Arvuti tark- ja riistvara (0)

Arvuti tark- ja riistvara

Arvuti

(PC, raal , kompuuter ...)
on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks.
Arvuti osad on:

• tarkvara (software)
  

kõik arvutis infot töötlevad programmid

• riistvara (hardware)
  

-nn. “käegakatsutav” osa : monitor , hiir , korpus jms ...
Riistvara liigitakse otstarbe põhjal
* sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse
klaviatuur , hiir, skänner, mikrofon
*väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed
monitor/kuvar, printer , valjuhääldid
*töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega
keskseade, välismälud
Töötlemine = mingi programmi täitmine
Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema , nimetatakse arvuti välisseadmeteks.
Ülesanne:
1. usb juhe
2. printer
3. monitor

Ülesanne: Arvuti riistvara

www.hinnavaatlus.ee
eralda hinnad vahejoonega
Osa nimetus
Inglise k.
Rootsi.k
Min. hind
Max. hind
monitor
monitor
bildmonitor
720
9040
Printer
Printer
Printer
150
214510
hiir
mouse
Mus-sen möss
105
1690
Osa nimetus Inglise k. Rootsi k. Min.hind Max. Hind
Monitor monitor bildmonitor 720 9040
Printer printer printer 150 214510
Hiir mouse mus-sen möss 105 1690
Kõlarid loudspeakers högtalare 45 23400
Skänner scanner scanner 920 19470
Klaviatuur kelyboard resonans 79 3999
Korpus corpus korpuskel 296 12124
Ülesanne: Raamatus on:
*124 lehekülge teksti
*14 pilti, millest igaüks on 650 KB
*Kirjuta tehted , kuidas leiad teksti, piltide ja raamatud mahu B-des, KB-des ja MB-des .
1 lk = 3000 B
124*3000 = 372 000 = 372 KB
KB-> B-ks : 650 KB = 650000 B
14 pildi maht : 14* 650000 B = 9100000 B = 9100 KB = 9,1 MB
Raamat kokku : 372 KB +9100 KB = 9472 KB = 9,472 MB

Lehekülgede nummerdamine

Insert -> Page numbers
- ülal/all
- vasak/parem/keskel
- esimese lehe number

NB!

Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla

• Eemalda linnuke !
  

Nummerduse alustamine suvalisest numbrist :
Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr

Ülesanne

Nummerda konspekt järgmiselt :

• Üles paremale
  
• Alates 120
  

Lehekülje numbrite eemaldamine

* View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete

• aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete
  

......................................
......................................
......................................
......................................
......................................
......................................
......................................
......................................
......................................
.....
Ülesanne:

• Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus
  
• Nummerda konspekt korrektselt
  

Standardveerised : File -> Page setup...
2,54 cm
Üla-, vasak, ala- = 2,54 cm e. 1 toll 2,54 cm
Parem = 1,27 cm e. 0,5 tolli
Ülesanne:

• Ava uus fail
  
• Pane standardveerised
  

Konspekt

Avalduse(seletuskirja, taotluse jne) kirjutamine
Koosta skeem :
Joondusnuppude kasutamine avalduse vormistamisel
Sisu :

• täpne ( kuna, mitu, kes, kus, miks jne )
  
• selge
  
• lühike ( nii lühidalt, kui saab ja nii pikalt kui vaja ! )
  

Ülesanne : Taotlus

• Võta uus fail
  
• Muuda menüükäsuga veerised
  

Standardseteks
Kristiina Vanari
25.detsember 1992
Keila vald Laulasmaa
Aü Juku 14
Tel:5533826
[email protected]
Kaupluse “Kauplus” direktor
15.september, 2008
TAOTLUS
Meil toimub 25.november 2008 koolis üritus ja meie klassil on soov, et äkki te saaksite meid sponsoreerida kommidega . Me tahakasime anda igale külalisele ühe kommi ja külalisi on 120 .
Ette tänades kaheksas klass .
Lugupidamisega Kristiina .
Allkiri

Protokolli kirjutamine

Vasakjoondus !

