Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Viide tehakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa tähistatakse punktiiriga (..."). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis (oma sõnadega) ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viitamine algallikale või autorile. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab töös olema viidatud. Sagedamini kasutatavad on joonealune, tekstisisene ja tekstijärgne viitamine. 8.1. Joonealune viitamine Joonealuse viite puhul märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number (ülaindeksina). Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni eraldi igal leheküljel, kuid võib kasutada kogu tööd läbivat numeratsiooni. Viited esitatakse joonealusena
http://www.ee/epbe/papers/3_2002/index.pdf (12.08.2002) Kodulehekülg või veebidokument Näide Pellegrino, J. 1999. (Homepage). 12.05.1999. http://www.english.eku.edu/pellegrino/default.htm (12.07.02) 1.7.4. Intervjuu Kui töö käigus on tehtud intervjuusid, siis tuleb ära tuua intervjueeritava nimi, intervjuu pealkiri, intervjuu tüüp (üleskirjutis või helisalvestis), intervjueerimise aeg ja koht. Näide Kuusik, U. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn 9. veebruar 1999. 1.8. Viitamine Kõik töös kasutatud teiste autorite, seisukohad, arvandmed, joonised jms. peavad olema viidatud. Viitamisel tuleb kasutada autori nime ja aastaarvuga viitamist (author-date method), mille korral viide kirjutatakse ümarsulgudesse viidatava teksti järele. Viites esitatakse autori perekonnanimi ilma eesnime või eesnimetäheta ja aastaarv, mis juhivad detailse allikakirje juurde töö lõpus paiknevas alfabeetilises kirjanduse loetelus. Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda
.....................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad................................................................................................................6 2.4 Keel ja grammatika......................................................................................................7 3 VIITAMINE........................................................................................................................9 3.1 Viide tekstis.................................................................................................................9 3.1.1 Viite kuju.........................................................................................................9 3.1.2 Viidatav tekstiosa........................................................................
Klassikalises uurimuses seab autor endale tööhüpoteesi, s.t ta oletab, missuguse tulemuseni ta tööga jõuab. Tööga tõestab ta hüpoteesi või lükkab selle ümber. Uurimuse puhul on vaja sageli teha teemakohane küsitlus, teha teaduslikke katseid (eksperimente) ja vaatlusi. Essee on lühem mõttearendus mingil kindlal teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus. Väidete tõestamine, kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole kohustuslik. Essee keelekasutus on vabam, emotsionaalsem, "ilukirjanduslikum" kui referaadis või uurimuses. Siin on omakohal värvikad võrdlused, omadussõnad ja muu selline, samal ajal kui teadusteksti iseloomustab neutraalne asjalik, liigsete emotsioonideta keel. Käesolev juhend on abiks peamiselt referaadi ja uurimuse vormistamisel. Sisuliste küsimustega tuleb pöörduda juhendaja poole. Abiks on ka Martin Ehala
võimeline formuleerima ülesandeid ning neid lahendama. 2.1.1. Sissejuhatus Sissejuhatuses tutvustatakse lühidalt uurimisvaldkonda ja selle aktuaalsust, formuleeritakse töö eesmärgid ja püstitatakse uurimisülesanded ning võimalusel sõnastatakse loodetavad tulemused. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid/küsimused/hüpoteesid täpsustavad pealkirjas esitatut. Tuuakse välja teema valiku põhjendus, iseloomustatakse kasutatud andmeid. Sissejuhatuses üldjuhul ei viidata, viitamine on asjakohane, kui töö põhineb suures osas mingil kindlal väljatöötatud metoodikal või olemasolevatel andmetel. Sissejuhatuses ei pea autor andma ülevaadet töö ülesehitusest. Töö autor valib, kas juhendajaid ning teisi töö valmimisele oluliselt kaasa aidanud isikuid tänada sissejuhatuses, kokkuvõttes või eraldi lõigus peale kokkuvõtet. 2.1.2. Teoreetiline taust (kirjanduses esitatu ülevaade)
.................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine.......................................................................................20 Lisa 2 Sisukorra vormistamine.......................................................................................21 1 UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISEST
..........................................................................................................10 4.3.3. Tabel....................................................................................................................11 4.3.4. Joonis ja teised graafilised elemendid.................................................................12 4.3.5. Joonealune märkus..............................................................................................14 4.4. Viitamine....................................................................................................................14 4.5. Resümee.....................................................................................................................17 4.6. Lisa.............................................................................................................................18 5. VIIDATUD ALLIKAD.......................................................................................
Kõik kommentaarid