . Lev Thermen suri 1993 aastal 93 aastaselt Moskvas.

1930 - Termenvox

1930 aasta sensatsioon – Termenvox tuntud ka Theremini nime all oli maailma esimene elektrooniliselt heli tekitav seadeldis. See oli unikaalne muusika instrument - kui sellega mängiti siis heli tekitamiseks oli vaja kätega andurite juures manipuleerida , neid siiski puudutamata (pildil: Lev Theremin musitseerimas algsel Termenvoxil). Nimelt sellel puudusid klahvid ja see nägi välja nagu kahe antenniga puust kummut .

1940 – 1950-ndad

Elektrooniline muusika hakkas tasapisi huvitama teadlasi kui ka muusikuid. 1949. aastal asutati Bonni ülikooli juurde stuudio, kus alustati elektroonilise muusika katsetustega. 1950 aastatel hakkasid ka mujal Euroopas taolised stuudiod tekkima . Selleks ajaks olid juba erinevad heliaparatuurid leiutatud kuid neid ei saanud eriti transportida, kuna nad olid väga suured ja kohmakate elektriliste ühendustega. Seetõttu jäi elektrooniline muusika esialgu stuudioseinte vahele ja magnetofonilindile.

1960 – süntesaator

1960 aastatel oli tekkinud ja laialdaselt kasutusel Moogi süntesaator, mis oli võrreldes teiste aparatuuridega mõõtmetelt väga väike. Selle süntesaatori töötas välja USA elektroonika spetsialist Robert Moog. Esimesena selle pilli võimalusi laval katsetas legendaarne Keith Emerson .
Algul paljud kahtlesid kas see „ süntesaator“ on üldse pill, kuna see oli rohkem nagu juhtmetega kast, mis teeb naljakaid hääli. Kuid siiski süntesaator peagi tõestas ome eluõigust.

1970 – 1980-ndad

Tekkis elektrooniline popmuusika . Paljud grupid/bändid kasutasid juba enam ja enam erinevaid elektroonilisi muusika instrumente ( elektrikitarr , süntesaator jt.). Tehti palju elektroonilist popmuusikat ja see muutus enam ja enam populaarseks.
Hakati üha rohkem süntesaatorit täiustama, ka pilli välimus muutus – kui 70-ndatel oli pilli esipaneel igasuguseid nuppe ja lüliteid täis siis juba 10 aastat hiljem asendusid need lülitid digitaal ekraaniga. Muudeti ka süntesaatori heli põhimõtteid mis võimaldas suurendada pilli häälte arvu. 80-ndatel hakkas elektroonikas enam tooni andma Jaapani tehnoloogia , elise kerkisidki jaapani firmad Yamaha ja Ronald .

Tänapäev

Täna päeval on samuti süntesaatorid laialdaselt levinud, kui on ka paljuid muid elektrilisi instrumente millega tegeldakse palju. On tekkinud erinevaid ja uusi esinejaid, kes kasutavad valdavalt elektroonilist muusikat oma esitlustes. Kui varem pidi mitmesuguse müra- ja kõlaefektide kombineerimiseks välja mõtlema mitmesuguseid meetoteid siis tänapäeval teevad praktiliselt kogu töö ära mitmesugused arvuti programmid . Sellest edasi on arenenud välja miksimine, mis on valdavalt erinevate muusika esitluste kombineerimine ja tänu sellele saadakse hoopis uued lood. Tänu elektroonilisele muusikale on tekkinud väga palju erinevaid muusika stiile ja nö. Liikumisi mis mängivad olulist rolli meie ühiskonas.

Kokkuvõte

Muusika ajalugu näitab, et muusika areneb koos ühiskonnaga tahest tahmata. Mida rohkem on erinevaid muusika stiile seda enam neid tuleb juurde.
Muusika on nagu mingi telg , mille ümber kogu elu keerleb . Muusikatundmine näitab noortele olulist teadmist, muusikaline maitse eristab sind ühtedest inimestest ja liidab teistega. Muusika ümber toimub ka kogu suhtlemine , kas siis seda kuulates või sellest rääkides.
Tänapäeva ühiskond võimaldab enamus inimestel kodustes tingimustes arvuti ja muusikaga kokkupuutuda Näiteks, kui sa isegi kodus istud ja kuulad mingit miksitud muusika pala või lihtsalt mõne gruppi esitlust kus kasutatakse mõnda elektroonilist instrumenti. Seeõttu võiks natukenegi teada selle ajalugu ja kuidas see tekkis. Loomulikult võib vägagi hästi jäädagi elektroonilise muusikaga tegelema ja suht head elatist teenida, kui sul selle vastu piisav huvi on. Alati oleks õigem ennem asja uurida ja siis alles hinnata kas tasub ära või mitte. Minu meelest siiski peaks natukenegi huvi olema kuna kunagi ei või teada millal seda vaja läheb.
5