Internet

Internet on arvutivõrkude võrk .
internet – kohtvõrk (väike esitäht)
Internet – ülemaailme võrk

• Internet ei kuulu kellelegi
  
• Ühe osa sulgemine ei sega teiste toimimist
  
• Keegi ei loenda baite, mis liiguvad
  
• Pole vahet, kas suheldakse kõrvaltoa või teise mandriga
  

Interneti arengust

• 1960 hakati USA-s välja töötama sõjalist võrku
  
• 1969 saadi esimene proovivõrk tööle ( 4 arvutit – “ ARPANET ”)
  
• 1971 saadeti esimene e-mail
  
• 1987 aastast saavad kõik kasutada
  
• 1990 Eesti 1. suhtlus vaba maailmaga arvuti kaudu (ühenuseks oli modemside Tallinna Küberneetika Instituudi ja Soome UNIXikasutajate masinate vahel)
  
• 1992. a. Ühines Eesti Internetiga:
  

Internetiühendus
Internetiühendusi jagab interneti teenusepakkuja e. ISP (Internet Service Provider) , kellel on serverarvutite võrk üle maailma.
Ühenduse saamine:

Meie võtame ühendust ISP-ga

ISP annab internetiühenduseks vajaliku tarkvara e. Ühendab meid internetiga
(saame veebibrauseri ja e-posti tarkvara: Outlook Express, Microsoft outlook)

ISP tekitab sulle e-posti aadressi ning saadab ja võtab vastu su meilid.
Seda nimetatakse arvutisse installeeritud e-posti programmiks
Teine võimalus elektronpostiks on kasutada veebimaili

• kasutaja postkast ei asu mitte selle ISP serveris, millega tema arvuti on ühendatud, vaid spetsiaalselt e-posti teenust pakkuval veebisaidil.
  

Ülesanne :
Millised on elektronposti 2 liiki ja mille poolest need erinevad.
Reeglite kogum, mis näitab info saatmise täpsed viisid, on
PROTOKOLL
Ehk
Et kõik erinevad Interneti arvutid saaksid suhelda, peavad nad “rääkima” ühises keeles.
Interneti ühiskeel on TCP/IP protokoll
Pakett
Info liigub internetis pakettidena – iseseisvate üksustena mis,

• lähtekohas “tükeldatakse” ja varustatakse sihtkoha aadressiga ning
  
• sihtkohas uuesti algseks sõnumiks “kokku kleebitakse”
  

Paketid võivad olla erineva pikkusega

• Iga pakett sisaldab: adressi- ja juhtinformatsiooni
  

Interneti protokollistikus eristatakse nelja kihti (7) :

• füüsiline kiht – tegeleb füüsilise ühenduse loomise, käigushoidmisega, väljalülitamisega
  
• võrgukiht – tegeleb pakettide suunamisega läbi võrgu adressaadini
  
• transpordikiht – jagab portsudeks
  
• rakenduskiht – üksustevahelise koostöötingimuste rahuldamine
  

Võrguga seoses kohtame mõisteid :
Modem - ühendab arvuti telefoniliiniga teisendab digiandmed telefonisignaaliks ja vastupidi
Hub – “ jaotur ” või ühenduskarp, kuhu ühenduvad kohtvõrgu arvutid ja ta lihtsalt suunab andmepaktette võrgu ühest osast teise.
Switch – “jaotur” või kohtvõrgu ühenduskarp, mis valib välja tee, mida mööda pakett saadetakse järgmisse võrgusõlme.
Ruuter e. Marsuuter
võrkudevaheline “liikluspolitseinik”, pakettide liikumist suunav ja korraldav masin. Marsuuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ( IP aadress) ja otsustab sisemiste marsuutimistabelite alusel, kuidas (mis teid pidi) seda edasi saata.
Ülesanne:
Ruuter ja hub – loetle erinevused ja ühised omadused.
+ Suunavad liikumist
- H -> kohtvõrk R -> võrkudevaheline
Ülesanne:
Koosta Wordis lihtne skeem, mis illustereerib hub/switchi ja marsuuteri tööd pakettide edasitoimetamisel.
IP aadress
Internetis toimub info saatmine vastavalt sihtkoha IP – aadressile
Igale võrguarvutile on määratud unikaalne numbrikombinatsioon
IP – aadress, mis koosneb neljast punktidega eraldatud numbrist
Igaüks neist neljast arvust võib omada väärtusi 0 kuni 255.
IP aadress koosneb kahest osast – võrguaadressist ja hostiaadressist.
Host – “ peremees ” . Infotehnoloogias nim. Hostiks informatsiooni või signaalide allikana toimivat arvutit ( server on oma kliendi peremees; lauaarvuti on oma välisseadmete peremees – printer jne)
Domeen
IP – aadressidele vastav tähtede ja sõnade kombinatsioon “internetiaadress” .
Domeeninimiserver DNS
(Domian Name Server)

• süsteem, mis tõlgib tähtedest koosnevad domineeninimed IP aadressiks.
  

Näiteks ! DNS tõlgib sisestatud
Domeeninime – www.digibest.ee
IP aadressiks -> 194.204.30.212
Ülesanne : lühidalt oma sõnadega

Mis on IP – aadress ?

Mis on domeen ja miks kasutatakse ?

Mida teeb (domeeni) nimeserver ?
DOMINEEMINIMI
http://www.ng.edu.ee/~kair/esitlused/barokk1.ppt
Http – Hüpertekstprotokoll
Www – veebilehtede võrgu tähis
Ng. – serveri nimi
Edu – Haridusasutuse tähis
Ee – Riigi tähis
Kair – Kataloogi (kausta) nimi
Esitlused – Alamataloogi (kausta)
Barokk1.ppt – Faili nimi (laiendiga)
WWW ( World Wide Web )
e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste , nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde.
Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt .
HTTP – hüperteksti edastusprotokoll
( HyperText Transfer Protocol )
HTTP – protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks.
Ftp – failiteisaldus protokoll
FTP – protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle .

• Mingi FTP programm ( AceFTP 3? )
  
• Koht FTP – serveris (n! zone)
  

(Üles) laadimiseks peab teadma kolme asja :

Host name = masina nimi, kuhu sa tahad minna (ftp.zone.ee)

User ID = kasutajanimi

Password – parool
Üleslaadimine

• Logid sisse
  
• Aktiveerid vasakult vajalikud failed
  
• Aktiveerid paremal poolel kausta , kuhu soovid nad lisada ja nooltel klõpsides paigutad failid vasakult paremale
  

(failinimedes ei tohi olla tühikuid!) -> OK
Faililained ( file extension )

• .doc – tekstifail – Word
  
• .rtf – tekstifail – WordPad
  
• -txt – tekstifail (text only) – NotePad
  
• .sxw – tekstifail – OpenOffice Writer
  
• .xls – tabelarvutus – Excel
  
• .sxc – tabelarvutus – OpenOffice Calc
  
• .pps – esitlus – Powerpoint Show
  
• .ppt – esitlus – Powerpoint presentation
  
• .sxi – esitlus OpenOffice Impress
  
• .htm(l) – veebi tekstivorming
  
• .jpg – pildifail – Rastergraafika
  
• .bmp – pildifail –bittgraafika
  
• .gif – pildifail – animatsioon (liikuv)
  
• .tif – pildifail – rastergraafika
  
• .wav – helifail
  
• .mp3 – tihendatud helifail
  
• mpeg – audio-ja videofailid
  
• .avi – heli-ja videofailid
  
• .mpg – videofail
  

Kodulehe tekkimine
Internet
Tekkis 1960-ndatel aastatel .
Esimene veebilehitseja oli Mosaic (1993) , praegu on tuntumad brauserid MS Internet Explorer -> meie kasutame !

• Netscape Communicator
  
• Opera
  
• Moxilla Firefox .
  

HTML – HyperText Markup Language
Kodeerimissüsteem veebidokumentide loomiseks e. keel, milles teatatakse brauserile, kuidas seda lehte näitama peab.

• Veebileht – veebis asuv document
  
• Veeb – kogumik elektroonilisi dokumente, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega.
  
• Link, hüperlink – viide teiseke dokumendile (osale), millel klõpsates satutakse viidatud kohta veebis. (Hüper) lingiks võib olla nii tekst kui graafililne element.
  

HTML keeles kasutatakse koode (tag)
HTML koodid ehk märgendid on käsud, mis määravad veebilehe väljanägemise arvutiekraanil.
Miks tuleb tunda HTML koodi ?

