ohutuse/jõudluse/ökonoomsuse suhtega. Sääraseid programmeerimisvõimalusi kasutavad eelkõige rallisõitjad ning autohuvilised. Siinkohal ei saa mainimata jätta samuti fakti, et osad originaal autoajud on ka programmeeritavad personaal arvuti abil, kui vaid vastav programm arvutis olemas on. Seos infotehnoloogiaga autoajul ongi eelkõige tema programmeeritus mikroprotsessoris ja tegutsemine vastavalt anduritelt saadud signaalidele. Andurid muudavad mehaanilise muutumise elektriliseks signaaliks mis juhitakse läbi juhtmete ajju. Aju omakorda vastavalt saadud signaalidele otsustab, kuidas talitleda nt. kütuse sissepritse süsteemi või millal tekitada sädelahendus silindrisse. Joonis 1.1 Mootori juhtaju sisemus[2] 6 1.2 Küttesegu kontrollimine anduritega Üks kõige tähtsamatest autoaju ülesannetest on kahtlemata mootori varustamine kvaliteetse kütteseguga
Tänu lisandile alaneb tahma põlemistemperatuur 550°-lt C 450°-ni C ja ühtlustub põlemisprotsess tahmafiltris. Kahjuks aga lisand ise ei põle ära ja põhjustab aja jooksul tahmafiltri ummistumist. Seetõttu tuleb koos uue lisandiga (80 000km läbisõitu) ka vahetada tahmafilter (filtri puhastamise tehnoloogia on väljatöötamisel). Tahmafilter KÜTUSE TASEME ANDUR KÜTUSELISANDI PIHUSTI HDI mootori kõrgrõhu pump MOOTORI KÜTUSE ARVUTI PAAK PÕHIPIHUSTUS EELPIHUSTUS ETTEANDE
14 OTTOMOOTORI JUHTIMINE Praktikumi töö eesmärk oli kinnistada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega, sooritada mõõtmised ning analüüsida töö tulemusi Praktikumi viisime läbi Toyota Corolla 4A-FE peal. Töö käik Koostada mootori juhtimise plokk-skeem (andurid, täiturid, juhtplokk). Joonis 1. Mootori juhtimine Millised on olulisimad andurid mootori töö juhtimise seisukohalt (süüte ja toitesüsteemis)? Et mootor käima läheb on vaja pöörlemissageduse andurit ja õhulugejat (MAF-mass air flow) või hõrenduse andurit (MAP-mass air flow) Koostage süütesüsteemi skeem: 15 Joonis 2. Süütesüsteem Süütejärjekord Antud mootoril määrab süütejärjekorra jagaja. Milleks on siis 1-3-4-2.
sulamistemperatuur on 98 C ja keemistemperatuur 883 0C. Klapipea ja sääre läbimõõdud on alljärgnevas seoses: dp = 0,35 ... 0,45 D ja ds = 0,15 ... 0,35 dp. 29. Neljataktilise mootori gaasijaotusdiagramm 30. Õlitussüsteemi agregaadid ja osad 1) Karteri põhi. See moodustab õlivanni vajaliku õlikoguse hoidmiseks. Siia kuuluvad õlimõõtevarras ja õlivõttur. Kaasaegsetel mootoritel ka õli taseme ja temperatuuri andur. 2) Õlipump. Tekitab ettenähtud õlirõhu bensiinimootoritel keskmiselt 2...4 bar´i, diiselmootoritel 4...6 bar´i. Õlipumba juurde kuulub ka reduktsioonklapp, mis piirab liiga kõrge rõhu teket. 3) Õlifilter. Puhastab mootorile antavat õli mehaanilistest lisanditest. Filtris on möödavooluklapp, mis laseb filtri ummistumise korral õli mootori kanalitesse otse, ilma puhastamata. 4) Õlikanalid mootoriplokis. (peakanal ja
Liigne kütus voolab tagasi otse paaki, mistõttu jaotusanumast tagasivoolu pole. Süsteemi töörõhk jääb vahemikku 3,3-3,8 bar. 1.7. Mootori juhtimine Mootori juhtimise korraldamiseks on üheks kõige tähtsamaks osaks mootori juhtplokk, see saab mootori anduritelt signaali, töötleb need ja annab vajalikke korraldusi täiturmehhanismidele. Juhtplokk paikneb antud juhul mootoriruumis. Mootori tööks vajalikud anduriteks on nukkvõlli asendi andurid, väntvõlli pöörlemissageduse andur, õhu temperatuuri andur, jahutusvedeliku temperatuuri andur, detonatsiooni andur, heitgaaside jääkhapniku sisalduse andurid, atmosfääri rõhu andur, õlirõhu andur, sisselaske torustiku rõhu andur. Mootori tööks vajakud täiturid on elektrilise ajamiga seguklapp, kütusepihustid, tühikäigu regulaator, õhukulu regulaator, VTC solenoidklapp, VTEC solenoidklapp. Joonis 2. K24A3 andurite ja täiturite asetus
tulekut) autodes ei kasutatud, sest nad olid suured ja vähe töökindlad. Mikroprotsessorarvutitel neid puudusi ei ole. Digitaaljuhtimissüsteemid võib jaotada kolmeks: 1) arvuti juhib süsteemis süüdet 2) arvuti juhib mootori tööd 3) arvuti juhib kogu süsteemi (autol on arvutite tööd ühildav juhtimissüsteem). Esimesena võeti kasutusele süütesüsteemi tööd juhtiv digitaalsüsteem. Arvuti paigutati transistorsüütesüsteemi juhtplokki, lisati andurid ja signaalimuundurid, nii et kokku sai sellest digitaalsüütesüsteem. Järgmisena kaotati mehaanilised regulaatorid, alles jäi aga mehaaniline kõrgepingejaotur. Süütesüsteemi, kus ka see puudub, nimetatakse kontaktivabaks digitaalsüütesüsteemiks. Et arvuti saaks süütesüsteemi tööd paremini juhtida, peab tal olema info mootoris toimuvatest protsessidest ja ta peab seda ka juurde saama. Info jõuab arvutisse juhtplokis olevast püsimälust ja signaalimuundurist
1. 4- ja 2-taktilise diiselmootori ringprotsessid, Kuna sisselaskeklapp (klapid) avaneb enne ÜSS-u , toimub Ülelaadimiseta (sundlaadimiseta ) mootorite täiteaste avaldub arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. põlemiskambri läbipuhe ( nn. klappide ülekate ). valemiga SPM ringprotsesside arvestus. v = / ( - 1)* Pa / P0 * T0/Ta * 1/ (r+1) Erinevalt teoreetilistest ringprotsessidest saadakse tegelikus 2-TAKTILISE MOOTORI TEGELIK Kui mootor on ülelaadimisega (sundlaadimisega ),siis parameetrite sisepõlemismootoris soojust kütuse põletamisel kolvipealses INDIKAATORDIAGRAMM P0 ja T0 asemele pannakse ülelaadimise õhu pa
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel. Kütuse siseenergia muutmine mehaaniliseks energiaks on tänapäeval üks masinate põhilisi ülesandeid. Mehaanilist energiat võib aga kasutada mitmetel teistel eesmärkidel, näiteks muudetakse seda elektrienergiaks elektrijaamades, kus kasutatakse kütust näiteks turbiinide ringiajamiseks. Soojusmasinad on tähtsal kohal meie ühiskonnas. Aja möödudes on see tähtsus kasvanud. Tänapäeval oleks raske ette kujutad
Kõik kommentaarid