Kontroll töö viimane spikker (0)

Phishing ehk õngevõtmine. Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab ,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat
usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol -ida,kas kõik vastab tõele. Internet . Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud
anarhia on osutunud väga viljakaks,Internet kasvab kiiresti ja toi-
mib hästi. 1992.a.asutati Internetiühing(ISOC)ning1993a.avati fir-
madele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. WWW.Veeb.Kogu-
mik elektroonilisele kujule viidud tekste ,nendega seotud pilte,video
lõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega,
mis viivad teiste teksti-ja pildisõlmede juurde.Iga hüperteksti või
graafika sõlm võib viia edasi nii alapealkirjade kui ka teiste teema-
de juurde.See on tõeline info mosaiik . WINDOWS . Microsoft Corp.
poolt 85a.turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele.
Umbes 90% kõigist maailmas kasutavad praegu mõnda Windows ’i
versiooni.Windows kasutab graafilist kasutajaliidest(GUI),virtuaalset
mäluhaldust,multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend -
ja väljundseadmeid. LINUX .Tasuta levitatav UNIX -i laadne opsüs-
teem,mis jookseb tervel real riistvaraplatvormidel,sh Intel’i ja Moto-
rola mikroprotsessoritel.UNIX.Ajajaotusega multitegum-opsüsteem.
Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele,kuigi
aastatega on edasi arenenud,ta ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik.
UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud opsüsteeme,mis tähendab,
et seda saab installeerida igale arvutile .BOOTehkbuutima,alglaa-
dima .Arvuti kõvakettale installeeritud opsüsteemi arvuti põhimälusse
laadima ja käivitama.Kui opsüsteem on laaditud,siis on ta valmis
rakendusprogrammide käivitamiseks. BIOS .baasvahetussüsteem.
Personaalarvuti püsimälusse salvestatud programm,mis liidestab op-
süsteemi välisseadmetega(kuvar, hiir ,klaviat jms.).Kasutajal pole või-
malik programmile ligi pääseda.OS-opsüsteem.Süsteemi hulka kuuluv
programm,mis laaditakse arvutisse buudiprogrammi poolt ning mis ju-
hib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendus -
programmid saadavad opsüsteemile nõudeid teenuste järele läbi ra-
kendusliidese(API).IP-aadress,internetiaadress IPvõrku arvuti või
muu seadme identifikaator.Sõnumite marsruutimine toimub vastavalt
sihtkoha IP-aadressile.Internetiga ühendatud võrkude puhul tuleb ka-
sutada registreeritud aadresse. IPV4 . IP protokolli neljas versioon ,millel
praegu põhineb Internet.Koosnevad neljast omavahel punktidega eral-
datud kümnendarvust.Kuna paljud aadressid on reserveeritud,siis saa-
vad vabad aadressid varsti otsa. IPV6 . Tugevaim pretendent asenda-
maks IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-
aadresside defitsiidi probleem ning sellel on 8-rühmalised 128-bitised
aadressid ja tugevam andmeturve.Nende arv on 100 triljonile aadressile
maakera pinna iga mm2 kohta.Dünaamiline IP aadress IPaadress,
mis omistatakse klient -tööjaamale TCP/IP võrgus.Paljusid kasutajaid
teenindavad võrguseadmed nagu serverid ja printerid saavad harilikult
staatilise IPaad. HTTP-hüperteksti edastusprotokoll TCP/IP klient-
server protokoll HTML-dokumentide vahetamiseks veebis ehk andme-
vahetusprotokoll,mida kasutatakse Internetis dokumentide vahetamiseks.
HTTPS-hüperteksti edastusprotokoll üle turvasoklite kihi Sidepro-
tokoll firmalt Netscape , mis on sisse ehitatud brauseritesse ning võimal-
dab juurdepääsu turvatud veebiserveritele.Kui internetiaadressis seisab
http:// asemel https.See tähendab, et nii kogu andmevahetus kasutaja
ja veebiserveri vahel toimub krüpteeritult ning brauser dekrüpteerib ser-
verist saabuvad veebilehed enne kuvamist.FTP- failiedastusprotokoll .
FTP protokoll on ette nähtud failide edastamiseks ühest arvutist teise üle
Interneti.See võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla
laadida ning üles laadida.Läbi FTP saab ka sisse logida teise internetisaiti.
Digisertifikaat.Tõend,mis kinnitab usaldusprintsiipi SSL-krüpteeritud
tehingute puhul.Sertifikaadis on informatsioon selle väljastaja,omaniku,
avaliku võtme ja sertifikaadi kehtivusaja kohta ning selle hosti nimi.Ser-
tifikaadil on asutuse digitaalallkiri .PKI.avaliku võtme infrastruktuur
Digitaalsete sertifikaatide,sertifitseerimiskeskuste süsteem,mis verifit-
seerivad ja autendivad üle Interneti toimuvate äritehingute puhul kõiki
tehingu osapooli.PKI on arengustaadiumis.SSLturvasoklite kiht.Info-
turbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagami-
seks.Andmete edasi-tagasi saatmine klient-ja serverprogrammi.SSL
kasutab RSA kahe võtmega (avalik ja privaatvõti) krüpteerimissüsteemi.
RSA süsteemi juurde kuulub ka digitaalne sertifikaat e. isikutunnistus.
SSL protokolli töötas välja Netscape ja seda kasutatakse laialdaselt näi-
teks krediitkaardiinfo edastamiseks elektrooniliste äritehingute puhul.