• Mõistad, kuidas on tehtud veebis olevad lehed
  
• Saad ise veebilehti kujundada
  
• Saad teise tehtud veebi parandada
  

Koodid (tag) ehk märgendid
Märgendid (käsud) tunneb ära sellest, et nad on paigutatud märkide vahele .
N! -> esimese astme pealkiri
URL - Uniform Resource Locator – veebiaadress URL määrab veebilehe asukoha intenretis -> kopeeri aadressiribalt.
Kodulehtede kirjapanemise viisi saab alati vaadata www-brauseri (Internet Explorer ) menüükäsuga View -> Source
HTML – dokumente võib kirjutada iga tekstiredaktori abil .
Kõik koodid kirjutatakse erimärgiste vahele :
Alustav märgis
Lõpetava märgise tunnuseks on tema alguses olev kaldkriips
N1 ! tabelile pealkirja lisamine
Tabeli 1. pealkiri
Tag-id on tõstutundetud e. suur- ja väiketähti ei eristata .
…(Lehekülje põhiinfo)
KATSETUSED
Suurema hulga tühikuid sõnade vahele saab, kui kasutada vaheldumisi tühikut ja tühikukoodi  
Reavahetus -
(break)

• teeb tekstis reavahetuse ( kursor liigub järgmisele reale NB! Tühja rida ei jäta .
  

Uus lõik (-paragraph)
Jätab tühja rea lõikude vahele.
Salvestamiseks :

loo Z-kettale kaust public_html
public_htmls.o avalikuks vaatamiseks kättesaadav kataloog .
Salvetsa sellesse kasuta kõik kodulehe asjad.
NB! Faili lainediks on .html
Faili nimes ära kasuta täpitähti ega tühikuid.
Võib : “minu_sobrad.html”
Ei või : “minu sõbrad.html” ‘

Kõik browserid oskavad avada kaustas public_html asuvat faili nimega index.html
Täpitähtide saamine :
Kõik brauserid ei tunne täpitähti !
Täpitähed e. erisümbolid tuleb asendada koodiga –> ä asemel tuleb kasutada ä ;
Efektikoodid:
Õ  tilde
Ä,Ö, Ü  uml
~ see on tilde
Ä asemel tuleb kasutada Ä
1.Sümbol “&” nim. Ampersand !
2. “alusmärk” (näiteks “a” täiendatakse)
3. efektikood “uml” või “tilde” jne
4. ; semikoolon
Neid kirjutatakse niii :
ä -> ä
ö –> ö
ü -> ü
õ -> õ
Tekstinäide
Võib  võib
Söök  söök
- superscript – ülaindeks
- subscript – alaindeks
- läbikriipsutamine
- kirjutusmasinakiri
- tavaline kiri
- suurendatud kiri
Teksti välimus – sift, suurus, värv
-paariskoodid!
-asuvad “jutumärkide vahel”!
Kõik parameetrite väärtused tuleb anda jutumärkides .
Kujundab tag
. . .
millele lisatakse tühikuga eraldatult
TÄPSUSTUSED :

• FACE = ... kirjafont N! Arial
  
• SIZE = ... – teksti suurus (-6 +6 )
  
• COLOR = “...” – teksti värv
  

N!
Tekst...
Musta värvi kood =#000000
00 – märgib komponentvärvi väikseimat kontsentratsiooni (puudumist!)
Kui 3 prožektorit kustus  pimedus
FF- suurim komponentvärvi konstsentratsioon
 valge värvi kood =#FFFFFF
Valge - =”#FFFFFF”
Must - =”#000000”
Punane - =”#FF0000”
Roheline – =”#008000”
Sinine - =”#000FF”
Kollane - =”#FFFF00”
Märgendile lisatakse täpsustused :

• Tühikuga eraldatult .
  

Noarootsi

• Kõik täpsustusega märgenid ükshaaval
  

Noarootsi
Pealkirjad
 eristamaks teksti pealkirjadest peab kasutama pealkirjastiile/ laade !

• HTML – keeles on kuus erinevat pealkirjastiili
  
• Pealkirjad paigutatakse omaette reale (reavahetusi ei pea kasutama!)
  
• Pealkirja järel jäetakse alati tühi rida
  

Pealkirjad :
H1  Suuremast väiksemaks H6
H1 – Rasvane , väga suur font , üks või kaks rida enne ja pärast vabad .
H2 – Rasvane, suur font, üks või kaks rida enne ja päras vabad .
H3 – Italic,suur font, üks või kaks rida enne ja päras vabad
H4 – Rasvane, keskimine font, üks rida enne ja pärast vabad
H5 – Italic, keskime font, üks rida enne ja pärast vabad
H6 – Rasvane, sama font nagu tavalisel tekstil, üks rida enne ja pärast vabad .
Pealkirjakoodile saab lisada asukoha täpsustaja e.parameetri :
Align =” left ” (right v. Center )
Kõik parameetrite väärtused näita jutumärkides( shift +2) !
N!
Vahel töötab
align=”right”>Algus
alati töötab
Algus
Kui index_html faili korraldused (tagid) ei tööta veebis  kontrolli, kas eelmised paariskoodid on ikka nii alguse kui lõpetamisega !
Kui muidu ei leia, tähista värvidega !
N! Seesiin
Vahejoon
Tekstiosi saab üksteisest eraldada horisontaaljoonega
Täpsustused :
Size=“...“ - määrab joone laiuse (jämeduse)
Väärtus antakse numbritega pixelites
N!
Joone pikkus
WIDTH ... – määrab joone pikkuse
Väärtus võib olla kas :
Pixelites või protsentides
Align=... saab määrata asukoha ( left,right, center )
N!
Noshade abil tekib tavaline varjuta 2 mõõtmeline kriips .
N!
Nummerdatud loetelu – ordered list
1.esimene oluline e. Hierarhiline .
2.teine
3.kolmas

rida: Eile

rida: Täna

rida: Homme
Automaatselt nummerdatakse elemendid araabia numbritega
Nummerduse kuju (tüüpe) saab muuta :
A – suured ladina tähed

väiksed ladina tähed
I – suured rooma numbrid
i-väiksed rooma numnrid
l-araabia numbrid
Näiteks :
 loetelu on väikeste ladina tähtedega .
Viiited e.Lingi lisamine ...
Teks A-de vahel esitatakse erilise värvi ja kirjastiiliga ning interaktiivselt  kursor muutub käe kujuliseks ja klõps toimib niii, nagu oleks sisestatud aadressikasti veebiaadress ja vajutatud ENTER .
Viited teistele HTML- tekstidele
. . .
HREF ( Hyper Reference )  hüperviit
URL ( Uniform Resource Locator)  soovitud teksti aadress .
... – ( on tekst, millel klõpsata)
Kui vajutad siiia, siiis satud NG kodulehele
Lahendus :
Kui vajutad siia , siis satud NG kodulehele .
Piirjoonega tühi lahter saavutatakse spetsiaalse tühikumärgi kasutamisega
 
Nimi
Saalihoki
Võrkpall
Korvpall
Jüri
Ei
Ei
Jah
Christel
Jah
Ei
Jah
Tabelid
 Kasutatakse parasiid koode:
Tabel sisaldab ridu ja veerge! 2 x 5
Tabel moodustub lahtritest!
Koodi lugemise kergendamiseks kasuta tabeli kirjeldamiseks taandeid!
 
1. veerg
koopia

Valemi (pildi) suurust muuda peale sisestamist pidemepunktidest (pane enne mällu)

Valemi rõhutamiseks saad kasutada värvilist tausta (kriit/menüü)

Valemi asukoha määramiseks rakenda pildi töövõtteid.
Koordinaattasandil asuva lõigu keskpunkti koordinaatideks on lõigu otspunktide samanimeliste koordinaatide aritmeetilised keskmised.
Y
A

• Numbri eraldaja on koma : 5,0 (mitte punkt  masin asendab automaattekstiga!!!)
  

NB! Masina muudetud arve saab kustutada nii:
Edit  Clear  All  Enter
NB! Üleliigsete näitajate eemaldamine : aktiveeri näidistabeli päis(ed) (halli värvi) Delete .
Ridade ja veergude vahetamine :
Akt.  By Row ja By Column
Nupud :
Data Table – tabel lisatakse graafiku alla . N! Oluline on täpne info .
Chart Type – graafikuliigid
Joondiagramm  muutused ajas
Sektordiagramm  osalus
Diagrammi täiendamine :
1x klõpsa  paremklõps tühjal alal  Chart Option
Chart Option sakid :

• Titles – pealkiri, telgede nimetused
  
• Axis – x/y-telgedel skaala automaatkuvamine
  
• Gridlines – abijoonestik
  
• Legend – lipiku asukoht
  
• Data lables – väärtused, %
  
• Data Table – andmetabel
  

47