Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Elektromagnetite süsteem ehk kasutatakse magnetväljade vastastikust tõmbavat ja tõukavat toimet ning elektromagnetilist induktsiooni, mis seisneb lühidalt selles, et magnetvälja suhtes liikuvas juhtmes indutseeritakse elektrivool ning vooluga elektrijuhtme ümber tekib omakorda magnetväli. Et hoida õhus rasket rongi, peavad vastavad magnetväljad olema hästi tugevad.
Elektromagnetiline side - ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana ehk elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (nt. telegraaf, telefon, raadioside ja televisioon, grammofonid, magnetofonid, elektronarvuti).
Elektromagnetite ülesandeks on muuta elektriline juhtsignaal reguleeriva organi edasi-tagasi liikumiseks või pöördumiseks mingi nurga alla . Elektriliste täiturseadmete seas on elektromagnetid kõige lihtsamad ja töökindlamad ja on väga kiire toimeajaga (millisekundid). Eristatakse alalisvoolu ja vahelduvvoolu elektromagneteid.
Elektromagnetilised lained on keha koostises olevad materjaalselt laetud osakesed ja igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus λµ m ja sagedus ν . Praktikas leiab aset liitsoojus ülekande protsess st. et soojus kandub üle ühelt kehalt teisele üheaegselt nii soojusjuhtivuse, konvektsiooni või soojuskiirguse teel.
Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 ⋅ 10 −19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus.
Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper).
Elektromagnetkiirgust jaotatakse – ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.
Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes rida eeliseid: tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolu tugevuse ja suuna muutmise teel, voolu väljalülitamisel kaob ka elektromagneti magnetväli. Elektromagneteid valmistatakse erineva kuju ja suurusega.
Elektromagneetiline side - ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info edasi andmist elektrisignaalina, selle signaali töötlemist, edastamist ruumis ning taasesitamist inimesele vajalikul kujul (näiteks telegraaf, grammofon, televisioon, telefon)
Elektromagnetiline kiirgus on nähtus, mis seisneb elektromagnetvälja levimises vaakumis või aines. Elektromagnetväli levib lainena, milles elektrivälja ja magnetvälja komponendid ostsilleeruvad teineteise suhtes vastas faasis ja risti laine liikumise suunaga.
Elektromagnetinduktsioon - magnetvälja muutumine tekitab 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Induktsioonivool- tekitab juhtme liikumine magnetväljas.
Elektromag - reguleeritava kiirusega vahelduwoĮluajarnitele esitatavaid üldotstarbelistele Neid nõudeid tuļeb ühildatavu se (EMC, eĮec'troiagnetic compoīīu,'itry1nõudeid' netilise on järgida rrii kui įa talitluse ajal.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Pöörisväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised.
Elektromagnetiline ülitundlikkus on nähtus, mille puhul indiviidid kogevad kahjuliku mõju tervisele, kui nad kasutavad või kui nad on elektrilist, magneetilist või elektromagnetlilist välja kiirgavate seadmete läheduses.
Elektromagneetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel tekib juhtmes elektrivool. See nähtus avaldub selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.). Selle füüsikalise nähtuse avastas inglise füüsik Michael Faraday 1831. aastal.
Elektromagnetism – käsitleb elektri- ja magnetnähtuste vahelisi seoseid ja nendevahelisi protsesse . 2. Elektromagneetiline induktsioon (EMI) – elektrivälja teke magnetvälja muutumise
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse induktsioonivoolu tekkimist suletud kontuuris, kui kontuur asetseb muutuvas magnetväljas või liigub nii, et muutub kontuuriga piiratud pinda läbiv magnetvoog.
Elektromagnetkiirgus – mitte kodumasinad, mobiiltelefonid – kõrgepingeliinide kaitsetsooni ehitatud majad, mittetäielikult põlemisel (utmisel) tekkivad produktid ja tahmaosakesed.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes tekib elektromotoorjõud. Faraday katsed: 1. Voolutugevus mähises muutub magneti asukoha muutudes.
Elektromagnetinduktsioon - magnetvälja muutumine 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine 4.Elektromagnetinduktsioon- magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja.
Elektromagnetkiirgus – kõrgepingeliinide ristumiskohad) Supermutageen – mutageen, mis 100% tõenäosusega põhjustab mutatsiooni tekke (putukamürgid, keemilised
Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika ja käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri- ja magnetvälja muundumist teineteiseks.
Elektromagnetiline induktsioon – igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel läbi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool.
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
Elektromagnetiline induktsioon - nimetatakse nähtust, kus magnetvoo muutumine läbi suletud juhtiva kontuuri (nt. traatraam) põhjustab voolu teket selles kontuuris.
Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel.
Elektromagnetiline indutsioon – Mingis kinnises vooluringis indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda vooluringi läbiva magnetvoo muutumise kiirusega.
Elektromagneeinduktsioon - igas kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise induktsiooni voo muutumisel labi selle kntuuripoolt piiratud pinna elektrivool.
Elektromagnetkiline kiirgus – gammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj). Valem: Elektromagn etilise jõu
Elektromagnetiline induktsioon - on nähtus, kus saadakse magnetvälja jõujooni lõigates elektrivoolu. Magneti jõujooni lõigatakse mingisuguse metalliga.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille korral kinnist juhtivat kontuuri läbiva magnetvoo Φ m muutus põhjustab seal induktsioonivoolu tekke.
Elektromagnetism on põhimõtteliselt kolmemõõtmeline: enamus tema valemitest sisaldavad vektorkorrutist. Tuletame meelde definitsiooni:
Elektromagnetilised võnkumised - võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt.
Elektromagnetiline vastastikmõju - tugevam kui gravitatsiooniline vastastikmõju, ulatub mistahes kaugustele, aineosakestevahelised vastastikmõjud.
Elektromagnetilist vastastikmõju on lihtsam mõista, kui alustada eraldi selle kahest piirjuhust: elektrilisest ja magnetilisest vastastikmõjust.
Elektromagnetism on põhimõtteliselt kolmemõõtmeline: kõik tema valemid pannakse kirja kas rootori või vektorkorrutisega.
Elektromagnetismi rakendused – nt. Raadioside, televisioon, radarid, GPS. Elektromagnetlaine esimene tekitaja – Heinrich Rudolf Hertz.
Elektromagnetiline induktsioon - nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel.
Elektromagnetiline vastasmõju on gravitatsioonist 1036 korda tugevam, siis tavaliselt on makroskoopilised kehad elektriliselt neutraalsed.
Elektromagnetismi õpetusest on teada, et piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks on vajalik suletud võnkering.
Elektromagneetiline induktsioon - Galvanomeetri ahelas tekivad voolu nim induktsioonvooluks.Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas.
Elektromagnetilised ühikud on osa elektriliste ühikute süsteemist ning põhinevad põhiliselt elektrivoolu magnetilistel omadustel.
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle kontuuri pinda läbiva magnetvälja muutumisel.
Elektromagentiline vastastikmõju - Elektromagnetiline vastastikmõju toimib elektriliselt laetud kehade vahel tekitades elektromagnetilise
Elektromagnetism - käsitleb laetud osakeste mitteühtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks.
Elektromagneetiline saaste on tulemuseks meie keskkonnas olevatest elektrilistest seadmetest, mis kiirgavad elektromagneitlaineid.
Elektromagnetism - käsitleb elektri ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi.
Elektromagnetiline induktsioon – igasugune magnetvoo muutus juhi asukohas põhjustab juhis induktsiooni elektromotoorjõu tekke
Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine suletud juhtme keerus, kui see paikneb ajaliselt muutuvas magnetväljas.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel juhtmes indutseerub (tekib) elektromotoorjõud (emj.).
Elektromagnetite mähised on järjestikku ühendatud sektsioonidesse I, II ja III, millede toide on üksteisest sõltumatu.
Elektromagneti südamikul on kaks B i me t a l lp l a a t, mille kaudu ankur on ühendatud mähist: pinge- ja voolumähis.
Elektromagnetiline induktsioon - elektrivoolu tekkimine juhtivas kontuuris, kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog
Elektromagnetiline induktsioon - magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni.
Elektromagneetiline saaste on üks keskkonnasaaste tüüpidest, mis pärineb elektromagnetväljadest meie keskkonnas.
Elektromagneetiline skaala on astmestik mis saadakse kui kõik elektromagnetlained reastada lainepikkuse järjekorda.
Elektromagnetiline vastastikmõju on tegelikult ühe fundamentaalsema- elektronõrga- vastastikmõju kaks erinevat ilmingut.
Elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastupidi.
Elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog.
Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektromotoorjõu (st. elektrivälja!) teket muutuva magnetvälja mõjul.
Elektromagneti magnetväli on seda suurem, mida suurem on voolutugevus ja mida rohkem traadikeerde on poolis.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mis seisneb selles, et magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja.
Elektromagnetiline kiirgus - energia levimine ruumis või keskkonnas elektri- ja magnetvälja lainetusena.
Elektromagnetiline induktsioon - on nähtus, mis seisneb et magnetvälja abil on võimalik saada elektrivool.
Elektromagnetiline induktsioon – nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja.
Elektromagne - tilises mõjus osalevad vaid kehad või osakesed, millel on elektrilaeng.
Elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem.
Elektromagnetiteks – nimetatakse ferromagnetilise (pehme magnetmaterjali) südamikuga pooli.
Elektromagnetiline vabasti on mõeldud kaitseks lühise eest, elektrotermiline aga liigkoormuse eest.
Elektromagnetiline vastastikmõju - avaldub laetud kehade ja laenguga osakeste tõmbumises või tõukumises.
Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis.
Elektromagnetiline vastastikmõju on tingitud eseme väiksemate osakeste erisuunalsttest laengutest.
Elektromagneetiline induktsioon - Galvanomeetri ahelas tekivad voolu nim induktsioonvooluks.
Elektromagnetiline induktsioon - magnetvoo muutumine võib juhtmes tekitada pinge ja voolu.
Elektromagnetiline isevonkumine – tekib vonkeringis, kuhu antakse perioodiliselt energiat
Elektromagneetiline võnkumine on laengu, voolutugevuse ja pinge perioodiline muutumine.
Elektromagneetilinejõud – on keskmine jõud, mis toimub keskmistele kaugustele.
Elektromagnetiline induktsioon - nähtus, kus muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu.
Elektromagnetilistel häiringutel on väga lai sagedusspekter, mis ulatub gigahertsideni.
Elektromagneti magnetväli on seda tugevam, mida rohkem on traadikeerde poolis.
Elektromagneti tööpõhimõte on esitatatud sele 24. Air wound coil Soft iron core
Elektromagnetiline vastastikmõju on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele.
Elektromagneetiline vastastikmõju - omane kõigile elektriliselt laetud kehadele.
Elektromagnetinduktsioon - magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja.
Elektromagnetiline induktsioon on nähtus, mille Induktiivpoolideks ehk pool.
Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained.
Elektromagnetlaine levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis.
Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli.
Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika.
Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga
Elektromagnetismis ehk seega energiaväljades.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Elektromagneetiline relee on seade, mille abil saab nõrga vooluga sisse ja välja lülitada tugeva vooluga vooluringe.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun